5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-05-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
10 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
hvarus
Õppematerjali autor
FENOMENOLOOGILINE UURIMUS Kvalitatiivne uurimus on loominguline kollaaz. Kvalitatiivsete uuringute all peetakse silmas terviklikku erilaadsete uuringutööpide kogumit. Kvalitatiivne uuring on alati olukorda arvestav tegevus, mis asetab vaatleja maailmas kindlasse paika. Kvalitatiivset uuringut eelistatakse tutvustada näidete ja kirjelduste kaudu. Jäetakse välja täpsed definitsioonid. Uuring viiakse läbi loomulikus keskkonnas. Kvalitatiivse uuringu läbiviija läheb sageli uuringus osalejate juurde. See võimaldab uurijal märgata indiviidi või kohta iseloomustavaid detaile ning aitab uurijal osalejate tegelikku kogemusse sisse elada. Kvalitatiivses uuringus kasutatakse mitmeid meetodeid, nende alla kuuluvad: juhtumiuuringud, etnograafiline uurimus, põhistatud teooriat loov uurimus, tegevusuuring, narratiive uuring ja fenomenoloogiline uuring, mida tutvustan lähemalt ka oma essees.
tulemus ei ole aditiivne- teades erinevust 2-tähelise seeria korral ei saa me ennustada tulemust 6- või 8-tähelise seeria korral.), siis saab erinev tõus tingitud olla vastuse valiku raskusest. Kokkuvõtteks: ei leita staadiumide kestust, vaid testitakse, kas üksikud operatsioonid igas staadiumis (mille aega näitab RT) erinevad vastavalt muutustele sõltumatutes muutujates. TEEMA II: UURIMISTÖÖ ALLIKAD. UURIMISTÖÖ EETIKA. 2.1. Psühholoogilise uuringu üldine käik. · Psühhol. uurimistöö eesmärgiks on leida teaduslikke seletusi sellele, miks inimesed (ja loomad) käituvad nii nagu nad käituvad. Teine ülesanne on sageli ka praktiliste probleemide lahendamine. · Uurimistöö meetodite kui aine eesmärgiks on õppida, kuidas läbi viia täpseid ja usaldusväärseid psühholoogilisi uuringuid; teisest küljest - osata hinnata kriitiliselt teiste poolt tehtud uurimuste tulemusi. 1
1. Kvantitatiivse uuringu andmeid võib esitada... Vali üks või enam: a. Pildina b. Joonise ehk diagrammina c. Tsitaadina d. Tabelina e. Tekstina 2. Uurimistöö metoodika valik uuringus sõltub ennekõike... Vali üks: a. Metoodika kasutamise lihtsusest b. Kavandatava uuringu probleemist ja eesmärgist c. Uurija metoodika kasutamise oskustest 3. Mis iseloomustab statistilist mõtlemist? Vt. küs-lehelt 11 4. Millal eelistame kvantitatiivset uurimismeetodit? Nimeta vähemalt 2 nö katus-uurimisküsimust. Kui on vaja saada statistiliselt usaldusväärseid andmeid järelduste tegemiseks. Mida? Kui palju? 5. Uuringutes võib koos kasutada kvalitatiivset (struktureerimata) ja kvantitatiivset (struktureeritud) metoodikat. Vali üks: Tõene Väär 6
Stall,1993), esimest seksuaalset kogemust ja selle suhet alkoholiga(Leigh & Morrison, 1991). Alkoholijoovet ja kontraseptiivide kasutamist on uurinud Robertson & Plant,1988,mille põhjal tõdeti,et alkohol vähenda kondoomi kasutamist.Eraldi on uuritud kontraseptiivide kasutamist plaanimata seksuaalse suhte ajal(Flanigan & Hittch,1986). Samuti on ka MacDonald, Zanna & Fong oma 1995 aasta uurimuses testinud käitumislikke hoiakuid ja kavatsusi seoses alkoholijoobes autojuhtimisega. 3. Uuringu eesmärk, hüpotees. Lähtunud oma varasematest uurimustest 1993 ja 1995, mis peamiselt põhinesid alkoholi seoste uurimisel ja seosetel autojuhtimisega püstitasid autorid käesolevas uurimuses hüpoteesi, et alkoholijoobes inimene on enam mõjutatud ettetungivatest ja edasiviivatest faktoritest, kui tõkestavatest ja on seetõttu ka kalduvamad riskialtile seksuaalsele käitumisele. Selle käitumise kohaselt ei ole sellised inimesed võimelised
õpime me midagi tehes, läbi aktiivse kogemuse ning antud kogemust peegeldades. Kogemuslik õppimine on otseselt seotud konstruktiivse õppimise teooriaga. Konstruktivism põhineb kolmel põhiprintsiibil: 1) õppimine on loodud vastuseks iga isiku kogemustele ja eelnevatele teadmistele 2) õppimine toimub läbi aktiivse uurimise 3) õppimine ilmneb läbi sotsiaalse konteksti, õppijate vahelise suhtlemise. Enamikele distsipliinidele on omane üldine uurimisprotsess: * uuringu planeerimine ja ettevalmistamine * uuringukonteksti mõõdistamine * uuringuküsimuste määramine kontekstis * uuringumeetodite abil andmete genereerimine ning kogumine * uuringutulemuste hindamine, analüüsimine ja tõlgendamine (lk 1-2) 1. Teekonna planeerimine: kunsti- ja disainialaste uurimuse tutvustus 1.1. Kuidas praktiseerijad on hakanud uuringuid läbi viima? Õpingute kontekstis hõlmab sokraatiline dialoog seda, et õpetaja küsib küsimusi, millele õpilane püüab vastata
eksperimendile). Uurimismaterjali töötluse meetodid jagunevad statistilisteks ja teoreetilisteks (näiteks analüüs ja süntees, faktide diskrimineeriv selektsioon, klassifitseerimine jm.). METOODIKA. Üldmõistena on metoodika õpetus meetoditest, meetodite kogum. Teadustöö metoodika on uurimuse teostamise viis. Siia kuulub kontingendi valik, vajalikud meetodid ja seadmed, nende kohandamine konkreetsete olude ja sihtmärkidega (meetodite modifitseerimine) ning uuringu korralduse üldine plaankava. Objektiivsus, sihipärasus ja aktiivsus tagatakse uurimismeetoditega. UURIMISMETOODIKA määrab vajaliku faktilise materjali sedastamise üldise korralduse ja tingimused. Faktilise materjali sedastamine eeldab omakorda uurimismeetodite kasutamist. 5 MEETODID on suures ulatuses teadusspetsiifilised: iga teadusharu vajab just temale
antud töös leida võib. 3. Meetod, mis annab ülevaate selle kohta, keda, kus, millal ja kuidas vaadeldi. Samuti sisaldab meetod ülevaadet andmete analüüsimisest. 4. Tulemused tuleb sõnastada esmalt lühidalt ja konkreetselt. Seejärel tuleb esitada võimalikud arvandmed. Vajadusel võib lisada vormikohased tabelid. 5. Arutluses hinnatakse ja tõlgendatakse saadud tulemusi. Tuleb hinnata vaatluse eesmärkide saavutatust. Tulemuste tõlgendamisel on soovitatav kasutada üldisi sotsiaalpsühholoogilisi teadmisi. 6. Kokkuvõte sisaldab järeldusi, mis rajanevad saadud tulemustel ja on põhjendatud arutelu käigus. Hinnatakse uurimustega saavutatut ning vastavust eesmärkidele. Samuti võib kokkuvõttes esitada ideid uurimuse jätkamiseks. 7. Kasutatud kirjanduse loetelu. 8. Protokoll peab olema sisutihe ja lakooniline. Kõike ülearust tuleks vältida, samas
Selleks, et uuritava kogemus puhtana välja tuua, peab uurija kõrvale jätma oma esialgsed oletused ja eelarvamused, suutma eristada olulist ebaolulisest. (Laherand 2008: 87-88) Fenomenoloogilist uuringut võib kasutada nii üksikjuhtumi kui ka eelvalitud juhtumite uurimisel, uuritavate arvu kindel piirmäär puudub. Siiski tuleks arvestada faktiga, et üksikjuhtumi uurimisel ei ole võimalik esile tuua osalejate erinevaid fenomeni tajumise iseärasusi. Samas mitme osalejaga uuringu tulemused võimaldavad rohkemate järelduste tegemist, kuna ühed ja samad tegurid hakkavad mõjutama rohkem kui üht osalejat. (Lester 1999) 5 Andmete kogumine Fenomenoloogilise uurimuse eesmärk on esile tuua uuritava vahetu kogemus. See aga määrab andmete kogumisele teatud tingimused: 1. Andmestik tuleb koguda nii, et uurija mõju uuritavate poolt esile toodud kogemusele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid