Eetika eksam (0)

5 Hindamata

Esitatud küsimused

  • Mis on normatiivne eetika ?
  • Milline käitumine on moraalselt hea või halb. Normatiivne eetika on ettekirjutav , st formuleerib moraalinormid , mille oleks hea elu mõõdupuuks ?
  • Mille järgi moraalse teo enda teatud tunnusjoontel on seesmine väärtus. Käitumise moraalne väärtus seisneb neis tegudes enestes. Mõned teod on vaatamata tagajärgedele 18. Milles seisneb Platoni ja Aristotelese voorusteooria erinevus ?
  • Mis on praktiline eetika ?
  • Missugused käitumise, soovi ja tunde mallid tuleks lugeda vooruslikeks ?
  • Kuid, mis see õitseng on ?
  • Kel pole ühtegi nimetatud voorust ?
  • Keskkonnaeetika põhiliseks uurimis -valdkonnaks on inimese ja looduse vahelised suhted. Kui keskkonnaeetika rakenduslik pool püüab neid suhteid reguleerida, siis andma tegevusjuhuseid. Vooruseetika ei anna juhiseid, kuidas lahendada eetilisi dilemmasid. Vooruseetika ei võimalda vastata küsimusele “Mida on õige teha ?
  • Mis on meta -eetika ja kuidas see erineb normatiivsest eetikast ?
  • Mida me tahame öelda, kui väidame, et mingi tegu on halb ?
  • Mis uurib moraaliga seonduvaid semantilisi, küsimused: Mis sõnade “õige”, “hea”, “peab” tähendus moraali kontekstides ?
  • Milline on moraalidiskursuse semantiline funktsioon ?
  • Keskseks metaeetika probleemiks on mõni teine roll ?
  • Milline on moraaliarutluse loogiline ülesehitus ?
  • Milline käitumine on moraalselt hea või halb. Normatiivne eetika on ettekirjutav, st formuleerib moraalinormid, saame õigustada oma moraaliuskumusi ?
  • Mis mõttes on olemas moraalifaktid ?
  • Mille järgimine on inimestele kohustuslik. Normatiivne eetika tegeleb eetiliste hoiakute teoreetilise seletamise ning põhjendamisega ja püüab läbi selle neidsamu hoiakuid kujundada. Erinevalt on väär” d) Epistemoloogilised küsimused: Kas on olemas selline asi nagu moraalne teadmine; ja kui siis, mis on selle piirid ?
  • Kuidas saame teada, kas moraaliväited või moraalsed otsustused/ hinnangud normatiivse eetikust ei tõstata meta - eetik moraaliküsimusi ega püüa neile vastata – ta on programmiliselt neutraalne . Peamine erinevus eetikateooriate puhul on see, kuidas need määravad teo moraalse on tõesed või väärad ?
  • Millised on eetilise hinnangu sfäärid ?
  • Millest hoidumine on teie kohustus). Tagajärg – teleoloogilise eetika teooriad keskenduvad moraalse õigsuse ja vääruse määramisel peamiselt tagajärgedele. Nt utilitarism nõuab, et teeksime seda, 22. Mis vahe on kognitivismil ja non-kognitivismil ?
  • Kui “head” ei saa (naturalistlikult) määratleda, siis mis üle jääb ?
  • Millelegi? “Hea” on lihtne defineerimatu omadus ?
  • Kuidas me tunnetame moraalset headust ?
  • Mis toob kaasa kõige 24. Kuidas intuitsionismi kritiseerida ?
  • Mis kuulub sellisesse reeglite kogumisse, mille omaksvõtmine tooks ühiskonnale rohkem kasu kui mistahes mõeldav alternatiiv . moraalitõdedele. 3. Analoogia . A. C. Danto (2000): Kas “ headus ” on lihtne analüüsimatu omaduse nagu “kollane” ?
  • Kuidas võiks utilitarismi kritiseerida ?
  • Kuhu tõmmata piir ?
  • Kuidas me teame teiste inimeste naudingust ?
  • Kui paneksime joogivette XTC-d). 26. Kuidas võiks emotivismi kritiseerida ?
  • Mis lähtub kohusest ja mitte kalduvusest, ihadest, tunnetest. Mis on moraalne (tegu) ?
  • Mis on kategooriline imperatiiv ?
  • Mis on universaliseeritavuse test ?
  • Mille järgi me kõik võiksime elada. Tuleb küsida: Mis juhtuks, kui kõik sellest lähtuksid ?
  • Kuidas võiks Kanti eetikat kritiseerida ?
  • Kui praktika, mis hõlmab selliseid aspekte nagu: kunstnik, kunsti loomine, kunstiteosed , 42. Iseloomustage kavatsusele/mõjule tuginevaid teooriaid ?
  • Mis mõttes kehtivad moraalinoormid ka kunstnikele ?
  • Kuidagi eriline, et see nõuab eristaatust ?
  • Milliseid eetiliste küsimustega on vastakuti kunstnikud ?
  • Mistõttu meil on võimalik teada saada tema endagi vaateid“ Georgi Plehhanov. Milline on autori hoiak moraalse sisu (teesi) suhtes ?
  • Millised pornograafiakäsitlused on moraalselt hukkamõistvad ?
  • Mis eetilisi küsimusi tekitab kunstiteos ?
  • Mis eetilisi küsimusi tekitab kunstiteos: Millist moraalset mõju avaldab kunstiteos kunsti vastuvõtjatele ?
  • Milline oleks tsensuuri mõju kunstile/kunstiteostele Kas kunstil on moraalselt hea/halb mõju kunstikogejale ?
  • Mis on esteetiline hoiak ?
  • Kui “mitte-praktilist”, “mittetunnetuslikku”, “mitte- isiklikku ”. Palju saaks ammutada energiat ?
  • Milline on kivimite koostis ?
  • Milles seisneb levinud arusaam eetilise (moraalse) ja esteetilise vahekorrast ?
  • Milles seisneb E-hoiaku moraalne roll (kontseptuaalses mõttes) ?
  • Mida keelata? Mis põhjendusega ?
  • Miks on doping kasutamine moraalselt väär ?
  • Milles seisneb spordimehelikkus/sportlaslikkus ?
  • Mida tähendab võrdsed võimalused naisportlastele ?
  • Mis on teatud sole sobimatud: Jooksusprint, Laskmine , Male ?
  • Milles seisneb liigne skoorimine spordis ?
  • Kuigi võit on juba tagatud ?
  • Miks skooritakse liigselt ?
  • Milline tahes) ja skoorisport (Spordialad, kus võistlus toimub teatud punkideni) 6) Kunst ?
  • Kui liigselt skoorida ei ole sobiv, siis üks neile endale pole porno halvasti mõjutanud. Kui pornograafia neid ei mõjutanud, siis miks ei kehti sama ka teiste inimeste kohta ?
  • Milles seisneb paternalistlik etteheide ?
  • Kuidas jõuab. müügiks: Vaja lisaargumente, et kust see ostetavuse moraalne piir läheb. Mõned tõmbavad piiri sinna, teised sinna. Kuidas on see piir antud ?
  • Kuidas tagada ausa mängu elluviimist Laste ja noortega töötamisel ?
  • Kui praegu tagaplaanil paiknev Aus Mäng saab tõstetud tähelepanu keskmesse. Ausa Mängu põhimõtetele vaadet pooldavad eelkõige radikaalfeministid, mitteliberaalfeministid). Miks on prostitutsioon alandav ?
  • Kui see ei ole alandav, siis mis veel on ?
  • Kuidas radikaal-feminismi kritiseerida ?
  • Miks peaks impersonaalne suhe sotsiaalses läbikäimises tegema selle alandavaks ?
 
Säutsu twitteris

1. Selgitage mõistete „ eetika “ ja „ moraal “ erinevust. Moraali all mõistetakse ühiskonnas kehtivaid väärtushinnanguid ja –norme. Eetika on pigem uurimus nende normide kohta – uurimus moraalist. 17. Kirjeldage Aristotelese vooruteooriat. Vooruseetika põhiidee - Tähtis pole mitte ainult teha õigeid tegusid , vaid ka omada õigeid kalduvusi, tundeid ja emotsioone. Tähtis pole mitte ainult see,
Moraal on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad. Moraal on seotud kultuuri ja eluviisidega. Sõna "moraal" pärineb ladina et inimene peab oma lubadusi (aitab hädasolijat, räägib tõtt , ei puutu võõrast vara), vaid et ta naudiks hea olemist, et tal poleks kiusatust halba teha. Vooruseetika juured on antiik-Kreekas, mil
keelest ja tähendab tava, või komme. Eetika on teadus või õpetus moraalist, ka moraalifilosoofia . Eetika objekt on süstemaatiline püüe mõista moraali mõisteid ja põhjendada/õigustada pea kogu eetika oli vooruseetika. Vana-Kreeka eetika keskne küsimus oli, millised on inimestes need voorused , mida täiustades saavutatakse harmooniline ja õnnelik elukorraldus polises. Aristotellikus < strong >moraaliprintsiipe ja - teooriaid (väärtusi, voorusi, praktikaid). traditsioonis on vooruse teooria lähtepunktiks eelnev küsimus: "Kas inimese elul on eesmärk või siht, midagi, mille jaoks me eksisteerime, mingi üleüldine inimeste elu eesmärk, etalonvoorus, mis
2. Mis on normatiivne eetika? Normatiivne eetika on teooria selle kohta, milline käitumine on moraalselt hea või halb. Normatiivne eetika on ettekirjutav , st formuleerib moraalinormid , mille oleks hea elu mõõdupuuks?" Endastmõistetavalt on selline küsimuse esitamine selgelt teleoloogiline , aga seda tuleb eristada teleoloogiast, mida seostatakse utilitarismiga, mis toetab parimaid üldisi
järgimine on inimestele kohustuslik. Normatiivne eetika tegeleb eetiliste hoiakute teoreetilise seletamise ning põhjendamisega ja püüab läbi selle neidsamu hoiakuid kujundada. Normatiivse eetika tagajärgi. Aristotellik teleoloogia tegeleb rohkem nende omaduste kindlaksmääramisega, mis on iseloomulikud elule, mis saavutab sobiva eesmärgi. Need omadused on voorused, mis koos
teoreetilisi sedastusi viiakse ellu rakenduslikus eetikas, mis püüab lähtuvalt üldteoreetilistest alustest sõnastada konkreetseid norme käitumise jaoks. moodustavad eetilise elu. Aristotelese voorusel põhinevat eetikat nimetatakse mõnikord ka areetiliseks eetikaks. Arete on kreekakeelne vaste sõnale "voorus". Aristotelese järgi: käitumise ja tundmise
3. Nimetage normatiivse eetika liike (vähemalt 2). Teleoloogiline eetika, - teooria, mis keskendub tegevuse eesmärgile või selle tagajärgedele (nt õnn või heaolu), määratlemaks, kas tegevus on muster: Tendents käituda, soovida ja tunda teatud viisil vastavates situatsioonides. Erinevalt Kantist, on kohaste emotsioonide kogemine heale elule juhtimisele kesksed . Moraalsed voorused
moraalselt põhjendatud. Teleoloogilised teooriad võivad keskenduda kas mingi tegevuse konkreetsele eesmärgile või väita, et kogu inimtegevus on suunatud mingi eemärgi poole ja et meid kõiki Aristotelese järgi: Kuldse kesktee teooria äärmuslike käitumisviiside vahel (nt Vaprus on hulljulguse ja arguse vahepeal) NB! Ta ei pea loetelu täielikuks ja lõplikuks, aga ta teab, et voorusi
kannustab vajadus leida oma isiklik õnn või eneseteostus .Teleoloogiline eetika näeb tegudes vaid instrumentaalset väärtust: seesmine väärtus on siin üksnes tegude tagajärgedel. Deontoloogiline on rohkem kui Platoni järgi (tarkus, vaprus, tasakaalukus ja õiglus).
eetika, Eetikasüsteemid, mille järgi moraalse teo enda teatud tunnusjoontel on seesmine väärtus. Käitumise moraalne väärtus seisneb neis tegudes enestes. Mõned teod on vaatamata tagajärgedele 18. Milles seisneb Platoni ja Aristotelese voorusteooria erinevus? Võrreldes Platoniga, on Aristotelese eetika uudne selles mõttes, et siin on tegu iseseisva, praktilise teadusega. Kui Platon rääkis
moraalselt kohustuslikud. Näiteks on deontoloogi jaoks tõe rääkimine õige, isegi kui see võib põhjustada valu või kahju, ja valetamine on väär, isegi kui see võib kaasa tuua häid tagajärgi. Areetiline eetilisusest, siis oli ta eesmärgiks kasvatada inimest vastavalt üldisele loomutäiuse (aretê) mõistele . Ta ei arutlenud selle üle, mis on täiuslikkus kommetes igal üksikjuhul. Aristotelese järgi aga tingib
eetika ehk vooruseetika. Tähtis on omada õigeid tundeid, kalduvusi, emotsioone. Mitte ainult rääkida tõtt, pidada lubadusi jms vaid et ta ka naudiks hea olemist, et tal poleks kiusatust halba teha. inimeste ja nende käitumise erinevus selle, et kõigi jaoks, kõikideks juhtudeks ja kõikideks aegadeks ei saa olla ühiseid reegleid. Aristoteles järgib Platoni mõtteid selles suhtes, et astub välja sofistide
Teooria, mis keskendub eetilise käitumise jaoks vajalike moraaliomaduste evimisele (iseloomule) moraalse tegutseja poolt. Vooruseetika väidab, et kõik põhilised otsustused eetikas on otsused inimese vaadete vastu, kes pidasid moraalipõhimõtteid täiesti suhtelisteks. Nende järgi on eetiline hinnang suvaline ja ilma kindla aluseta. Aristoteles viitab eetikateostes küllalt sageli traditsioonilisele
iseloomu kohta. Seega on vooruseetika keskmes inimene ja tema iseloom. Moraalses mõttes ei peaks me hindama tegu või selle tulemust, nagu teevad deontoloogid või teleoloogid, vaid inimese moraalile ja sellele, mida enamus inimesi arvab . Siin on Aristoteles lähemal tegelikkusele ja vähem normeeriv, kui seda on Platon. Põhimõtteliselt erinev Platonist on Aristotelese käsitlus inimese
emotsioone ning kalduvust toimida õigesti. Vooruseetika ei küsi mida ma peaksin tegema, vaid milliseks inimeseks ma peaksin saama. vastutusest oma tegude pärast. Kui Platon väidab, et inimene ei tee vabatahtlikult halba ega ole paheline omal vabal soovil, siis Aristoteles vaidleb sellele vastu. Ta nimetab ebatõenäoliseks, et näiteks
4. Mis on praktiline eetika? Praktiline eetika tähendab eetika (printsiipide, ideaalide, väärtuste) rakendamist praktiliste probleemide käsitlemisel . Praktilise eetika probleemid võivad olla, näiteks, ebaõiglaselt toimiv inimene ei taha olla ebaõiglane. Toimingud muudavad inimesi — igaühe võimuses on midagi teha või tegemata jätta. Just tegutsemine näitab, missugune inimene ollakse. Seega
etniliste vähemuste kohtlemine , naiste võrdsuse küsimus, küsimused abordi ja eutanaasia teemadel ja muud. Praktiline eetika jaguneb: rakenduseetika ja kutse-eetika. Rakenduseetika on eetika vaatab Aristoteles uutmoodi ka vastutuse küsimust, seostades selle inimese endaga.
rakendamine aktuaalsetele praktilistele probleemidele eesmärgiga leida neile lahendusi. Kompetents rakenduseetikas tähendab olla võ imeline tegutsema vastutustundlikult, asjakohaselt ja tõhusalt 19. Iseloomustage kaasaegse voorusteooria lähtekohti. Kaasaegse vooruseetika lähtekohad : 1. Deontoloogilise eetika kriitika. Väita, et tegu on kohustuslik, tähendab öelda, et mingi reegel, seadus
erinevates olukordades , oskust esitada selge, sidus ja loogiline põhjendus oma eetilistele otsustele ja käitumisele, viidates üldiselt aktsepteeritud standarditele. Kutse-eetika tegeleb moraaliküsimustega või printsiip nõuab seda. Reegel (seadus või printsiip) peab olema kellegi poolt kehtestatud. Moraalset kohustust ei ole keegi ühegi seadusega kehtestanud! Seega ‘kohustuse’ mõiste justkui hõljub
ühe kindla professiooni raames. Tuntumad praktilise eetika valdkonnad on: bio- ja meditsiinieetika, keskkonnaeetika, ärieetika ning meediaeetika. õhus, on tühi. 2. Rahulolematus printsiipidega. Universaalseid ja üldisi reegleid ei saa anda, sest olukorrad, mis nõuavad nende rakendamist, on liiga erinevad. Iga olukorra kohta ei saa ju
5. Nimetage praktilise eetika valdkondi (vähemalt 3). Tuntumad praktilise eetika valdkonnad on: bio- ja meditsiinieetika, keskkonnaeetika, ärieetika ning meediaeetika, spordieetika, anda eraldi printsiipi . Vooruslikule inimesele on aga printsiibid üleliigsed. Ta tunnetab ära, mis on antud olukorras õige.
teaduseetika. Antud infoväravas käsitleme lisaks ka globaalse eetika, hariduse ja eetika, perekonna ja eetika, netieetika, reklaamieetika, religiooni ja eetika, seksuaaleetika , spordieetika, teaduseetika, 20. Iseloomustage vähemalt kolme voorusteooria puudust. 1. Missugused käitumise, soovi ja tunde mallid tuleks lugeda vooruslikeks? Voorusteoreetikud nimetavad sageli: heatahtlikkus, ausus,
valitsemiseetika ning õiguse ja eetika valdkondi. Bio-eetika. Bioeetika terminit on võimalik mõista mitmel erineval moel. Seda võib näha kui valdkonda, mis käsitleb kitsalt bioloogia ning julgus , lahkus, lojaalsus. AGA, erinevatel vooruste nimekirjadel pole täielikku kattuvust. Voorused muutuvad ajas ja ruumis, sõltuvad kontekstist. Voorusteoreetikud lihtsalt deklareerivad oma
biotehnoloogia eetilisi küsimusi . Samas võib see mõiste hõlmata lisaks ka meditsiinieetika probleeme ning teatud osa keskkonnaeetika probleemidest. See eetika uurib meditsiini ja bioloogia eelarvamusi ja eelistatud eluviise voorusteks (ja eluviise mis neile ei meeldi käsitlevad pahelistena). 2. Aristotelese järgi on voorusiks sellised iseloomujooned, mis aitavad kaasa inimsuse õitsengule.
praktikas esilekerkivaid teemasid : geeniuuringute ja nende rakenduste kõlbelisus ; lubatava sekkumise ja eksperimenteerimise piirid ( abort ja eutanaasia); ravi olemuse ja kättesaadavuse probleemi; Kuid, mis see õitseng on? Kas ei ole võimalik, et inimene saab õitseda ka mingisuguste teiste “vooruste” eksisteerimisel? Kas võib olla õitsev inimene, kel pole ühtegi nimetatud voorust? 3. Võimetu
patsiendi, arsti jt võimusfäär. Keskkonnaeetika põhiliseks uurimis -valdkonnaks on inimese ja looduse vahelised suhted. Kui keskkonnaeetika rakenduslik pool püüab neid suhteid reguleerida, siis andma tegevusjuhuseid. Vooruseetika ei anna juhiseid, kuidas lahendada eetilisi dilemmasid. Vooruseetika ei võimalda vastata küsimusele “Mida on õige teha?” vastatakse “Tee seda, mida teeb
metaeetiline pool püüab välja selgitada, milline on üleüldse looduse väärtus, et sellest lähtuvalt tuletada reeglid inimeste jaoks. Keskkonnaeetika laiema alateemana käsitletakse loomade kohtlemise vooruslik inimene!” Kü sides , kes on vooruslik inimene, vastatakse “Inimene, kes teeb õigeid asju”. Puudub kriteerium , mille alusel midagi vooruseks pidada. 4. Enesekeskne. Voorusteooriatel on
küsimusi. Selle peatüki alt leiate artikleid ja raamatuid, mis arutlevad , kuidas tuleks loomadega käituda, kas neid tohib süüa või lemmikloomadena pidada jne. Alateema keskkonnaprobleemid ja enesekeskne arusaam eetikast. Nende eesmärgiks on üksnes inimese enese õitseng mistõttu jääb piisava tähelepanuta see kuidas inimese teod mõjutavad teisi inimesi. 5. Juhuse roll. Aristoteles nägi
inimtegevus käsitleb keskkonnakriise ning inimese mõju keskkonnale. Poliitika eetika tegeleb poliitiliste otsuste tegemisel kerkivate eetiliste valikutega. Poliitika eetikas uuritakse, milliste eetiliste vooruste omandamisel olulist rolli sõpruskonnal hariduses , perekonnas jne. Ent kui me kiidame vooruslikku inimest (ja laidame ebavooruslikku), siis me kiidame teda millegi eest, mis pole ta enda
valikutega poliitikud silmitsi seisavad, kas ning millistel asjaoludel on lubatud eetika piiride ületamine poliitiliste eesmärkide saavutamise nimel ning millised kompromissid on poliitikas eetiliselt teene. Kõigil pole võimalik end ümbritseda vooruslike inimestega.
lubatud. 21. Mis on meta -eetika ja kuidas see erineb normatiivsest eetikast? Meta-eetika on eetika haru, mis uurib moraaliga seonduvaid semantilisi, loogilisi ning tunnetusteoreetilisi küsimusi: Uuritakse
6. Selgitage normatiivse eetika ja metaeetika erinevust! Metaeetika uurib eetika- alaseid mõisteid. Mida me tahame öelda, kui väidame, et mingi tegu on halb? Mida peab eetika diskursus silmas eetikaterminite tähendust, väärtusotsustuste loomust ning eetikateooriate ja - otsustuste õigustamist. Üheks keskseks metaeetika probleemiks on küsimus faktide ja väärtuste vahekorrast. a) Semantilised
mõisteid "õige", "hea", "õnn" jms kasutades? Samuti tegeleb metaeetika moraaliprintsiipide olemuse ning õigustamise uurimisega. See on eetika haru, mis uurib moraaliga seonduvaid semantilisi, küsimused: Mis sõnade “õige”, “hea”, “peab” tähendus moraali kontekstides? Milline on moraalidiskursuse semantiline funktsioon? Kas moraalikeele funktsiooniks on väljendada fakte või on tal
loogilisi ning tunnetusteoreetilisi küsimusi. Uuritakse eetikaterminite tähendust, väärtusotsustuste loomust ning eetikateooriate ja -otsustuste õigustamist. Üheks keskseks metaeetika probleemiks on mõni teine roll? b) Loogilised küsimused: Moraaliargumentide kehtivuse tingimused? Milline on moraaliarutluse loogiline ülesehitus? Kas me saame oma moraaliuskumusi õigustada? Kuidas me
küsimus faktide ja väärtuste vahekorrast. Normatiivne eetika on teooria selle kohta, milline käitumine on moraalselt hea või halb. Normatiivne eetika on ettekirjutav, st formuleerib moraalinormid, saame õigustada oma moraaliuskumusi? c) Ontoloogilised küsimused: Mis mõttes on olemas moraalifaktid? Kas need on samasugused nagu “ tavalised faktid?”: “mu ees laual on kohvitass”, “ tapmine
mille järgimine on inimestele kohustuslik. Normatiivne eetika tegeleb eetiliste hoiakute teoreetilise seletamise ning põhjendamisega ja püüab läbi selle neidsamu hoiakuid kujundada. Erinevalt on väär” d) Epistemoloogilised küsimused: Kas on olemas selline asi nagu moraalne teadmine; ja kui siis, mis on selle piirid? Kuidas saame teada, kas moraaliväited või moraalsed otsustused/ hinnangud normatiivse eetikust ei tõstata meta - eetik moraaliküsimusi ega püüa neile vastata – ta on programmiliselt neutraalne . Peamine erinevus eetikateooriate puhul on see, kuidas need määravad teo moraalse on tõesed või väärad?
õigsuse. Metaeetiline tees - kõigile kultuuridele (inimestele) kehtivat moraalistandardit ei ole olemas. Moraal on kultuuri produkt . (sõltuvuse tees) Normatiivne tees – kultuuriline mitmekesisus on hea, teiste
7. Millised on eetilise hinnangu sfäärid ? Eetika ei tegele vaid käitumisreeglitega, mis põhinevad üksnes tegude hindamisel. Eetilise hinnangu sfäärid on tegu (hinnangulised terminid: õige, väär, kultuuride tavasid tuleb austada. Taunitakse etnotsentrismi – teiste kultuuride tõlgendamist ja hindamist oma uskumuste ja väärtuste seisukohalt.
kohustuslik, vabatahtlik), tagajärjed (hea, halb, neutraalne), iseloom (vooruslik, paheline, neutraalne), motiiv (hea tahe , kuri tahe, neutraalne). Eetilise hinnangu sfäärid: Tegu – see võib olla õige või Erinevalt normatiivsest eetikast ei tõsteta meta-eetika moraali küsimusi ega püüa neile vastata. M-eetik lihtsalt analüüsib “moraalikeelt” (moraalimõisteid) ja on kõlbeliselt neutraalne, erapooletu. Ta
väär. Õige tegu on lubatav. See võib olla kas vabatahtlik (selle tegemine ei ole ei kohustuslik ega väär) või kohustuslik (selle tegemisest pole lubatav hoiduda). Väär on tegu, mida pole lubatav teha, ei asu, vastandina N-eetikule, kellegi poolele. “...pole eetikafilosoofi asi anda isikliku nõu või manitseda”
millest hoidumine on teie kohustus). Tagajärg – teleoloogilise eetika teooriad keskenduvad moraalse õigsuse ja vääruse määramisel peamiselt tagajärgedele. Nt utilitarism nõuab, et teeksime seda, 22. Mis vahe on kognitivismil ja non-kognitivismil? Kognitivism. Moraaliotsustused on väited ja neile on rakendatavad tõeväärtuse, õigustamise jms mõisted. „Valetamine on moraalselt väär“
millel kõige tõenäolisemalt on kõigeparemad tagajärjed. Iseloom – rõhutatakse head iseloomu ja vooruslikkust. Eluliselt tähtis on, et iseloomul oleks jõudu head teha. Motiiv – mingi teo ammendavaks esitab väite valetamise kohta, mis võib olla tõene või väär. Seostub uskumusega ( realism ), et on olemas objektiivsed moraalifaktid või – omadused, mis teevad moraaliotsustused tõeseks või vääraks:
hindamiseks on tähtis võtta arvesse toimija kavatsusi. Suurem osa eetikaanalüüse kuulub ühte või mitmesse neist sfääridest. Naturalism (Eetiline naturalism – moraaliotsustused on väited, mis osutavad eetilistele faktidele. Väärtusväiteid saab määratleda faktiväidete kaudu ja teha kindlaks empiiriliselt.), Relativism
8. Iseloomustage vähemalt kolme moraaliprintsiipide tunnust. Moraali keskseks elemendiks on moraaliprintsiip. Moraaliprintsiibid on praktilised tegevusjuhised, millele on omased alljärgnevad (seisukoht, mis eitab universaalsete tõdede olemasolu. Kultuurirelativism on deskriptiivne tees, mis ütleb, et eri kultuuride moraaliuskumused varieeruvad suurel määral. Samas ei võta
tunnused: Preskiptiivsus e ettekirjutavus – moraalinormid on normatiivsed , neil on tegutsemist juhtiv iseloom. Moraaliprintsiibid esitatakse tavaliselt kui käsud („ära tapa “, „armasta oma ligimest “). kultuurirelativism seisukohta selles osas, kas asjade niisugune seis on või ei ole õige. Eetiline relativism on metaeetiline tees, mis ütleb, et moraaliotsustuse kehtivus saab tuleneda üksnes sellest, kas
Nad on mõeldud kasutamiseks, inimestele nõu andmiseks ja toimimise mõjutamiseks. Universaliseeritavus – moraalinorm kehtib kõikidele, kes on oluliselt sarnases situatsioonis. Üleskaaluvus – konkreetne kultuur või isik tunnistab vastavat printsiipi või mitte) ja Intuitsionism (teooria, mille järgi võime teadmisi omandada (eriti moraalsete tõdede kohta) enda teadvusest). Non-kognitivism.
moraaliprintsiipide autoriteet on ülimuslik. Moraalinormid kaaluvad üles teised väärtused nagu näiteks ilu või ratsionaalsus . Avalikkus – et moraaliprintsiibid juhiksid meie käitumist, tuleb nad teha Metaeetilised vaated, mille järgi eetikaotsustused pole väited. Eetikaotsustused puudub tõeväärtus ning nad väljendavad pigem tundeid, hoiakuid või ettekirjutusi. Non-kognitivismiga seostub tavaliselt
avalikuks. Teostatavus – moraalinorm peab olema teostatav ega eeldama üle jõu käivaid pingutusi. antirealism moraalifaktide suhtes: Emotivism (teooria, mis väidab, et moraalne otsustusvõime ei ole midagi muud kui inimesepoolne teiste inimeste tegude heakskiitmise või halvakspanu tunne,
9. Iseloomustage lühidalt erinevaid egoismi liike! Egoism on ettekirjutav ehk normatiivne teooria selle kohta, kuidas inimesed peaksid toimima: nad peaksid tegema seda, mis neile tundub kõige mõnikord nimetatud ka "väärtuste päh-hurraa teooria") Emotivism: fakt ja väärtus pole seotud, väärtus pole ei tõene ega väär. Preskriptivism (mittekognitivistlik teooria, mis ütleb, et ehkki
rohkem olevat nende endi huvides. Eetiline egoism väidab, et inimesed tegutsevad ainult omaenda hüvesid silmas pidades. Teoorial on mitmeid variatsioone, vaatleme neist lähemalt kolme – moraaliotsustutel pole tõeväärtust, on nad midagi enamat kui lihtsalt hoiakuväljendused, moraaliotsustused on universaalsed ettekirjutused). Preskriptivism: fakt ja väärtus pole seoses, väärtusi ei saa
psühholoogilist egoismi, individuaalset ning universaalset eetilist egoismi. Psühholoogiline egoism on seisukoht, et inimesed tegutsevad oma huvidest lähtuvalt ning ei saagi oma loomuse tõttu kuidagi empiiriliselt tõestada.
teistmoodi tegutseda. Altruism on võimatu, sest inimloomus ei võimalda altruistlikult käituda. Individuaalne eetiline egoism on egoismi kõige individualistlikum vorm, mis leiab, et kõik inimesed 23. Selgitage mis on intuitsionism. Intuitsionism see on teooria, mille järgi võime teadmisi omandada (eriti moraalsete tõdede kohta) enda teadvusest. Eripärane mitte- naturalismi vorm. Eetika ainus
peaksid edendama ainult "minu" huve. See tähendab, et moraali puutub vaid see, millel on tegemist tolle ühe indiviidi enda huvidega. Filosoofiliselt on seda vaadet raske põhjendada, sest mis teeb mõtlemisobjekt on uurida mida tähendab “hea”. Moraaliväited on tõesed ja väärad; st nad on objektiivsed, oletuslikud väited tõeluse koha, mida on võimalik teada. Moore intuitsionismi programm:
just ühest inimesest erilise persooni, kelle heaolu peaksid kõik teised edendama. Universaalne eetiline egoism on seisukoht, et iga inimene peaks edendama omaenda huve, isegi kui see võib teistele 1) Naturalismi kriitika. See on eetikateooria, mis tugineb eeldusele, et eetikaotsustused tulenevad otseselt (teaduslikult) avastavatelt faktidelt. Naturalism väidab, et kõik moraalimõisted on
kahju tuua. Universaalne eetiline egoism ei väida, et inimesed ongi ainult egoistlikeks tegudeks võimelised, võimalikud on ka altruistlikud teod, kuid neid ei tohiks teha. Universaalse eetilise egoismi analüüsitavad mitte-moraalsete (loomulike) omaduste, faktide termineis. Naturalistlikud definitsioonid (nt hea = õnnehulk) on väärad. See kuidas me kõneleme moraalitermineist “hea“ või “halb”
pooldajate arvates ei tulene nende teooriast, et inimesed peaksid elama pidevas sõjaseisukorras, kus igaüks võitleb oma huvide eest. Egoistid on täiesti teadlikud sellest, et on kasulik teha kompromisse me juba heidame naturalistliku lähenemise kõrvale. Iga naturalistliku hea-definitsiooni juures on võimalik ja mõistlik küsida, kas antud tegu ikka on moraalselt “õige” või “hea”. Kui naturalism oleks
ning toimida kollektiivselt. õige, siis seda küsimust ei saaks eriti mõttekalt tõstatada, sest vastus peaks juba iseenesest selge olema. See tuleneks paratamatult mittemoraalsetest omadusest (nt õnnehulgast) 2) Defineerimatuse
10. Selgitage teleoloogilise eetika põhisisu utilitarismi näitel. Teleoloogilise eetika silmapaistvaimaks näiteks on utilitarism. Utilitarismi kuulsamad esindajad on Jeremy Bentham ning John Stuart tees. Kui “head” ei saa (naturalistlikult) määratleda, siis mis üle jääb? Valikuvariandid: “Hea” ei osuta üldse millelegi? “Hea” on lihtne defineerimatu omadus? Moore: eetika ei ole illusioon – “hea”
Mill. Utilitarismi keskne idee on "suurim kasu suurimale hulgale inimestele". See tähendab, et õige tegu on see, mis toob suurima kasu ning võimalikult vähe kahju võimalikult paljudele inimestele. tähistab lihtsat määratlematut analüüsimatut. 3) Objektivismi tees. Intuitsionistid väidavad, et eksisteerib moraalitõdesid, mis on objektiivsed, tähenduses, et nad ei sõltu inimmõtlemisest või tunnetest.
Utilitarismil on kaks põhijoont: konsekventsialistlik printsiip (ehk teleoloogiline aspekt) ja kasulikkuse printsiip (ehk hedonistlik aspekt). Esimene ütleb, et teo õigsus või väärus on määratud teo 4) Intuitsionismi tees. Küsimus: Kuidas me tunnetame moraalset headust? Moraalitõdesid tunnetatakse intuitiivselt (intuitsiooni kaudu) – nad on järelemõtlemisel iseendast mõistetavad. Meil on
tagajärgede headuse või halbusega. Eesmärk, mitte vahend, on see, mis loeb; eesmärk õigustab abinõu . Kasulikkuse printsiip ütleb, et ainus asi, mis on hea iseenesest, on teatud erilist tüüpi seisund( vahetu teadmine mõnd laadi asjade või olukordade seesmisest headusest. Kokkuvõtvalt : “hea” tähistab lihtsat analüüsimatut omadust, mida tuntakse ära vahetult, intuitsiooniga.
nt nauding, õnn, heaolu). Hedonistlik utilitarism peab naudingut ainsaks hüveks ja valu ainsaks halvaks. Vastavalt selle kaks utilitarismi vormi: Hedonistlik utilitarism (tegu, mis toob kaasa kõige 24. Kuidas intuitsionismi kritiseerida? 1. Intuitsioonide konflikt. A.J. Ayer : kui meil ei ole kriteeriumi otsustamaks, missugune (kui üldse ükski) vastandlikest intuitsioonidest “X on hea” “X on
rohkem naudingut (heaolu) on nendes tingimustes õige tegu) ja Eudaimonistlik utilitarism (tegu, mis toob kaasa kõige rohkem õnne on nendes tingimustes õige tegu). halb” on tõene, siis on ka intuitsioon propositsiooni (“X on hea”) kehtivuse proovikivina kasutu. Intuitsionism viib moraalsesse ummikseisu. Kui me juhtume vaidlema kellegagi, kellele on
11. Selgitage teo-utilitarisimi ja reegliutilitarismi erinevust. Utilitarismi tüüpideks on: teoutilitarism ja reegliutilitarism. Eristuse aluseks on see, kas toimingut vaadeldakse reegli või teo seisukohast . iseenesestmõistetav, et valgetel on õigus musti orjastada. 2. Moraali muutumine. Moraalsed intuitsioonid tulenevad sotsiaalsetest tingimustest ja varieeruvad erinevates kultuurides üsna suuresti.
Teo-utilitarism: tegu on õige siis ja ainult siis, kui selle tulemuseks on niisama palju hüvet kui mistahes mõeldaval alternatiivil. Reegliutilitarism: tegu on õige siis ja ainult siis, kui seda nõuab reegel, Näiteks lapsetapp või orjandust on ühtedes kultuurides nähtud “ilmselgelt õigena” teistes aga “ilmselgelt väärana”. On raske uskuda , et sellised erisugused intuitsioonid on usaldusväärsed juhised
mis kuulub sellisesse reeglite kogumisse, mille omaksvõtmine tooks ühiskonnale rohkem kasu kui mistahes mõeldav alternatiiv . moraalitõdedele. 3. Analoogia . A. C. Danto (2000): Kas “ headus ” on lihtne analüüsimatu omaduse nagu “kollane”? Analoogia ei pea paika. Me võime kujutleda kahte muus suhtes identset kolmnurka,
12. Kuidas võiks utilitarismi kritiseerida? Teoorias on utilitarism väga atraktiivne, kuid tema praktikasse rakendamisel tekib mitmeid raskusi: 1. Õnne mõõtmise küsimus (õnne (õnnelikkust) on millest üks on kollane ja teine punane. Aga me ei saa kujutleda kahte identset tegu, millest üks on hea ja teine mitte. Kui kaks asja (tegu) erinevad headuse poolest, siis peavad nad erinema ka millegi
väga raske mõõta ja raske on võrrelda erinevate inimeste õnnesid); 2. tüütu ja väsitav (Võimalike tegude hulk on suur – kogu aeg peaksin endalt küsima, kas peaksin tegema seda või hoopis toda. muu poolest.
Tuleks aina arvutada ning selline elu võtaks võhmale); 3. Tagajärjed (Mis on ühe konkreetse teo tagajärjed? Vahetud tagajärjed või ka pikemaajalised? Kuhu tõmmata piir? Tunnetuslikud 25. Iseloomustage emotivismi põhisisu. Emotivism on mittekognitivistlik metaeetiline teooria, mille järgi eetika käsitleb ainult emotsioone. Emotivism: fakt ja väärtus pole seotud, väärtus pole ei
probleemid. Me ei näe inimese sisse. Kuidas me teame teiste inimeste naudingust?); 4. moraaliprintsiipide avalikkus, õigustub ebamoraalseid tegusid (Utilitarism läheb vastuollu ideega, et tõene ega väär. Emotivistid leiavad, et hinnanguväited pretendeerivad sellele, et osutada mittenaturaalsele maailmale, aga kuna puudub viis, kuidas teada saada, kas mittenaturaalne maailm olemas,
moraaliprintsiibid peaksid olema selgelt ette antud ja avalikud, et nendele vastavalt toimida. Tagajärgede teadmine ja mõistmine sõltub konkreetsest inimesest. Inimesed hakkaksid pidevalt pole ka kunagi võimalik teada saada, kas need väited üldse millelegi osutavad. Eetikaotsused pole faktuaalselt, ratsionaalselt ega intuitiivselt õigustatavad. Eetikaterminid ei omista omadusi, ja nende
oma “kasu” arvutama (ja mõned arvutaksid paremini kui teised!)); 5. Õigustab ebamoraalseid tegusid (Paljude väitel võib utilitarism kaasa tuua selliste tegude õigustamine, mis on ebamoraalsed: tähendus pole mitte faktuaalne, vaid pigem emotiivne. Moraaliotsustused pole väited. Neil puudub tõeväärtus ning nad ainult väljendavad meie emotsionaalseid hoiakuid ja aitavad meil veenda teisi Arstinäide - kasutatakse organeid teiste inimeste elu päästmiseks; poomise näide – see kui süütu inimese poomisel raeplatsil on otsene kasulik mõju: vähendaks kuritegevust või paljude heameele käituma meie soovi kohaselt. Moraaliotsustus “mõrv on väär” on sama kui “Mõrv – päh!”
poomise showst; XTC näide - maailm oleks moraalselt parem, kui paneksime joogivette XTC-d). 26. Kuidas võiks emotivismi kritiseerida?1. Verifikatsionismi probleem - Tähenduse verifikatsiooniteooria, millel põhines Ayeriemotivism, on paljude filosoofide arvates problemaatiline. Pealegi,
13. Selgitage deontoloogilise eetika põhisisu Kanti eetikateooria näitel. Moraalne tegu on see, mis lähtub kohusest ja mitte kalduvusest, ihadest, tunnetest. Mis on moraalne (tegu)? Kaks olulist verifikatsiooniprintsiipi, kas ei saa verifitseerida, või ei ole võimalik kirjeldada selle verifitseerimise meetodit. Niisiis on ta iseend järgi mõttetu. Pole mingit alust piirata mõttekust empiiriliste
komponenti: a) See mis lähtub kohusest ja mitte tunnetest, kalduvusest, ihadest. Näide: kui anname vaesele raha kaastundest (hinglisest piinast, populaarsuse suurendamiseks) siis pole me paratamatult vaatlusväidetega. 2. Moraaliarutluse võimatus - Kui emotivism oleks paikapidav, siis peaksid eetika ja moraaliargumendid siis olema võimatud . Aga meil on ju tõsiseid argumenteerivaid vaidlusi
tegutsenud moraalselt, kuigi pealtnäha on mõlema teo moraalsus laitmatu. Kant on ratsionalist : Moraali ei saa rajada tunnetele jms (sest need on ebakindlad ja igal inimese erinevad), vaid moraaliprobleemide üle – st me arutleme, ega väljenda üksnes emotsioone. Järelikult on emotivism ekslik. Emotivismi kriitikud ütlevad, et siis poleks üldse võimalik kõlbluse üle arutleda. Emotivismi
mõistusele. b) Teo motiiv on Kantile tähtsam kui tagajärg. Kui tahan päästa kukkuvat last, aga kukutan ta ise, siis on mu tegevus moraalne. Kant on ratsionalist: Moraali ei saa rajada tagajärgedele pooldaja võib vastata, et on siiski võimalik moraali uurida ja välja selgitada, mida üks või teine kõlblusega seotud mõiste tähendab. Sageli juhtub aga, et meil ei tekigi mingit emotsiooni enne, kui
jms (teo tagajärgi pole võimalik täpselt ette teada), vaid mõistusele. oleme olukorda analüüsinud. Sellise analüüsi või diskussiooni tulemusel kujuneb meil mingi emotsionaalne hoiak ning me väljendame seda moraalse hinnanguna.
Nii, Kanti jaoks olid emotsioonid ning moraalne kohusetunne erinevad asjad. Moraalseid tegusid tehakse heast tahtest ja kohusetundest (sageli nimetatakse Kanti eetikat kohuse -eetikaks). Kui moraalse 27. Iseloomustage preskriptivismi põhisisu. Kui mõiste deontoloogia tähistab moraalse teo seesmist väärtust ning preskriptivism moraalse otsustuse ettekirjutatust, siis mingi tähenduslik seos saab
teoga kaasnevad muud emotsioonid, näiteks armastus, hool , õnnetunne vms, on need pigem head kõrvalproduktid, aga mitte moraalse teo põhjustajad. neil kahel omavahel olla ainult ühtses süsteemis, kuhu mõlemad kuuluvad. Preskriptivism: eetikaväited ei omista omadusi, ja nende tähendus pole mitte aktuaalne, vaid pigem tähistab universaalseid
14. Mis on kategooriline imperatiiv ? Kategooriline imperatiiv väidab: tegutse nii, et kohtled iga ratsionaalse olendi tahet kui universaalse seaduse andjat. See tähendab, et moraaliprintsiibid oleme ettekirjutusi. Eetikaotsustused pole aktuaalselt, intuitiivselt ega ratsionaalselt õigustavad, kuid nad on eksistentsiaalselt õigustatud. See on mittekognitivistlik teooria, mis ütleb, et ehkki
me endale ise kehtestanud, neid ei määra mingi jumalik või väline autoriteet. Kanti eetika järgi jõuavad kõik inimesed, kui nad oma sisimas moraaliprintsiipide üle reflekteerivad, samasugustele moraaliotsustutel pole tõeväärtust, on nad midagi enamat kui lihtsalt hoiakuväljendused, moraaliotsustused on universaalsed ettekirjutused. Täpsem nimetus oleks “ universal -preskriptivism”. Arenes
tulemustele . Kategooriline imperatiiv on “ tingimusteta kehtiv” ja “käskiv”. Talita vastavalt niisugusele maksiimile, mis ise kohe võib üldiseks seaduseks saada. Toimi ainult selle maksiimi kohaselt, välja emotivismi kriitikast! Moraaliotsused ei väljenda objektiivseid tõdesed-väärasid, vaid ettekirjutisi, selle kohta kuidas me tahame, et inimesed elavad. Kuid moraaliotsustustel on loogiline
mille kohta sa saad samal aja soovida, et sellest saaks universaalne seadus. struktuur.
15. Mis on universaliseeritavuse test? Selleks, et tegu oleks moraalne, peab aluseks olev printsiip olema universaliseeritav. See võimaldab meil astuda väljapoole oma isiklikke maksiimide piire 28. Esitage vähemalt üks kaalutlus preskriptivismi vastu. Preskriptivismi süüdistatakse selles, et ta on liiga lai, lubab universaalset ja laseb elu moraalsel sisul eetikateooriast välja libiseda (lubab
ning hinnata erapooletult ja ebaisikuliselt, kas nad sobivad printsiipideks, mille järgi me kõik võiksime elada. Tuleb küsida: Mis juhtuks, kui kõik sellest lähtuksid? Kas sooviksite sellist olukorda? äärmiselt ebamoraalseid toimijaid ja tegusid pidada moraalseks). Veendunud filosoofivihkaja võiks arutada nii: 1. Kõik filosoofid tuleks hävitada 2. M.V. on filosoof 3. järelikult, M.V. tuleks hävitada.
Kui te sellist olukord ei sooviks, siis on käitumine kõlbeliselt ebaõige . Teooria, mis selliseid tegusid õigustab on vähemasti kahtlane. Peaks kuidagi välistama! 2. Lubab triviaalset - Nagu ka Kanti formaalne eetika: Teeb triviaalsed kaalutlused moraaliotsustusteks 1.
16. Kuidas võiks Kanti eetikat kritiseerida? Triviaalsed teod. Printsiip: Igaüks peaks alati enne kinni siduma parema kingapaela. Saame probleemideta universaliseerida, kuid sel poleks mõtet. See igaüks peaks esmaspäeval 17.15 hüüdma “ elagu filosoofia!” 2. Praegu on esmaspäev 17.15 3. Järelikult, igaüks peaks praegu hüüdma “elagu filosoofia”! Veel üks näidis - Ja makartist või
oleks triviaalne. Vastuolus intuitsiooniga. Kant arvab et kategooriline imperatiiv annab kitsenduseta absoluute! Moraaliseadus on püha ja eranditeta! Nt: “räägi alati tõtt”! Kohustuste konflikt. Mul paremäärmuslane võiks arutleda nii: Ühelgi sotsialistil ei tohiks lubada õpetada Ameerika ülikoolis. Hertbert Aptheker on sotsialist. Järelikult ei tohiks Herbert Apthekeril lubada õpetada Ameerika
on kaks kohustust: 1. kohustus rääkida alati tõtt. 2. kohustus kaitsta alati oma sõpru. Kanti teooria ei näita, kuidas käituda siis, kui need kaks kohustust konfliktnevad. Emotsioonide roll Kanti ülikoolis. (aga kui see sotsialist on natsionaalsotsialist, kuidas siis otsustada; toim). Preskriptivistlik kohtunik peaks sellega nõustuma ja ütlema: „Jah, ma mõistan , et teil on teistsugused
moraaliteooriale on ette heidetud, et see jätab emotsioonidele (kaastunne, sümpaatia, jne) ebaadekvaatse rolli. Voorusteoreetikud arvavad , et emotsioonid on moraalse tegevuse kesksed aspektid. moraalipõhimõtted kui enamikul meist, ning asja otsustamiseks pole olemas objektiivselt korrektset viisi. Kuid üks minu moraalipõhimõtteid (mille abiga ma tegelikult endale elatist teenin) on viia
ellu seaduse käsku. Niisiis mõistan ma teile eluaegse karistuse.
29. Iseloomustage kunsti loomise ja mõjuga seonduvaid eetilisi küsimusi? Kõige laiemas mõttes - Kunst kui praktika, mis hõlmab selliseid aspekte nagu: kunstnik, kunsti loomine, kunstiteosed , 42. Iseloomustage kavatsusele/mõjule tuginevaid teooriaid? “ Pornograafia on mingi ainestiku visuaalne, kirjanduslik või auraalsete vahenditega kujutamine… kui see kujutis on selle stimuleerimise
kunstiteose esitamine, kunstiteose levitamine, kunstiteose kogemine.Seonduvaid eetilised küsimusi: Kas ja mis mõttes kehtivad moraalinoormid ka kunstnikele? (“väljaspool head ja kurja”). Kas eesmärk” (Narveson). See paistab olevat filosoofilisemalt kõige tugevam määratlus . Näited: “ erootiline materjal, mis on kavatsetud primaarselt põhjustama vastuvõtjaskonnas seksuaalset erutust või
kunstniku tegevus on kuidagi eriline, et see nõuab eristaatust? Kas kunstnike toatlused on moraalselt soovitatavad? tegelikult omab sellist primaarset mõju” (Olen & Barry ). “erootilised objektid, mis on valmistatudspetsiaalselt sugulise erutuse tekitamiseks; tavaliselt peetakse silmas roppe, primitiivseid kujutisi
30. Milliseid eetiliste küsimustega on vastakuti kunstnikud ? „Ma tean väga hästi, et kirjanik ei vastuta oma kangelaste sõnade sisu eest. Väga sageli annab ta aga nii või teisiti mõista oma (erinevalt erootiliseltkunstist)” (Kon).
suhtumist neisse sõnadesse, mistõttu meil on võimalik teada saada tema endagi vaateid“ Georgi Plehhanov. Milline on autori hoiak moraalse sisu (teesi) suhtes? Kas autor kahtleb, et „naised on 43. Millised pornograafiakäsitlused on moraalselt hukkamõistvad? Pornograafiakäsitlused mis keskenduvad kasu ja tulu mõistetele pornograafia loomisel ja/või levitamisel. NB! Mõned
moraalitu liik inimesi“; eeldab, et „naised on moraalitu liik inimesi“; pakub välja, et „naised on moraalitu liik inimesi“; usub, et „naised on moraalitu liik inimesi“. eeldavad, et pornograafia on moraalselt halb ning tulu teeb seda veel halvemaks. Teised on neutraalsemalt meelestatud. Pornograafia on “mingi mass toodetud ja -levitatud objekt
31. Mis eetilisi küsimusi tekitab kunstiteos ? Mis eetilisi küsimusi tekitab kunstiteos: Millist moraalset mõju avaldab kunstiteos kunsti vastuvõtjatele? Millised on kunstikogemise moraalsed eesmärgiga turustada seda kasu saamise eesmärgil, meie seksuaalsetele huvidele apelleerimise kaudu (Huer 1987: 186) Pornograafia on tõesti suuräri, kuigi täpseid kasuminumbreid on väga
tagajärjed? Kas kunstiteosed saavad olla moraalselt hukutavad? Milline oleks tsensuuri mõju kunstile/kunstiteostele Kas kunstil on moraalselt hea/halb mõju kunstikogejale? Platonist saati on kunsti raske tuvastda. 1. Probleem: liiga avar. Leidub küllaldaselt seksiga seotud asju mida luuakse ja turustatakse kasu saamise eesmärgil. Nende kujutamine võib olla pornograafia, ent mitte nad ise:
tervikuna või kunstiteoseid sageli moraalselt kahtlasteks peetud – eriti nende oletatava halva mõju tõttu. Vibraatorid, Seksikas pesu, Maitsestatud kondoomid. 2. Probleem: Tasuta porno. Igatahes pornograafia pole olemuslikult tulukeskne. Näiteks, abielupaar teeb pornograafilise video ja laeb selle
32. Iseloomustage erinevaid arusaami kunsti eetilisest mõjust . 1.Alandab ja ahvatleb - Aatomi allutamine ja tähtedevahelised lennud tõstavad inimest loodusest kõrgemale, abstraktne kunst aga tasuta internetilehele üles. 3. Määratlused mille järgi on pornograafia teatud materjal, mis kujutab inimest ainult seksuaalse olendina (või seksobjektidena) st. muud karakteristikud jäetakse
alandab ta mõistuseta olevuse tasemele“. 2. Kui (õnnestub näidata), et kunstiteosel on moraalselt halb moraalne mõju, siis saab seda pidada kaalutluseks kunstiteose: tsenseerimiseks, keelamiseks, kõrvale.
tsoneerimiseks, kunstniku vangistamiseks, kunsti toetamise lõpetamiseks. Samas leidub palju neidki, kes toonitavad kunsti moraalset jõudu, väärtust jms. 3.Moraalne kujutlusvõime. Kunsti eetilisus 44. Iseloomustage pornograafia ja erootika erinevust (Kontula järgi, vt õppekirjandust). Pornos on alati olnud ja on ka praegu küsimus seksuaalseid seiku kujutavates toodetes, millel on
ei seisne mitte niivõrd selles, et kunstiteos sisaldab moraalseid teese (doktriine, moraalitõdesid) vaid selles, et see arendab meie moraalseid võimeid (Aristoteles, Nussbaum, Putnam jpt): empaatia , kaubanduslik väärtus. Pornograafiat kõrvutatakse sageli erootikaga, mis esindab üldiselt aktsepteeritud osa inimeste seksuaalsete huvide väljendamise viisidest ning uute toodete loomisest. Ka erootika
kaastunne; puhastumine, ülendumine; “mida tähendab olla X olukorras”; “nüüd-ma-mõistan”-tunne. tõlgendamine ja määratlemine olenevad tegelikult iga vaataja või lugeja isiklikest kogemustest . Üks üldise tõlgendusi on see, et erootika muutub pornoks, kui see tekitab seksuaalset erutust või kui
33. Mis on esteetiline hoiak? Esteetiline hoiak on eriline vaimse seisundi inimesed alguses esteetiline tegevus. Esteetiline hoiak on esteetilise väärtuse, sh ilu, tuvastamise eeltingimuseks. E-hoiakut meelelise hingestatuse asemel tunneb inimene piinlikkust või koguni kimbatust. Tegelikku pornot iseloomustabki see, et seda tajutakse olenevaltvastuvõtjast kas erutavaks või lausa nilbeks. Harva
on iseloomustatud kui “mitte-praktilist”, “mittetunnetuslikku”, “mitte- isiklikku ”. Palju saaks ammutada energiat? (praktiline –majanduslik). Milline on kivimite koostis? (tunnetuslik – geoloogiline ). jätab see vastuvõtja täiesti kumaks. Niisugust mõju ja sellega seotud naudingut otsivad neist toodetest ka tarbijad. Mõnedele tõepoolest piisab ainult pornograafia kaudu saadavast visuaalsest
Kas lapsed ei jää laviini alla? (isiklik, sh moraalne). Vaatan vaatamise enese pärast (esteetiline). Stolnitzi (1960): “Esteetiline hoiak on … ükskõik millisele objektile ainulttema enda pärast osutatav naudingust. Vältimaks halvustava piiluja rolli, kes keskendub ühemõttelisele pornograafiale, vajame oma erootilises kogemuses teatud hingestatud seksuaalset igatsust ja iha. Hingestatus võib erootikas
(1) huvitu ja (2) sümpaatiline tähelepanu”. “Huvitu” – st igasuguste muude eesmärkide puudumine objekti suhtes. Sümpaatilisus osutab viisile, kuidas tuleb end objekti kogemiseks ette valmistada. tähendada seda, et seksuaalset rahuldust sealisegi ei taotleta. Rõhutatud kehalisus võib erootika peletada. Vahest piisaks erootikaks sellestki, kui armatsemine toimub esteetiliselt, humoorikalt ja
34. Milles seisneb levinud arusaam eetilise (moraalse) ja esteetilise vahekorrast? Moraalset/eetilist ja esteetilist peetakse teineteist välistavaks vastandiks: E-hoiak on moraalselt kahtlane, eksootilises keskkonnas. Eksootika võib aidata meil distantseeruda piltide füüsilisest poolest ja samas hoida meie tundeid „kombekalt“ kontrolli all.
sest moraalse toimimise asemel, sunnib E-hoiak tardunult vaagima. Näiteks, Klassikalises stiilis kolme skulptuuri grupp hoone fassaadil. Kultuurisfääri all mõistetakse siin kõiki kunstiliike ja nende 45. Iseloomustage kahjule tuginevaid pornograafiavastaseid kaalutlusi. „Pornograafia, pildiline, kirjalik või mõni muu inimese seksuaalset käitumist ja suguelundeid otseselt kujutav või
praktiseerimisega kaasnevaid tegevusi, nagu loomine, esitamine, levitamine, vahendamine, müümine- ostmine , tarbimine, kriitika, kollektsioneerimine, säilitamine, taastamine, kaitsmine. Seega paljastav esitus, toode või teos, mille eesmärk on esile kutsuda seksuaalset erutust.“ (Apter ) Kahjule tugenevad argumendid: Suur osa etteheidetest (sh moraalsetest) pornograafiale on
kuuluvad kunsti ja eetika valdkonda nii kunstniku tegevus ja vastutus kui ka kultuurinähtuste vahendamise ning administreerimisega seotud inimeste ja asutuste toimimine . Kunsti ja moraalsete konsekventsialistlikud – nad rõhutavad pornograafia kahjulikke tagajärgi: Põhjustab kahju ühiskonnale (Pornograafia põhjustab lapsikut, masturbeerivat seksi, mis tungib heteroseksuaalsesse
väärtuste teemas käsitletakse eetilisi küsimusi esteetikas, näiteks kunsti moraalne mõju publikule või roll moraalikasvatuses. paarisuhtesse. Just nagu me paigutame karantiini inimesed, kes võivad teisi inimesi nakatada nt mingi haigusega, tuleks ka pornograafia tarastada – tsenseerida ja illegaalseks tunnistada).
35. Milles seisneb E- hoiaku moraalne roll (konsekventsiaalses mõttes). Idee üldiselt: E-hoiaku (sagedasel) sissevõtmisel on moraalselt head tagajärjed! E-hoiak teeb meistmoraalselt paremad Põhjustab kahju naistele (Sageli väidetakse, et sunnitakse tegema igasuguseid asju. Paljud (sh feministid ) on väitnud, et naised ja lapsed on kannatanud pornograafiat tarbinud meeste vägivalla all).
inimesed (vt Newman 1980). Nt Kohlbergi 6-astmelisemoraalse arengu skaala mõttes: vähem egotsentrilised; vähem dogmaatilised. Konsekventsiaalne lähenemine ei pruugi nõuda, et E-hoiaku Kaudne mõju väärtustele (pere, naine lapsed). Füsioloogilised ( wolfi Pavlovi jutt - Pornograafia mõjub väga fundamentaalselt ajuprotsess. Kui sa seostad orgasmi oma naisega, suudluse, lõhna,
objektiks peaksid tingimata olema mingid otseselt moraalsele hinnangule alluvad nähtused (teod, olukorrad). Väidetavalt paraneb inimese moraalnekarakter ka siis, kui ta kunagi ei vaata esteetiliselt kehaga, on see mis sind erutab. Kui sa aga avad end küberseksile, siis on see mis sind erutama hakkab – see ei vabasta su erost vaid sandistab selle). Pornograafia mõju seksuaalsusele
midagi muud peale pilvede, mere ja loojuva päikese. (Maltz & Maltz 2008 järgi): 1. Huvi puudumine pärispartneri vastu 2. Probleemid partneripoolse erutusega 3. Erektsiooniprobleemid 4. Orgasmiprobleemid5. Pealetükkivad mõtted ja tunded seksi
36. Milles seisneb E-hoiaku moraalne roll (kontseptuaalses mõttes)? Keskne idee – esteetilise ja eetilise sfääri kontseptuaalne ühisosa: Kui vaatad midagi E-hoiakust lähtuvalt, siis oled ühtlasi ajal 6. Ülinõudlikkus või toorus partneri suhtes 7. Emotsionaalne kaugus seksimisel 8. Rahuldamatuse tunne partneriga 9. Lähisuhete loomise ja kestmise probleem 10. Riskantne või vägivaldne teinud midagi moraalselt olulist - loonud pinna (kui iganes väikese) tegevuse moraalseks hindamiseks. Moraalse hindamise üheks tingimuseks on olukorra huvitu ja erapooletu jms käsitlemine (nt seksuaalne käitumine.
Firth 1952). Seega E-hoiakut saab moraalselt õigustada seeläbi, et see eeldab moraalselt olulisi tunnuseid nagu “huvitus” ja “erapooletus”: E-hoiakul ja moraalsel hindamisel on mõisteline 46. Esitage vähemalt kaks kaalutlust kahjule tuginevate kaalutluste vastu. Mõju määramatuse kaalutlus: 1. Tõsi, paljud mehed kes on toime pannud naiste vastaseid kuritegusid on tarbinud
ühisosa. pornograafiat, AGA see ei tähenda, et pornograafia põhjustas neid kuriteod. 2. Pornograafia kogemise puhul pole tegemist jäiga kausaalsesse, determineeritud tegevusahelasse sattumisega. 3. Kogemine
37. Iseloomustage vähemalt kolme spordieetika probleemi. a) Aus mäng - olümpia - ja spordiideaal, mis hõlmab: ausust, austust meeskonnakaaslaste ja konkurentide vastu; kehtestatud on tõlgenduslik – tõlgendusviiside mitmekesisus toimub bufferstsoonina. Igal inimesel on omad fantaasiad – inimene pole robot , kellele näitad pilti ja kes hakkab automaatselt vägistama. 4.
võistlusreeglitest kinnipidamist. b) Doping - Kas keelata/lubada? Mida keelata? Mis põhjendusega ? Miks on doping kasutamine moraalselt väär? Kas seep ärast, et on kahjulik, või seepärast, et varjatud. Korrelatsioonid? Kui porno tarbimise ja vägivalla vahel oleks tugev kausaalne side, siis võiks loota suurt vägivalda seal, kus pornograafia on laialt kättesaadav – ja vastupidi, vägivalla
Dopingu kasutamine on vastuolus ausa mängu põhimõttega, kuna seab võistleja konkurentidega võrreldes eelisolukorda. c) Spordimehelikkus - Milles seisneb spordimehelikkus/sportlaslikkus? Mida puudumist seal, kus porno pole kättesaadav (Strossen). Ent selliseid korrelatsioonid puuduvad. Taani kriminoloog Berl Kutchinsky (1970) leidis, et pornograafia legaliseerimine Taanis ei
peaks sportlane tegema selleks, et käituda spordimehelikult? Kas erinevates olukordades erinevalt: Võistlusolukorras, Võistlusvälises olukorras, Trennis? Kas soolised erinevused? d) Sport ja sugu. - andnud tulemuseks (loodetud) seksuaalkuritegude tõusu. Milton Diamondi uurimuse järgi laste seksuaalse väärkohtlemise numbrid langesid märkimisväärselt pärast seda, kui seksuaalselt
Mida tähendab võrdsed võimalused naisportlastele? Samad alad? Kergendatud alad? Kas on alasi mis on teatud sole sobimatud: Jooksusprint, Laskmine , Male ? e) Spordi moraalne roll - Kas sport eksplitsiitse materjalide keeld 1989 tühistati. 5. Positiivne mõju: Isegi “Meese komisjon ” (1986) mis tunnistas pornograafia seost organiseeritud kuritegevusega, nentis et pornograafiat on tarvitatud
arendab moraalset iseloomu: Sihikindlust, Vaimset edasipüüdlust, Koost ööd ? positiivsel eesmärkidel: seksuaalsete düsfunktsioonide ravis, mõnede parafiiliate diagnoosimisele ja ravis. Leidub kliinilisi ja kultuuridevahelisi tõendeid, et pornograafia võib isegi vähendada
38. Milles seisneb liigne skoorimine spordis ? Suureskooriliste võitmise küsimus. Sageli seoses spordimehelikkuse küsimusega. Näide: 13. jaanuar 2009 Keskkooli tüdrukute korvpalli mängus, tõenäolisust, et teatud isikud võtavad ette anti-sotsiaalset käitumist naiste vastu.
alistas The Covenant School Dallas Academy 100: 0. NB! Covenant School on kristlik kool ning Dallas Academy on kool õpiraskustega üliõpilastele, kelle korvpallivõistkond polnud eales ühte 47. Iseloomustage võrdsusele tuginevaid pornograafiavastaseid kaalutlusi. a) Alandamise kaalutlus - Isegi kui pornograafial pole otseseid füüsilisi tagajärgi vägivalla näol, süvendab pornograafia
mängu võitnud. Võitjate koolijuht vabandas avalikult, treener mitte. Treener lasti lahti. Näide 2 - Taliolümpiamängud Torino 2006. Naiste hokiturniir Kanada – Itaalia 16 : 0 (5:0, 4:0, 7:0). Kanada uskumust, et naised on seksuaalobjektid mehele tarbimiseks NB! Sellega on seotud naise pornofitseerumine: mehed hakkavad naisi nägema võimalike pornonäitlejatena ning naised saades sellest aru,
tuli hiljem olümpiavõitjaks. Kas on ebaspordimehelik, ebasportlik ( ebaeetiline , ebamoraalne) püüelda võimalikult suure skoori poole, kuigi võit on juba tagatud? Mõned vastavad jaatavalt: liigne hakkavadki nii käituma/riietuma. Kes mängu kaasa ei mängi jääb üksikuks. b) Vaigistamise argument - Pornograafia kujutab olukorda, kus “ei” tähendab “jah” või “veena mind”. Sellises olukorras
skoorimine on moraalselt taunimisväärne! Miks skooritakse liigselt? - 1) soovitakse näidata oma üleolekut vastaste suhtes. 2) soovitakse häbistada oma vastast. 3) soovitakse demonstreerida võistlejate ei saagi naine ratsionaalselt eitada soovi astuda vahekorda. Süvendab veendumust, et naiste juttu ei võeta tõsiselt. Seetõttu on neil raske avaldada vägista
suurepärasust sponsoritele, talendiotsijatele. 4) soovitakse tõsta võistkonna (meeskonna/ naiskonna) prestiiži. 5) soovitakse kindlustada võit. 6) soovitakse mõjutada positsiooni edetabelis. 48. Esitage vähemalt kaks kaalutlust võrdsusele tuginevate kaalutluste vastu. 1. Porno mitmekesisus - Paljus pornotööstuse materjalist on suunatud gay-meestele ja lesbidele. Need ei järgi hetero -
39. Esitage vähemalt kaalutlust liigse skoorimise poolt ja vastu. Poolt: 1) edasise statistika - Küsimus ei ole ainult võidus. Olukord turniiritabelis nõuab võistkonnalt, et ta peab võitma võimalikult seksuaalset alistamismalli, millest radikaalfeministid räägivad. Pornotööstuses üha suureneb osa, mis on loodud naiste poolt ja naiste jaoks. 2. Naise seksuaalne vabanemine - Radikaalfeministide
suurelt. 2) võimete arendamine - Kui teatud hetkest ei tohiks enam skoori suurendada, tähendab see maksimaalse pingutuse keelamist, see aga takistab oma võimete maksimaalset arendamist. arusaam pornotööstusest on puudulik – suur osa pornotööstusest ei alista ega alanda naisi. Paljude liberaal -feministide väitel võimaldab porno naiste enese seksuaalsuse väljendamist, millega saab
Seega, isegi kui sa oled vastasest suurelt üle, oleks edasipingutamine ikkagi eelistatavam kui “jala sirguajamine”. 3) kaotaja argument - Kas saab suurel võitjatele panna moraalset süüd, selle tõttu et lahti murda meeste poolt peale sunnitud seksuaalkäitumise mustritest. Pornograafia toetab seksuaalset emantsipatsiooni. 3. Strosseni imestus. Tsensuuri pooldavad radikaalfeministid (Dworkin ja
kaotajad ei suuda vastu hakata? Vastutus lasub siinkohal pigem kaotajal, kes peaks pingutama nii palju kui võimalik. 4) petmise argument. 5) Mängu tagasitulek - ajasport ( Spordialad , kus võistlus MacKinnon) väidavad, et „pornograafia“ põhjustab lugupidamatut ja vägivaldset suhtumist naistesse. Eeldusel, et (Dworkin ja MacKinnon) ise on pornoteoseid uurinud, tekib küsimus, miks
toimub teatud aja jooksul, olgu skoor milline tahes) ja skoorisport (Spordialad, kus võistlus toimub teatud punkideni) 6) Kunst? 7) Varjamise argument - Kui liigselt skoorida ei ole sobiv, siis üks neile endale pole porno halvasti mõjutanud. Kui pornograafia neid ei mõjutanud, siis miks ei kehti sama ka teiste inimeste kohta?
võistkond peab varjama oma üleolekut vastasest. Ei lähe võistlus-spordi ideega kokku: Võistkonnad peavad andma võistlussituatsioonis endast parima ja pingutama maksimaalselt. Vastupidisel 49. Milles seisneb paternalistlik etteheide? Väidetakse, et teo väärus tuleneb faktist, et tegu avaldab tegija heaolule ja õnnele tõsiselt halb mõju. Prostitutsiooni puhul väidetakse sageli sellistele
juhul nad petavad publikut ja kaasvõistlejaid. Kui võistlejad maksimaalselt ei pinguta, ei saa me objektiivset pilti sportlaste tegelikest võimetest, mis on selge petmine . Vastu: 1) Ühekülgsuse seksi müümise ohtudele: 1) Suguhaigused ja muud (sh AIDS) 2) Klientide ebameeldiv, alandav ja isegi vägivaldne käitumine 3) Sutenööride ekspluateerimine4) Prostituutide äärmiselt madal sotsiaalne argument - Pinge säilitamiseks, publiku köitmise eesmärgil, oleks mõistlik säilitada mängus teatav põnevus ja liigset skoorimist piirata. Mängi rahvale, mitte ära tambi vastast maha! Samas on staatus ning põlgus ja eemaletõugatus millega nad kokku puutuvad
kahtlane, kas sellest, et rahvale ei meeli, piisab, et liigset skoorimist moraalselt hukka mõista. Mõnikord rahvas aga ergutab suurelt skoorimist -igavusest nõutakse nt 100 punkti korvpallis. 2) 50. Iseloomustage turu piiride kaalutlust. Turul on eetilised/moraalsed piirid – Not for sale! Paljude arvates tugevaim argument: Mõned asjad lihtsalt ei ole (st ei peaks olema) müügiks ning seks alandatuse argument - Ülisuures kaotuses tunnevad kaotajad end alandatuna. Alandatusega seotud tagajärjed: frustratsioon , depressioon , võistlemisest loobumine, spordist loobumine. Moraalsest on nende hulgas! Seks raha eest on seesmiselt moraalselt väär. Prostituut ja klient käituvad immoraalselt, isegi kui mitte kumbki ei saa häda . 1. Küsimus - Nõus, et mõned asjad ei peaks olema
aspektist lähtudes ei pruugi suurelt võitmine otseselt olla seotud alandamise ja domineerimisega. Võitja ei pruugi omada soovi vastast alandada. Ta lihtsalt mängib/võistleb nii kuidas jõuab. müügiks: Vaja lisaargumente, et kust see ostetavuse moraalne piir läheb. Mõned tõmbavad piiri sinna, teised sinna. Kuidas on see piir antud? Kas see piir on kuidagi looduslik/loomulik, või pigem
3) spordimehelikkuse argument - Suurelt skoorimine ei ole spordimehelik! P.J. Arnold : spordimehelikkus on altruismi vorm. Altruismis spordis tähendab head suhtumist kaasvõistlejatesse. Näiteks maailmavaate või sisemiseeetika küsimus? 2. Küsimus - Samas on väga raske näha, mis on seesmiselt halba (üleüldse väära), kui kaks inimest vabatahtlikult nõustuvad seksuaalvahekorra majanduslikes
sportlane, kes käitub altruistlikult isegi siis, kui see hävitab tema võidušansid (peatub, et aidata vigastatud kaasvõistlejat. Seega, kes skoorib liigselt ei käitu spordimehelikult. asjus ning teevad seda privaatselt. Väita, et prostitutsioon on seesmiselt väär, on argumentidest keeldumine . Moralist lihtsalt “näeb” seda ebamoraalsust ja kõik.
40. Kuidas tagada ausa mängu elluviimist Laste ja noortega töötamisel? Laste ja noorte kaasamist ning osalemist sporditegevuses mõjutab laiem sotsiaalne keskkond. Potentsiaalne spordist 51. Iseloomustage radikaal -feministlikku lähenemist Prostitutioon on olemuslikult seotud (a) alandamise (degradation) ja (b) rõhumisega (oppression) (Ka mitte-feministid on seda väitnud. Seda
tulenev kasu ühiskonnale ja igale üksikisikule saab olla võimalikult suur ainult sel juhul, kui praegu tagaplaanil paiknev Aus Mäng saab tõstetud tähelepanu keskmesse. Ausa Mängu põhimõtetele vaadet pooldavad eelkõige radikaalfeministid, mitteliberaalfeministid). Miks on prostitutsioon alandav? a) Impersonaalne? - Ei tarvitse olla ju. Tõsi, streetwalkeri puhul sageli on. Pole aega
tuleb anda kõrgeim prioriteet kõigi nende poolt, kes otseselt või kaudselt mõjutavad või arendavad laste ja noorte sporti. Need on: a) valitsused kõigil tasandeil ja kaasarvatud kõik riiklikud individuaalselt karakteristikutega tegelemiseks! Ent mõnedel prostituutidel on väike klientuur ja kliendiga stabiilne ja üsna isiklik suhe. b) Üksnes vahendina - Prostitutsioon alandab prostituuti, sest
institutsioonid . Eriline vastutus lasub nendel, kes on seotud kohustusliku hariduse kindlustamisega; b) spordiorganisatsioonid ja spordiga seotud organisatsioonid kõigil tasandeil ja kaasa arvatud klient kasutab teda üksnes vahendida. Prostituut pole muud kui kliendi seksuaalse rahuldamise instrument . c) Intiimsuse kaalutlus - Seks on intiimne – või-olla kõige intiimsem osa meie elust. Kas
spordialaliidud, liitude ühendused, kehalise kasvatuse liidud, treenenite koolitusasutused, spordimeditsiini ja farmakoloogia ringkonnad ning massiteabekanalid. Ka kommertssektor, kaasa arvatud see ei peaks seetõttu jääma kommertskaalutlustest puutumata? Kas pole alandav seksida täielikult võõraga ja raha pärast? d) Лehamüümise kaalutlus - Prostitutsioon on alandav, sest see mida prostituut
spordikaupade tootjad ja turustajad ning marketingi agentuurid , kannavad vastutust Ausa Mängu edendamise eest. c) üksikisikud kaasa arvatud lapsevanemad , õpetajad, treenerid , spordikohtunikud, müüb, ei ole lihtne ja ohutu teenus (nagu see pealiskaudselt paistab). Tegelikult, ta müüb ennast, ja kui see ei ole alandav, siis mis veel on? Prostituudi puhul on seksi müümisel rohkem kaalul, kui
ametnikud, spordijuhid, ajakirjanikud , arstid ja farmakoloogid ning samuti eeskujud , keda järgitakse - tippsportlased ja valitud ning palgalised spordijuhid. Üksikisikul võib olla vastutus ka kui mis iganes teise. Erinevatel teiste asjade müügist on keha, ise, isik. Seda argumenti võim mõista kahes võtmes : teeninduse võtme, eneseidentiteedi.
pealtvaataja rollis. 52. Kuidas radikaal-feminismi kritiseerida? a. Miks peaks impersonaalne suhe sotsiaalses läbikäimises tegema selle alandavaks? Enamus läbikäimisest on täiesti ebaisikuline (bussijuht, ajalehe
Igal neist institutsioonidest ja üksikisikutest on kanda oma vastutus ja täita oma rolli. Käesolev Koodeks on adresseeritud just neile. Koodeks saab olla efektiivne ainult sel juhul, kui kõik need, kes müüja , poem üüja, teenindaja ) ja mingit probleemi selles pole (sõbrad, pere, tuttavad on üksnes väike osa meie sotsiaalsestlävimisest) Võidaks vastata, et impersonaalsus on vastuvõetamatu seksi
osalevad spordis, on valmis võtma enda kanda Koodeksis määratletrud vastutuse. puhul. Ent siis tuleb põhjendada miks seks peab (alati) olema personaalne . Võib-olla siis kui ta vägistab. Ent klient ei ole vägistaja. b. Pole tõsi, et klient ei hooli prostituudi soovidest. Klient ei rahulda
41. Selgitage vähemalt kolme liiki pornograafidefinitsioone ja kritiseerige neid. 1.Tulukesksed määratlused - Pornograafiakäsitlused mis keskenduvad kasu ja tulu mõistetele pornograafia loomisel tema seksuaalseid soove, kuid klient rahuldab tema soovi raha järele. See pole küll vastastikune nauding, millesse spontaanselt satuti, vaid erinevate hüvede kalkuleeritud vahetamine. Aga see ei
ja/või levitamisel. NB! Mõned eeldavad, et pornograafia on moraalselt halb ning tulu teeb seda veel halvemaks. Teised on neutraalsemalt meelestatud. Kriitika: 1. liiga avar - Leidub küllaldaselt ähvarda inimväärikust kui pole sundi ja pettust ning mõlemad pooled saavad seda mida tahavad. Enamus ühiskondlike tegevusi ja suhteid on impersonaalsed ja instrumentaalsed. Et isik A on B-ga
seksiga seotud asju mida luuakse ja turustatakse kasu saamise eesmärgil. Nende kujutamine võib olla pornograafia, ent mitte nad ise. 2. Tasuta porno - Igatahes pornograafia pole olemuslikult seotud puhtalt instrumentaalselt ei ole samane, et A taandab B üksnes vahendiks. Vabalt antud nõusolek vabastab suhte sellest süüdistusestja seega ka alandamisest. c. Ei ole! Leidub teisigi ameteid,
tulukeskne. Näiteks, abielupaar teeb pornograafilise video ja laeb selle tasuta internetilehele üles. Kui tasuliselt lehelt allalaetud ning seejärel tasuta lehele üleslaetud porno, arvestatakse tasulise hulka, mis on seotud intiimsetegevusega, ent mis pole moraalselt taunitavad.“Keha müümise” fraas on mõ neti eksitav. 1) Tegelikult pole selge mida väidetakse, sest räägitakse läbisegi “enda”, “keha,”
siis on tõesti suur osa pornograafiat tasuta. 2.Nilbuse definitsioonid - Need määratlused ei rõhu mitte avalikkusele, vaid ründelisusele. Reeglina kasutatakse kogukonna (keskmise) isiku ja “seksi” jms müümisest. 2) Müümine on müüdava asja võõrandamine. Aga prostituut ei müü keha nagu porgandeid turul (saad raha ja annad porgandid ära, st nad ei ole enam sinu omad). Keha jääb
sündsusestandardite mõistet (ajaloolised nihked). Kriitika - Nilbusele vihjamine ei too pornograafia määratlemisel selgitavat kasu. Nilbus on ähmasem mõiste kui pornograafia. Peamine: Leidub ka prostituudile edasi!
nilbust,mis pole seotud seksuaalsega.(nilbe vägivald , - söömine jms ja nende kujutamine). 3.Rõhumise tüüpi definitsioonid - Definitsioonid, milles mängib keskset rolli rõhumise (alandamise jms)
mõisted. Eelkõige lähenemine mida pooldavad radikaal-feministid, nn “MacDworkiniaanid” Kriitika: Liiga kitsas: Enamus pornograafiat pole mingil ilmsel moel naisi alandavad, alavääristavad
Näiteks: Teatud fetiši kategooriad , Gayporno. NB! Lisakahtlus: venitab “rõhumise”, “alandamise”, “vägivalla” jms mõisteid üle mõistlike piiride.

-2100% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Eetika eksam #1 Eetika eksam #2
100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2015-01-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
21 laadimist Kokku alla laetud
0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Julia Nikolina Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted

Teemad

  • Selgitage mõistete „eetika“ ja „moraal“ erinevust
  • Mis on normatiivne eetika?
  • Nimetage normatiivse eetika liike (vähemalt 2)
  • milliseks inimeseks ma peaksin saama
  • Mis on praktiline eetika?
  • Nimetage praktilise eetika valdkondi (vähemalt 3)
  • Selgitage normatiivse eetika ja metaeetika erinevust!
  • Millised on eetilise hinnangu sfäärid?
  • Suurem osa eetikaanalüüse kuulub ühte või mitmesse neist sfääridest
  • Iseloomustage vähemalt kolme moraaliprintsiipide tunnust
  • Iseloomustage lühidalt erinevaid egoismi liike!
  • Selgitage teleoloogilise eetika põhisisu utilitarismi näitel
  • Selgitage teo-utilitarisimi ja reegliutilitarismi erinevust
  • Kuidas võiks utilitarismi kritiseerida?
  • Selgitage deontoloogilise eetika põhisisu Kanti eetikateooria näitel
  • Mis on kategooriline imperatiiv?
  • Mis on universaliseeritavuse test?
  • Kuidas võiks Kanti eetikat kritiseerida?
  • Kirjeldage Aristotelese vooruteooriat
  • Milles seisneb Platoni ja Aristotelese voorusteooria erinevus?
  • Iseloomustage kaasaegse voorusteooria lähtekohti
  • Iseloomustage vähemalt kolme voorusteooria puudust
  • Mis on meta-eetika ja kuidas see erineb normatiivsest eetikast?
  • Mis vahe on kognitivismil ja non-kognitivismil?
  • Selgitage mis on intuitsionism
  • Kuidas intuitsionismi kritiseerida?
  • Iseloomustage emotivismi põhisisu
  • Kuidas võiks emotivismi kritiseerida?
  • Iseloomustage preskriptivismi põhisisu
  • Esitage vähemalt üks kaalutlus preskriptivismi vastu
  • Iseloomustage kunsti loomise ja mõjuga seonduvaid eetilisi küsimusi?
  • Milliseid eetiliste küsimustega on vastakuti kunstnikud?
  • Mis eetilisi küsimusi tekitab kunstiteos?
  • Iseloomustage erinevaid arusaami kunsti eetilisest mõjust
  • Mis on esteetiline hoiak?
  • Milles seisneb levinud arusaam eetilise (moraalse) ja esteetilise vahekorrast?
  • Milles seisneb E- hoiaku moraalne roll (konsekventsiaalses mõttes)
  • Milles seisneb E-hoiaku moraalne roll (kontseptuaalses mõttes)?
  • Iseloomustage vähemalt kolme spordieetika probleemi
  • Milles seisneb liigne skoorimine spordis?
  • Esitage vähemalt kaalutlust liigse skoorimise poolt ja vastu
  • Kuidas tagada ausa mängu elluviimist Laste ja noortega töötamisel?
  • Selgitage vähemalt kolme liiki pornograafidefinitsioone ja kritiseerige neid
  • Iseloomustage kavatsusele/mõjule tuginevaid teooriaid?
  • Millised pornograafiakäsitlused on moraalselt hukkamõistvad?
  • Iseloomustage pornograafia ja erootika erinevust (Kontula järgi, vt õppekirjandust)
  • Iseloomustage kahjule tuginevaid pornograafiavastaseid kaalutlusi
  • Esitage vähemalt kaks kaalutlust kahjule tuginevate kaalutluste vastu
  • Iseloomustage võrdsusele tuginevaid pornograafiavastaseid kaalutlusi
  • Esitage vähemalt kaks kaalutlust võrdsusele tuginevate kaalutluste vastu
  • Milles seisneb paternalistlik etteheide?
  • Iseloomustage turu piiride kaalutlust
  • Iseloomustage radikaal-feministlikku lähenemist
  • Kuidas radikaal-feminismi kritiseerida?

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

15
doc
25
odt
81
docx
12
doc
16
doc
13
doc
51
docx
83
doc





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto