Eetika kui teadus (0)

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mis töötab on tõde Kas ebatõed ka töötavad?
Mis on inimkonna kõrgeim siht üldse?

Lõik failist

Eetika - teadus kõlblustest ja kõlbelistest väärtustest
Moraal - üksikisiku või inimgrupi arusaam heast ja halvast ning nendega seotud vajadustest
Uuritakse eetost- kõlbeliste põhimõtete, normide ja ideaalide tervik.
Filosoofiline eetika - mis on suurim hüve, ülim asi, mille poole ühiskond liigub
Religioosne eetika- igal usundil on oma eetika
Eetika mõõtmed:

inimestevahelised suhted

inimese suhe iseendaga

inimkonna eesmärk

C.S. Lewis - pilt laevastikust, orkestrist jm
Eetiline absolutism
Teoloogilised eetikad
Eetiline relativism
Hedonism - Epikuros
Emotivism - Ayer
Platon , Moore , Barth , Brunner, J. Kant
Utilitarism - J. S Mill, Benthon
Psühholoogiline egoism - Nietzsche , Machiavelli
Pragmatism - Dewey
Kultuuriline relativism- Sumner
Eksistentsialism - Sartre , Kirkekaard , Freud
Vooruste eetika- Aristoteles , Aquino Thomas
Nimetus
Rajaja/ tuntuim(ad)
Sisu
Kultuuriline relativism
Erinevatel kultuuridel on erinev eetika. Eetika on revolutsiooniline kõrvalprodukt, mis sõltub inimvajadustest ja sotsiaaltingimustest. Universaalset „peaks“ pole olemas.

mitmekesisuse tees- moraalsed kombed ja veendumused on ajaloo lõikes erinevad, pole olemas universaalset standardit

sõltuvuse tees- moraal on sõltuv kultuurilisest kontekstist ja ei saa olla sõltumatu ratsionaalne otsus
Etnotsentrism -sallimatus, meile kultuur on parem kui teiste
Emotivism
Kõlbelised tegurid pole midagi muud kui emotsionaalsed reageeringud meie füüsilisele ja sotsiaalsele keskkonnale
Eetiline egoism
Hea on see, mis maksimaliseerib üksikiindiviidi huve
Hedonism
Naudinguõpetus, hea on see, mis pakub naudingut
(eetiline egoism+hedonism=nartsissism)
Psühholoogiline egoism
Nietzsche (1844-1900)
Nietzsche sündis pastori peres, isa suri noorelt. N oli haritud ( teoloogia +klassikaline filoloogia )
1867 astus sõjaväkke, kuid jättis vigastuse tõttu pooleli - otsustas hakata õppima keemiat
26. aastaselt oli ülikooli professor ja sai doktorikraadi nsm, tal oli halb tervis ning pühendus filosoofiale
1979-1989 kirjutas ta iga aasta ühe raamatu. Alguses ei tekitanud need mitte mingit vastukaja.
Viimased 11 aastat oli nii vaimselt kui füüsiliselt haige ja ei teinud eriti midagi.
Teda mõjutasid Schopenhauer ja Wagner . Schopenhauerit omakorda mõjutas Kant. Wagner: „Maailm on minu kujutlus .“
Tahe - kogu maailma juhtiv ja determineeriv alge, selle tõeline olemus.
N: Tahtevabadus on illusioon . Meie maailm on võimalikeist halvim ja maailma valitsev tahe põhjustab inimestele kannatusi. Eetika saab põhineda ainult kaastundmisel ja kaaskannatamisel. Inimvaimu kõrgeim saatus on kunst - võimaldab tahtest vabaneda , kannatusest vabanemine on võimalik elutahte hävitamisega, see aga saab toimida läbi askeesi . Inimliku eluviisi põhiliseks tunnuseks on võimutahe ja eetika väljendab seda.
„Nõrgad“ on need, kes tahavad võrdõiguslikkust, kuna ei suuda üksikisikuna ennast teostada. Inimestele pealesurutavad voorused : alandlikkus , vagadus jne käivad „tugevate“ arvelt. Voorus=nõrkus. Kaastunne haiseb pööbli (lihtrahva) järele. Dekadent - allakäimas inimene, ainult tema võib lugeda kaastunnet vooruseks.
Kannatamine aitab tõetundmiseni. Me tahame kannatuse välja lõigata. Kannatus on suure isiksuse tunnus. Kui suudad kaastundlikkuse üle elada=voorus.
Zarathustra - jääb iseendaks, jätab oma saatuse kaastundest määrimata- see on tema jõud
Universaalset moraali pole olemas. Tõeline moraal algab enesejaotusest. „Tugev“ leiab endale ise moraali. „Tragöödia sünd“- toob teoses välja 2 erinevat ellusuhtumist: 1. dionüüsiline- ühtsus loodusega, instinktide jaatamine, vitaalsus, aktiivsus
2. eneseohjeldamine, kultuur
1. on isandamoraal ja 2. orjamoraal
„ Koidupuna “- sõjakäik moraali vastu, selleks tuleb kõik väärtused ümber väärtustada.
Moraali peamiseks eesmärgiks on elule kätte maksta ning seni edukalt.
Inimesi tuleb ette valmistada „suureks keskpäevaks“- eneseteaduse tund, siis mõistab inimene moraali ja religiooni (mille eesmärgiks on inimeste mandumine)
„Valemõisted“ nagu hing, vaim, vaba tahe, Jumal, teispoolsus piiravad inimest.
Kristlik enesealandamine pole muud kui võimuvahend, euroopaliku võimukandja tööriist oma vägivalla kindlustamiseks.
Tunnetuslik apriorism- inimene tunneb teises inimeses ära ainult iseennast .
N pidas ennast rõõmusõnumi toojaks inimestele. Ta ütles, et temas on see sõnum kehastunud. Ta peab ennast esimeseks immoralistiks- ei ole nn hea inimene ja kristliku moraali kandja (see poleks harmoonias dionüüsilise ellusuhtumisega).
N leiab, et tõeliselt saab võimutahe teoks ainult üliinimeses (kes ta ise muidugi on).
Teleoloogilised eetikateooriad
Teleo- siht, eesmärk
Hea ja halb sõltuvad kaugemast eesmärgist, mille poole püüeldakse.
Eesmärk pühitseb abinõu.
Utilitarism
Jeremy Benthon
John Stuart Mill
Taotleb maksimaalse hüve maksimaliseerimist maksimaalsele arvule inimestele- hea on see, mis on hea võimalikult suurele inimhulgale.
20.saj mõjukaim teooria
Utilitarism tekkis vajadusest süstematiseerida vanglasüsteemi.
Mida karmimad karistused, seda vähem inimesi teeb seda.
Inimesi tegutsema panevaks eesmärgiks on mõnutunne. Kõik mis seda suurendab on hea ja mis vähendab halb.
B arvas , et on võimalik välja arvutada mõnu ja kannatust.
Mill: kvaliteet on olulisem kui kvantiteet .
Madalamad naudingud -füüsilised, kõrgemad naudingud-vaimsed.
„Parem on olla rahuldamata inimolevus kui rahuldatud siga.“
Inimene on kogemuste pundar ja seega puudub ka kestev olevus - empiristlik lähenemine.
Võimalikult palju kogemusi ja nende rahulduslikkus muudavad need väärtuslikuks.
Pragmatism
Charles Pierce (1839-1914)
Teooria, mis seab kõrgemaks hüveks kasulikkuse kõige laiemas mõistes.
Pragma - kr. k. tegu, praktika
Pratagoras- inimene on kõikide asjade mõõt
Oluline on see, mis on kasulik. Tõeline on kõik, mis näib tõelisena.
Pierce lähtub inimloomusest. Inimene on tahtev, tegutsev olend ning mitte mõtlemisega varustatud. Intellekt on täielikult tahtmise, tegutsemise teenistus . Tõe leidmine ei ole ülesanne, vaid meetod, mille järgi saame otsustada, kas asi on õige.
Kõik, mis töötab on tõde. Kas ebatõed ka töötavad?
Eksistentsialism
S. Kirkekaard (religioosne) 1813 -1855,
J.P.Sartre (ateistlik) 1905-1984
Kirkekaard:
Mõjutanud 20. saj filosoofiat , aidanud kaasa indiviidi tähtsustamisele.
Hakati huvituma alles peale surma.
Oli pärit vaesest hernhuutlaste perekonnast.
Pietism - isiklik vagadus, religioosne tõde väljendub igapäevaelus.
Isa oli pärit Lääne-Jüütimaalt. Ükskord oli isa vihane ja needis Jumalat ja kogu ülejäänud elu arvas, et Jumal ei andesta talle.
K kihlus Regina Olseniga, kuid kartis , et on liiga vilets talle ja pole ta armastust väärt ning ei abiellunud.
Püüdis rõhutada üksikindiviidi unikaalsust.
Inimese eesmärk on saada subjektiivseks. Grupp takistab indiviidil jõuda autentse tõeni.
Eksistentsi ei saa võtta iseenesestmõistetavana. Mittetunnetatud ja mittetahetud eksistents ei ole eksistents.
Elu paradoks - me mõistame elu minevikku mitte tulevikku, samas tuleb elada ettesuunatult e. tulevikus.
Tõde on midagi subjektiivset, mida pole võimalik leida filosoofias, sest filosoofia ei suuda anda läbitunnetatud eesmärki, mille nimel elada, töötada, surra. Inimene võib tõeni jõuda ainult läbi kirgliku enesessepööramise.
Leiab, et Üh või grupp on seda tugevam, mida rohkem on subjektiivse tõeni jõudnud inimesi.
Selleks, et subj. tõeni jõuda, peab inimene läbima 3 astet:

esteetilisel tasandil olemine- pidev nauding , inimene ei saa aru oma eksistentsist ja sellest, et ta on meelte ja ihade vang.

eetilisel tasandil olemine- inimene püüab otsida tasakaalu kõikides elunähtustes ja saavutada enesega rahulolu Üh poolt tunnustatud standarditest lähtuvalt.

religioossel tasandil olemine- seal jõuab inimene oma tegeliku minani, ainult nii saab autentseks. Selleks on vaja usku, mis vaatab otsa ebakindlusele, ainult sellises usus jõuab inimene täielikku üksindusse.
Et jõuda tõeni läheb vaja kannatust. Kannatus on eeltingimus tõelise mina leidmiseks.
Sartre:
Mis annab elule tähenduse ja teeb selle elamisväärseks? Ütleb, et sellele pole vastust.
„Elamine on nagu maalimine, kus on oluline, et iga pintslitõmme sobituks eelmisega ja reegleid ei ole.“
Eetika on subjektiivne.
Objektiivses mõttes on õige valem olemas, kuid indiviidile võib varieeruda. Meie poolt valitud roll määrab ära meie valikute õigsuse.
Pole mingit väärtust ega moraaliprintsiipi, mis teeb elu heaks. On võimatu teise inimese kõlbluse üle objektiivselt otsustada.
„Ole aus, ole iseendale truu ja tegutse vabaduse nimel!“ – tema käsulause.
Kõige hullem on kui inimene langeb halba usku (selgusepuudus, tahtlik eksitus , enesepettlikus jne).
Meie oleme piiratud ja kammitsateks on tsivilisatsioon . Me oleme võtnud eesmärgid, mis pole meile omased . Eneseuurimine on filosoofiline. Meil on vaja enese kohta uut informatsiooni. Hea on ausus iseenda vastu.
Eksistents on juhuslik või isegi mõttetu, aga tänu oma kehadele peame me elu pasamerest välja ulpima.
Tõeline moraal peab olema spontaannne- tuleb teha head, mitte olla heategija.
Deontoloogilised eetikateooriad (eetiline absolutism)
Immanuel Kant ( 1724 -1804), Joseph Butler, Platon, Sokrates , Aristoteles (384-322 eKr), Moore
deon - „peaks“
Mis on inimkonna kõrgeim siht üldse? Ainult õnnelikkus või midagi veel?
Inimeseks olemine on meile kingitud. Inimese kõrgeim siht on:

armastada Jumalat kogu olemusega.

armastada teist inimest kui iseennast
need on kristliku eetika alused.
Mitte inimene pole eesmärk vaid midagi kõrgemat.
Vahendid mille abil me teame, mis on kõlbeline ja moraalne , leiame, mis on hea ja halb:
Tõde:

Ühismoraal- ühismälu, kogunenud läbi ajaloo, sellest tulevad moraalid ulatuvad ajas kaugele (eetika on pidevas muutumises)

südametunnistus- Butler: kõik inimesed on varustatud erilise kõlbelise võimega, mis tasakaalustab meie loomupärast kalduvust enesearmastusele, kalduvusega heatahtlikule altruismile (teise eelistamine endale). Südametunnistus on inimese võime seada asju paremusjärjestusse ja langetada otsuseid.

intuitsioon - Moore: intuitsioon lähtub sellest, mis on hea kõigile (võimalikult paljudele )
Kant:
Kohus kohuse pärast-eetika
Elas Königsbergis (Kaliningrad). Tema jalutamaskäimise järgi võis kella seda ning ära jättis ta jalutuskäigu ainult kahel korral.
Arvas, et reisimine on mõttetu.
Ainult hea tahe saab olla piiranguteta.
Käituda lihtsalt kohuse pärast ei ole piisav, sest meie suhtumine kohustesse võib olla väga erinev. Eesmärgiks ei ole teha asju kohuse pärast.
Kategooriline imperatiiv: „Toimi alati sellistest maksiimidest (reeglitest) tulenevalt, mida võib iseenesliku vastuolluminekuta universaliseerida.“
Inimesi tuleb alati kohelda kui eesmärke mitte vahendeid. Mistahes moraalireegel ei saa olla inimesest olulisem.
Lisaks inimese väärtustamisele peab oluliseks ka motiivi.
Platon:
Tänu temale teame ka Sokratesest (P õpetaja).
Maailm jaguneb kaheks: 1. muutuv vool (elame selles) 2. muutumatu reaalsus
Ütleb, et meeleelundid on petlikud, seega nähtav maailm on pettus ja ainuke reaalne maailm on ideede maailm (nähtamatu, muutumatu, tajumatu)- asjade tõeline algkuju.
Koopamüüt- koopasse aheldatud ja seljaga koopasuu poole, näeme ainult varje .
„Politeias“- headuseidee
Hing kaevub ideede taha, lõpuks kohtub headuse-ideega.
Päike on valguse ja kõige oleva allikas, samamoodi nagu headuse-idee ideedemaailmas.
H-I on müstika, ei ole teaduslikult seletatav .
Tavakodanik peab jälgima H-I’d, et olla kõlblik.
Armastab filosoofe ja tahab, et filosoofid valitseksid riiki.
Aristoteles:
Omakorda Platoni õpilane.
Vooruste-eetika
Voorus vs pahe
Voorus on loomutäius.
Voorused on ihasid reguleerivad iseloomujooned, mis on keskmised kahe vastupidise äärmusliku iseloomu joone (pahede) vahel.
Äärmused- liiga palju, liiga vähe
Nt. hirmu tekitatud äärmused on hulljulgus ja argus , parim seal vahel on vaprus .
Tuleb leida kuldne kekstee.
Iga inimese keskmine ei ole voorus, vaid arenenud, täiusliku, intelligentse inimese keskmine on.
See ei tähenda, et tugevad tunded tuleb kõrvale heita, nt tavaliselt on vooruseks viha tagasihoidmine, kurjuse juuresolekul on vooruseks viha väljaelamine.
Voorused on omandatud mitte sünnipärased.
Inimene muutub vooruslikuks kui ta harjub tegema vooruslikke tegusid . Selleks, et voorused välja kujuneksid on vaja ka tarkuse väljakujunemist. Phronesis- praktiline tarkus
Suurim hüve on õnn. Õnn on seotud inimesele iseloomulike võimete täieliku ja vaba teostusega. Täiuslikkus on see, kui miski täidab talle omast eesmärki- igal asjal on oma eesmärk. Inimese eesmärk on olla õnnelik.
Et olla õnnelik, tuleb välja arendada intellektuaalsed ja eetilised voorused. Aktiivsus-tegutsemine
Õnn seisneb selles, et inimene tegutseb, et ta voorused täiustuksid. Õnn-rikkus, sõprus, võim
Sokrates: See, kes teab, mis on hea, ei hakka heale vastu seisma.
Aristoteles on sellele vastu. Ütleb, et teada ja tegutseda on erinevad asjad.- inimesed, kes on valinud teha halba, teevad seda.
Lisaks on inimesed, kes on afektiseisundis (välised ärritajad)- käituvad teistmoodi. A nimetab neid „taltsutamatuteks“. Teadmine voorusest ei tee vooruslikuks.
Ütleb, et eetikateooriad ei ole ammendavad igaks juhtumiks, kuid mõned reeglid siiski eksisteerivad. Vooruslik inimene näeb tõde. vooruslikuks saamine võtab aega.
Vooruse-eetika keskajal
Vaimulikud tõlkisid antiikirjanduse ja ka tugev kristlik eetika, mis tugines piiblile.
Augustinus :
Arvab , et pühakirjas on kõik olemas, tuleb ainult õigesti tõlgendada.
Aquino Thomas:
Kuulsaim skolastik - kodustas Aristotelese filosoofia kristlusesse.
7 voorust vs 7 surmapattu
4 loomulikku voorust e. kardinaalsed voorused:

arukus

mõõdukus

meelekindlus

õiglus
need on loomupäraselt, aga on ka kolm kristlikku voorust, mis on Jumala antud:

usk

lootus

armastus
A keskendub ülimale hüvele-seotud õnnega (Jumala armastamisega- Kristlik aspekt)
Kristliku eetika järgi täieliku lunastuseni (summum bonumini) pole võimalik maises elus jõuda.
Maise õnne maksimumi saab läbi vooruste.
„Moraal rajaneb pigem inimelamusel ja mõistusel kui jumalikul käsul.“
Vooruste eetika kehtis valgustusajani.
Ka tänapäeval on vooruste-eetikaid, eriti ingliskeelses maailmas. Mõned arvavad , et peaks olema uus renesanss , kuna praegu on kõik liiga fragmenteeritud.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-01-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti

18 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

hannaala Õppematerjali autor

voorus eetika moraal eksistents voorused

Sarnased õppematerjalid

doc

Eetika

EETIKA Eetika normatiivne (ainult ei vaatle, vaid ka ütleb, kuidas peaks käituma. vaatleb seda, mis on ja samas nõuab, kuidas peaks olema) teadus. pärineb Vanast Kreekast, Aristoteles looja, 4. saj. eKr. Uurib, mis on õige ja mis vale. Käitumisjuhiseid vaadatakse läbi moraali (lad. k. sõnast mors, kr. k. eetos inimgrupi moraalikogumik, mida peetakse heaks. 3D Eetika I eetika mõõde tegeleb sellega, kuidas minu ja teise inimese suhted peaksid olema. Määrab ära selle, mis hea ja mis kuri, mis õige ja mis vale. Sellega puutume kõige enam kokku. II eetika mõõde tegeleb sellega, kuidas ma peaks suhtuma iseendasse. Võin olla hea teiste inimeste vasu, enda vastu halastamatu. III eetika mõõde tegeleb sellega, mis on inimkonna eesmärk ja kuhu inimkond suundub. Mis on inimese eksistentsi eesmärk. Eetika, filosoofia, religioon tihedalt seotud.

Eetika

doc

Eetika kursus 10. klassile

Mis on eetika? Kust ja kellest alguse sai? Eetika on teadus Vana-Kreekast, mille loojaks on Aristoteles 4. sajandil eKr. Eetika on oma olemuslikult normatiivne teadus, mis tähendab, et ta ei ole lihtsalt vaatlev, vaid vaatleb inimeste omavahelisi suhteid, samas ka uurib nende käitumist ning püüab selgitada, kuidas peaks õigesti toimima. Eetika uurib, mis on hea ja mis vale. Kõike vaadatakse läbi moraali ehk normidekogumi. Kolmemõõtmeline eetika Esimene mõõde: Tegeleb sellega, kuidas kaks inimest (mina ja keegi teine) omavahel suhtlevad. Selgitab, mis on hea ja mis mitte. Selgitab, kuidas tegelikult olema peaks, kui midagi valesti on. Teine mõõde: Õpetab, kuidas inimene peaks iseendasse suhtuma. Näiteks võib olla kõigi teiste vastu hea, aga enda vastu halb, mis on vale.

Eetika

doc

Eetika (10.klass)

EETIKA Sissejuhatus. * Sündinud Kreekas, aluse pani Aristoteles. * Tuleb sõnast ethos, mis tähendab normide kogu. * Põhineb õigel ja valel. * Normatiivne ettekirjutav, tegeleb sellega, kuidas asjad olema peaksid. * Eetika 3D. 1. Mina -> Tema (tegeleb kõige rohkem) 2. Mina -> Mina (meie endi põhimõtted, iseenda suhtes, kuidas mina suhtun endaga) 3. Mina -> Inimeseksolemise eesmärk (2. tingimus hästi täidetud, 1. samuti. Aga kuhu jõuda?) * Moraal tuleb ladina keelsest sõnast mors, mis tähendab kommet. * Religiooniga samuti tugevalt seotud. Normatiivsed vastandid Sanktsioonid

Eetika

docx

Sissejuhatus eetikasse

EETIKA 1. Sissejuhatus Mis on eetika? Argo Buinevits Soovituslik kirjandus: · Eetikaveeb www.eetika.ee TÜ eetikakeskus · Eetika ja moraal. Maie Tuulik 2002 · Õpetaja eetika. Maie Tuulik 2008 · Ärieetikat kui niisugust pole olemas. John C. Maxwell 2003 · Evangeelne eetika. Robert Võsu 1996 · Eetikakoodeksite käsiraamat. Tartu Ülikooli eetikakeskus 2007 · Mõtestatud Eesti ühiseid väärtusi hoides. TÜ eetikakeskus 2008 Mida tähendab olla kõlbeline inimene? Milles seisneb moraali olemus? Miks on moraali tarvis? Mis on moraali funktsioon? Mis on hüve? Kas moraaliprintsiibid on absoluutsed või olenevad...? Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades? Kas moraalne olla on kasulik? Mis on moraali aluseks?

Eetika

doc

Eetiline relativism

EETILINE RELATIVISM Hea ja vale ei ole midagi kindlat, vaid nad on suhtelised. KULTUURILINE RELATIVISM Erinevatel kultuuridel on olemas põhimõtteliselt erinev eetika. Eetika sõltub eelkõige inimese vajadustest. Eetika ja moraal ei ole ratsionaalsed saavutused, vaid need on evolutsiooni tulemused. Ütleb, et universaalset ,,peaks" ei saa olemas olla. 1. Mitmekesisuse tees moraalsed kombed ja veendumused on erinevad kultuuride ja ajalooetappide raames; pole olemas ühtegi universaalset moraalset standardit. Kas on olemas universaalne tume? Peaaegu igas kultuuris on alad, mis on väärtustatud (elu, tervis, perekond, abielu). 2

Eetika

doc

Teleoloogilised eetikateooriad

Selleks, et jõuda tõeni, läheb vaja kannatust. K arvab, et kannatus on eeltingimus, et see on loomulik, kui inimene leiab end läbi kannatuse. Inimene tahab eneseleidmist teostada vallutuse kaudu. K mõju tänapäevale: lääne inimese mõtlemine 20. sajandil; üksikindiviidi tähtsustamine; aitab inimesel toime tulla otsustega, mis lähevad vastuollu muu ühiskonnaga; inimene peab talitama isiklikult läbi tunnetatud tõe kohaselt. J-P. Sartre Prantslane. Eetika põhiküsimus S'i puhul: Mis annab elule tähenduse ja teeb selle elamisväärseks? S ütleb, et elamine on nagu maalimine, kus on oluline, et iga pintslitõmme seostub teistega ja kus puuduvad reeglid. Eetika on subjektiivne. Ütleb, et on olemas õige vale, kui on suhteline/varieeruv inimestele. Valikute õigsus sõltub sellest rollist, mille inimene valib. Moraalsete otsuste ja valikute taga on see, et oleme osa sellest eksistentsist. Eksistents ei anna vastust küsimusele, mida

Eetika

docx

Eetika, moraal ning kuidas peaks elama?

Eetika on teadus kõlbuses ja kõlbusõpeusest. Kuidas peaks elama? Moraal ehk kõlblus on üksiku inimese, rühma või ühiskonna arusaam headest ja halbadest asjadest, õigetest ja vääradest tegudest. · Tagajärje-eetika eetika (konsekventsialistlik, teleoloogiline) (kr teleos - eesmärk). Tegu hinnatakse selle tagajärje (hüve) järgi. Eesmärk pühitseb abinõu. o Eetiline egoism ehk egoismieetika Altruism on isetu hool ja mure teiste pärast; omakasupüüdmatu ennastohverdav teisi arvestav teguviis. Thomas Hobbes (1588-1679) Inimene on loomult egoist, käitumist juhib enesearmastus. Isegi kaastunne tuleneb egoismist. Teiste kannatust nähes inimene

Sissejuhatus eetikasse

pdf

Eetika loengute kokkuvõte

Sissejuhatus: Eetika keskne küsimus on, kuidas peaks elama. "Eetika" tuleneb kreeka sõnast (ethikos): (ethos) tava, komme, harjumus (thos) iseloom, karakter ,,Moraal" tuleneb ladina keelest: mores kombed (omadussõna moralis). Eetika kui moraalifilosoofia on filosoofia haru, mille käsitlusaineks on moraal. Moraal on arusaam, eetika on teadus. Eetika püüab avastada teid moraalitunnetusele. Eetika tahab juhtida inimese käitumist. Ühelt poolt on eetika nõnda kogemuslik ehk empiiriline teadus, mis uurib käitumist psühholoogiliselt ja sotsioloogiliselt, teisalt aga juhendav ehk normatiivne teadus, mis põhjendab kõlbelise elu aluseid ja annab praktilisi käitumisnorme. Moraaliprintsiibid on universaalsed (kehtib kõikidele sarnases olukorras), normatiivsed (neid tuleb järgida), üles kaaluvad (kaaluvad üles teised väärtused, nt ilu), avalikud, teostatavad (ei eelda üle jõu käivaid pingutusi). Metaeetika uurib, mis on üleüldse hea

Eetika

Rohkem sarnaseid