5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-04-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
337 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
annsee
Õppematerjali autor
Eesti Vabariik 1) Eesti iseseisvumine: a) I maailmasõda - aastateil 1914-1918. Põhjuseks oli suurriikide omavahelised vastuolud ning võitlus ülemvõimu pärast Euroopas. Venemaa astus sõtta, kuid ei olnud sõjaks tegelikult valmis. Sõja mõju Eestile: · Venemaa sõda Saksamaaga tõi kaasa baltisakslaste vastased aktsioonid ja nende mõju vähenemise - organisatsioonide, ajalehtede, koolide sulgemised, maalt väljasaatmised.
rahuläbirääkimisi. Ka türgi ja austria- ungari impeeriumid lagunesid ning esitasid vaherahu ettepaneku. uute rahvusriikide teke- Saksamaal loobus Wilhelm II troonist ning kuulutati välja Weimari vabariik, Saksamaa kirjutas alla Compiegne vaherahule, mille tingimused olid talle rasked. Pariisi rahukonverents- eesmärgiks oli võitjariikide soov leppida kokku sõjajärgsetes korraldustes ning seada tingimused sõja kaotanud riikidele Teema 3 Eesti iseseisvumine, lähiajalugu pt. 10; Eesti ajalugu pt. 9-12 Eesti omariikluse saavutamise eeldused ja protsess, revolutsioon Venemaal, Vabadussõda, Tartu rahu Iseseisvuse eeldused ja protsess: 1) Kultuurilised: kirjakeele ühtlustumine; eestikeelse kirjasõna ja ajakirjanduse levik; rahva eneseteadvust kujundavate suurürituste (nt laulupeod) pidamine; 2) Majanduslikud eeldused: talude päriseksostmisega muutusid talupojad oma maa
Eesti iseseisvumine Iseseisvuse eeldused Iseseisvuse eeldused jagunevad kolmeks: · Kultuurilised eeldused · Majanduslikud eeldused · Poliitilised eeldused Iseseisvuse eeldused · Iseseisvuse kultuurilised eeldused kujunesid välja 19. sajandi keskpaigast alates 19. sajandi II poole jooksul. · Ühtlustus kirjakeel, levisid eestikeelsed raamatud ja ajalehed. Kujunes rahvuslik haritlaskond. Organiseeriti suurüritusi (laulupidu, vanavarakogumine), mis tugevdasid eneseteadvust. Aktiviseerus seltsielu. Iseseisvuse eeldused · Majanduslikud eeldused kujunesid välja 19. sajandi II poolel ja sajandivahetusel. Talude päriseksostmisega muutusid talupojad oma maa peremeesteks (peremehetunne). Eesti alast kujunes Vene riigi arenenuim tööstuspiirkond. · Algas linnade eestistumine. Iseseisvuse eeldused · Poliitilised eeldused kujunesid välja 20. sajandi alguses. 1905. aasta revolutsioon äratas rahva poliitilisele elule. · Hakati
Eesti Vabariigi teke ja areng 1918-1940 ning Eesti omariikluse kaotus 1939-40 1. Millal, milliste sündmuste tulemusel kuulutati välja Eesti Vabariik? Eesti Vabariik kuulutati välja iseseisvusmanifestiga „Manifest kõigile Eestimaa rahvastele“.Manifesti esimene ettelugemine toimus 23.02.1918 Pärnus, kuid ametlikult loetakse Eesti Vabariigi alguseks 24.02.1918, kui manifest avalikustati Tallinnas. Eesti kartis venemaalt vallandavat anarhiat ja Saksa vägede sissetungi, siis J.Poska leidis, et Eesti tuleb Vabariigiks kuulutada. Millised olid Eesti iseseisvuse väljakuulutamise sise- ja välispoliitilised põhjused? Sisepoliitilised- Venemaa anarhia jätkub. Saksamaa hõivab Eesti. Käik – Maapäev kõrgeimaks võimuks. Delegatsioonid Lääne-Euroopasse. Moodustati Päästekomitee. Iseseisvus manifesti koostamine (Maanõukogu kinnitas
· rinne Riia lähistele 1915; saared 1917 · sõja mõjud · Veebruarirevolutsioon - rahutused - streigid, sest Nikolai II loobus troonist - 30. märtsil 1917 Eesti autonoomia (Jüri Vilms) - etniline Eestimaa kubermang (Jaan Poska), õigus esinduskoguks - suvel valiti Eestimaa kubermangu Ajutine Maanõukogu (Maapäev, 1. juuli 1917) · Oktoobrirevolutsioon - kommunistid (Viktor Kingissepp) - 15./28. nov 1917 kuulutab Maapäev end kõrgeimaks võimukandjaks Eestis · Eesti iseseisvumine - jaanuaris Eestimaa Päästmise Komitee (Päts, Konik, Vilms) - 23. veebruaril venelased lahkusid, 24. veebruaril iseseisvus - 24. veebruaril ametisse Eesti Ajutine Valitsus · Saksa okupatsioon - 25. veebruar - 11. november 1918 - soov luua Balti hertsogiriik (Eesti ja Läti alad, pealinnaks Riia > iseseisev riik, mis on Saksamaa all) · Vabadussõda) - 28. november 1918 - 2. veebruar 1920 3. Esimese maailmasõja tulemused · uued riigi(piiri)d - suurimpeeriumid lagunesid
Vaikivajastu. 1934.a. algul toimusid Eestis kohalike omavalitsuste valimised, kus vapsid saavutasid suurt edu. Et ennetada vapside eeldatavat võitu ka Riigikogu ja riigivanema valimistel ning koondada võim enda kätte, viisid Konstantin Päts ja Johan Laidoner (kellest sai sõjavägede ülemjuhataja) 12. märtsil 1934 läbi riigipöörde. Valitsus kuulutas välja 6- kuulise kaitseseisukorra, keelustati kõik poliitilised meeleavaldused ning asuti vapse arreteerima. Aprillis toimuma pidanud valimised lükati edasi, tühistati vapside tulemused kohalikel valimistel, riigiametites viidi läbi puhastus. Parlament saadeti suvevaheajale ning seadusandlus läks riigivanem Pätsi kätte. Päts põhjendas oma tegevust vapside väidetavate mässuplaanidega ja eesti rahva vaimuhaigusega, mistõttu oli vaja poliitilisi õigusi piirata. 1934.a. suvel sai peaministri asetäitjaks ja siseministriks Pätsi oluline toetaja Karl Einbund (eestistatult Kaarel Eenpalu). Kui oktoobri algul julges puhkuse
Kogemusi läks vaja hilisemas Vabadussõjas. 3) sõda tõi kaasa majanduslike olude halvenemise > osa maid jäid sööti, sõjaväe tarbeks rekvireeriti hobuseid ja kariloomi 4) tööstu orieneerus ümber sõja vajadustele > laskemoona, sinelite ja transpordivahendite tootmine 5) puudus tarbekaupadest, mille tõusid kiiresti, mistõttu kehtestati neile kaardisüsteem 6) Saksa sõjalaevad blokeerisid merekaubanduse ning pommitasid Pärnut ja Kuressaaret Eesti iseseisvumine 1919-1920 (§ 9-12, lk 37-54) Iseseisvumise etapid 1) Autonoomne Eestimaa kubermang Venemaa koosseisus 2) Enamlased võimul 3) Iseseisvuse väljakuulutamine 4) Vabadussõda 28.nov. 1918- 2.veebruar 1920 I Autonoomne Eestimaa kubermang 30.märts 1917- oktoober 1917 Taust: Veebruaris (8.märts) toimus Petrogradis revolutsioon, mille tulemusel tsaar Nikolai II loobus võimust ja see läks Ajutise Valitsuse kätte, Vm rahvastele lubati autonoomia. Eesti sai selle esimesena 30. märtsil.
· Poliitilised : 1. poliitiliste erakondade olemasolu ja eestlastest poliitikud (pärast 1905. aasta rev-i, esimene Tõnissoni poolt loodud Eesti Rahvameelne Eduerakond, ERE) 2. eestlaste käes oli vallaomavalitsus ja suurenes ka osatähtsus linnaomavalitsustes 3. I ms, sest 1) senine poliitiline süsteem varises kokku 2) tulemusena nõrgestusid kaks riiki, kellest Eesti iseseisvumine olenes Venemaa ja Saksamaa 1917. Tsaarivenemaal veebruarirevolutsioon tsaar kukutati ning võimule sai Ajutine Valitsus. Sellega kaasnes üks oluline seadus seoses Eestiga 1917. a nõudsid eestlased autonoomiat (et eestlased saaksid ise enda alade üle valitseda). Märtsis toimus Petrogradis (Peterburis) u 40 000 eestlasega meeleavaldus. Mälestustes, et üleüldises kaoses oli 40 000-meheline meeleavaldus hästi organiseeritud ja olid kolonnid,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid