Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like


Eetika eksam (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on normatiivne eetika ?
  • Milline käitumine on moraalselt hea või halb. Normatiivne eetika on ettekirjutav , st formuleerib moraalinormid , mille oleks hea elu mõõdupuuks ?
  • Mille järgi moraalse teo enda teatud tunnusjoontel on seesmine väärtus. Käitumise moraalne väärtus seisneb neis tegudes enestes. Mõned teod on vaatamata tagajärgedele 18. Milles seisneb Platoni ja Aristotelese voorusteooria erinevus ?
  • Mis on praktiline eetika ?
  • Missugused käitumise, soovi ja tunde mallid tuleks lugeda vooruslikeks ?
  • Kuid, mis see õitseng on ?
  • Kel pole ühtegi nimetatud voorust ?
  • Keskkonnaeetika põhiliseks uurimis -valdkonnaks on inimese ja looduse vahelised suhted. Kui keskkonnaeetika rakenduslik pool püüab neid suhteid reguleerida, siis andma tegevusjuhuseid. Vooruseetika ei anna juhiseid, kuidas lahendada eetilisi dilemmasid. Vooruseetika ei võimalda vastata küsimusele “Mida on õige teha ?
  • Mis on meta -eetika ja kuidas see erineb normatiivsest eetikast ?
  • Mida me tahame öelda, kui väidame, et mingi tegu on halb ?
  • Mis uurib moraaliga seonduvaid semantilisi, küsimused: Mis sõnade “õige”, “hea”, “peab” tähendus moraali kontekstides ?
  • Milline on moraalidiskursuse semantiline funktsioon ?
  • Keskseks metaeetika probleemiks on mõni teine roll ?
  • Milline on moraaliarutluse loogiline ülesehitus ?
  • Milline käitumine on moraalselt hea või halb. Normatiivne eetika on ettekirjutav, st formuleerib moraalinormid, saame õigustada oma moraaliuskumusi ?
  • Mis mõttes on olemas moraalifaktid ?
  • Mille järgimine on inimestele kohustuslik. Normatiivne eetika tegeleb eetiliste hoiakute teoreetilise seletamise ning põhjendamisega ja püüab läbi selle neidsamu hoiakuid kujundada. Erinevalt on väär” d) Epistemoloogilised küsimused: Kas on olemas selline asi nagu moraalne teadmine; ja kui siis, mis on selle piirid ?
  • Kuidas saame teada, kas moraaliväited või moraalsed otsustused/ hinnangud normatiivse eetikust ei tõstata meta - eetik moraaliküsimusi ega püüa neile vastata – ta on programmiliselt neutraalne . Peamine erinevus eetikateooriate puhul on see, kuidas need määravad teo moraalse on tõesed või väärad ?
  • Millised on eetilise hinnangu sfäärid ?
  • Millest hoidumine on teie kohustus). Tagajärg – teleoloogilise eetika teooriad keskenduvad moraalse õigsuse ja vääruse määramisel peamiselt tagajärgedele. Nt utilitarism nõuab, et teeksime seda, 22. Mis vahe on kognitivismil ja non-kognitivismil ?
  • Kui “head” ei saa (naturalistlikult) määratleda, siis mis üle jääb ?
  • Millelegi? “Hea” on lihtne defineerimatu omadus ?
  • Kuidas me tunnetame moraalset headust ?
  • Mis toob kaasa kõige 24. Kuidas intuitsionismi kritiseerida ?
  • Mis kuulub sellisesse reeglite kogumisse, mille omaksvõtmine tooks ühiskonnale rohkem kasu kui mistahes mõeldav alternatiiv . moraalitõdedele. 3. Analoogia . A. C. Danto (2000): Kas “ headus ” on lihtne analüüsimatu omaduse nagu “kollane” ?
  • Kuidas võiks utilitarismi kritiseerida ?
  • Kuhu tõmmata piir ?
  • Kuidas me teame teiste inimeste naudingust ?
  • Kui paneksime joogivette XTC-d). 26. Kuidas võiks emotivismi kritiseerida ?
  • Mis lähtub kohusest ja mitte kalduvusest, ihadest, tunnetest. Mis on moraalne (tegu) ?
  • Mis on kategooriline imperatiiv ?
  • Mis on universaliseeritavuse test ?
  • Mille järgi me kõik võiksime elada. Tuleb küsida: Mis juhtuks, kui kõik sellest lähtuksid ?
  • Kuidas võiks Kanti eetikat kritiseerida ?
  • Kui praktika, mis hõlmab selliseid aspekte nagu: kunstnik, kunsti loomine, kunstiteosed , 42. Iseloomustage kavatsusele/mõjule tuginevaid teooriaid ?
  • Mis mõttes kehtivad moraalinoormid ka kunstnikele ?
  • Kuidagi eriline, et see nõuab eristaatust ?
  • Milliseid eetiliste küsimustega on vastakuti kunstnikud ?
  • Mistõttu meil on võimalik teada saada tema endagi vaateid“ Georgi Plehhanov. Milline on autori hoiak moraalse sisu (teesi) suhtes ?
  • Millised pornograafiakäsitlused on moraalselt hukkamõistvad ?
  • Mis eetilisi küsimusi tekitab kunstiteos ?
  • Mis eetilisi küsimusi tekitab kunstiteos: Millist moraalset mõju avaldab kunstiteos kunsti vastuvõtjatele ?
  • Milline oleks tsensuuri mõju kunstile/kunstiteostele Kas kunstil on moraalselt hea/halb mõju kunstikogejale ?
  • Mis on esteetiline hoiak ?
  • Kui “mitte-praktilist”, “mittetunnetuslikku”, “mitte- isiklikku ”. Palju saaks ammutada energiat ?
  • Milline on kivimite koostis ?
  • Milles seisneb levinud arusaam eetilise (moraalse) ja esteetilise vahekorrast ?
  • Milles seisneb E-hoiaku moraalne roll (kontseptuaalses mõttes) ?
  • Mida keelata? Mis põhjendusega ?
  • Miks on doping kasutamine moraalselt väär ?
  • Milles seisneb spordimehelikkus/sportlaslikkus ?
  • Mida tähendab võrdsed võimalused naisportlastele ?
  • Mis on teatud sole sobimatud: Jooksusprint, Laskmine , Male ?
  • Milles seisneb liigne skoorimine spordis ?
  • Kuigi võit on juba tagatud ?
  • Miks skooritakse liigselt ?
  • Milline tahes) ja skoorisport (Spordialad, kus võistlus toimub teatud punkideni) 6) Kunst ?
  • Kui liigselt skoorida ei ole sobiv, siis üks neile endale pole porno halvasti mõjutanud. Kui pornograafia neid ei mõjutanud, siis miks ei kehti sama ka teiste inimeste kohta ?
  • Milles seisneb paternalistlik etteheide ?
  • Kuidas jõuab. müügiks: Vaja lisaargumente, et kust see ostetavuse moraalne piir läheb. Mõned tõmbavad piiri sinna, teised sinna. Kuidas on see piir antud ?
  • Kuidas tagada ausa mängu elluviimist Laste ja noortega töötamisel ?
  • Kui praegu tagaplaanil paiknev Aus Mäng saab tõstetud tähelepanu keskmesse. Ausa Mängu põhimõtetele vaadet pooldavad eelkõige radikaalfeministid, mitteliberaalfeministid). Miks on prostitutsioon alandav ?
  • Kui see ei ole alandav, siis mis veel on ?
  • Kuidas radikaal-feminismi kritiseerida ?
  • Miks peaks impersonaalne suhe sotsiaalses läbikäimises tegema selle alandavaks ?
 
Säutsu twitteris
1. Selgitage mõistete „ eetika “ ja „ moraal “ erinevust.  Moraali all mõistetakse ühiskonnas kehtivaid väärtushinnanguid ja –norme. Eetika on pigem uurimus nende normide kohta – uurimus moraalist. 
17. Kirjeldage Aristotelese vooruteooriat.  Vooruseetika  põhiidee - Tähtis pole mitte ainult teha õigeid  tegusid , vaid ka omada õigeid kalduvusi, tundeid ja emotsioone. Tähtis pole mitte ainult see, 
Moraal on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide,  tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad. Moraal on seotud kultuuri ja eluviisidega. Sõna "moraal" pärineb ladina 
et inimene peab  oma  lubadusi  (aitab  hädasolijat, räägib tõtt, ei puutu võõrast vara), vaid et  ta  naudiks  hea  olemist,  et  tal  poleks kiusatust  halba teha. Vooruseetika juured on antiik-Kreekas, mil 
keelest  ja  tähendab  tava,  või   komme .  Eetika  on  teadus  või  õpetus  moraalist,  ka  moraalifilosoofia.  Eetika  objekt  on  süstemaatiline  püüe  mõista  moraali  mõisteid  ja  põhjendada/õigustada 
pea kogu eetika oli vooruseetika. Vana-Kreeka eetika  keskne  küsimus oli, millised on inimestes need  voorused , mida täiustades saavutatakse harmooniline ja õnnelik elukorraldus polises. Aristotellikus 
moraaliprintsiipe ja -teooriaid (väärtusi, voorusi, praktikaid). 
traditsioonis on vooruse teooria lähtepunktiks eelnev küsimus: "Kas inimese elul on eesmärk või siht, midagi, mille jaoks me eksisteerime, mingi üleüldine inimeste elu eesmärk, etalonvoorus, mis 
2.  Mis  on   normatiivne   eetika?  Normatiivne  eetika  on  teooria  selle  kohta,  milline käitumine  on  moraalselt hea  või halb.  Normatiivne  eetika  on  ettekirjutav,  st  formuleerib  moraalinormid , mille 
oleks hea elu mõõdupuuks?" Endastmõistetavalt on selline küsimuse esitamine selgelt  teleoloogiline , aga seda tuleb eristada teleoloogiast, mida seostatakse utilitarismiga, mis toetab parimaid üldisi 
järgimine on inimestele kohustuslik. Normatiivne eetika tegeleb eetiliste hoiakute  teoreetilise  seletamise ning põhjendamisega ja püüab läbi selle neidsamu hoiakuid kujundada. Normatiivse eetika 
tagajärgi.   Aristotellik   teleoloogia  tegeleb  rohkem  nende  omaduste  kindlaksmääramisega,  mis  on  iseloomulikud  elule,  mis  saavutab  sobiva  eesmärgi.  Need  omadused  on  voorused,  mis  koos 
teoreetilisi sedastusi viiakse ellu rakenduslikus  eetikas , mis püüab lähtuvalt üldteoreetilistest alustest sõnastada konkreetseid norme käitumise jaoks. 
moodustavad eetilise elu. Aristotelese voorusel põhinevat eetikat nimetatakse mõnikord ka areetiliseks eetikaks. Arete on kreekakeelne vaste sõnale "voorus". Aristotelese  järgi: käitumise  ja tundmise  
3. Nimetage normatiivse eetika liike (vähemalt 2). Teleoloogiline eetika, - teooria, mis keskendub tegevuse eesmärgile või selle tagajärgedele (nt õnn või heaolu), määratlemaks, kas tegevus on 
muster:  Tendents käituda, soovida ja tunda teatud viisil vastavates  situatsioonides . Erinevalt  Kantist,  on  kohaste  emotsioonide  kogemine  heale  elule juhtimisele  kesksedMoraalsed  voorused 
moraalselt põhjendatud. Teleoloogilised teooriad võivad keskenduda kas mingi tegevuse konkreetsele eesmärgile või väita, et kogu inimtegevus on suunatud mingi eemärgi poole ja et meid kõiki 
Aristotelese järgi: Kuldse kesktee  teooria äärmuslike käitumisviiside  vahel (nt  Vaprus  on hulljulguse ja arguse vahepeal) NB!  Ta  ei  pea   loetelu   täielikuks  ja lõplikuks,  aga  ta  teab,  et  voorusi 
kannustab vajadus leida oma isiklik õnn või eneseteostus.Teleoloogiline eetika näeb tegudes vaid instrumentaalset väärtust: seesmine väärtus on siin üksnes  tegude  tagajärgedel. Deontoloogiline 
on  rohkem  kui  Platoni  järgi (tarkus,  vaprus,  tasakaalukus  ja õiglus). 
eetika, Eetikasüsteemid, mille järgi moraalse teo enda teatud tunnusjoontel on seesmine väärtus. Käitumise  moraalne  väärtus seisneb neis tegudes enestes. Mõned teod on vaatamata tagajärgedele 
18. Milles seisneb Platoni ja Aristotelese voorusteooria erinevus? Võrreldes Platoniga, on Aristotelese eetika uudne selles mõttes, et siin on tegu iseseisva, praktilise teadusega. Kui  Platon  rääkis 
moraalselt kohustuslikud. Näiteks on deontoloogi jaoks tõe rääkimine õige, isegi kui see võib põhjustada valu või kahju, ja valetamine on väär, isegi kui see võib kaasa tuua häid tagajärgi. Areetiline 
eetilisusest, siis oli ta eesmärgiks kasvatada inimest vastavalt üldisele loomutäiuse (aretê) mõistele. Ta ei arutlenud selle üle, mis on täiuslikkus kommetes igal üksikjuhul. Aristotelese järgi aga tingib 
eetika ehk vooruseetika. Tähtis on omada õigeid tundeid, kalduvusi, emotsioone. Mitte ainult rääkida tõtt, pidada lubadusi jms vaid et ta ka naudiks hea olemist, et tal poleks kiusatust halba teha. 
inimeste ja nende käitumise erinevus selle, et kõigi jaoks, kõikideks juhtudeks ja kõikideks aegadeks ei saa olla ühiseid reegleid.  Aristoteles  järgib Platoni mõtteid selles suhtes, et astub välja sofistide 
Teooria, mis keskendub eetilise käitumise jaoks vajalike moraaliomaduste evimisele (iseloomule) moraalse tegutseja poolt. Vooruseetika väidab, et kõik põhilised otsustused eetikas on otsused inimese 
vaadete  vastu,  kes   pidasid   moraalipõhimõtteid  täiesti  suhtelisteks.  Nende  järgi  on  eetiline hinnang  suvaline  ja  ilma  kindla  aluseta.  Aristoteles   viitab   eetikateostes  küllalt  sageli traditsioonilisele 
iseloomu kohta. Seega on vooruseetika keskmes inimene ja tema iseloom. Moraalses mõttes ei peaks me hindama tegu või selle tulemust, nagu teevad deontoloogid või teleoloogid, vaid inimese 
moraalile ja sellele, mida enamus inimesi  arvab . Siin on Aristoteles lähemal tegelikkusele ja vähem normeeriv, kui seda on Platon. Põhimõtteliselt erinev Platonist on Aristotelese  käsitlus  inimese 
emotsioone ning kalduvust toimida õigesti. Vooruseetika ei küsi mida ma peaksin tegema, vaid milliseks inimeseks ma peaksin saama
vastutusest oma tegude pärast. Kui Platon väidab, et inimene ei tee vabatahtlikult halba ega ole paheline omal vabal soovil, siis Aristoteles vaidleb sellele vastu. Ta nimetab ebatõenäoliseks, et näiteks 
4. Mis on praktiline eetika? Praktiline eetika tähendab eetika (printsiipide, ideaalide, väärtuste) rakendamist praktiliste probleemide  käsitlemisel . Praktilise eetika probleemid võivad olla, näiteks, 
ebaõiglaselt toimiv inimene ei taha olla ebaõiglane.  Toimingud  muudavad inimesi — igaühe võimuses on midagi teha või tegemata jätta. Just tegutsemine näitab, missugune inimene ollakse. Seega 
etniliste  vähemuste  kohtlemine,  naiste  võrdsuse  küsimus,  küsimused  abordi  ja  eutanaasia  teemadel  ja  muud.  Praktiline  eetika  jaguneb:  rakenduseetika  ja  kutse-eetika.  Rakenduseetika  on  eetika 
vaatab Aristoteles uutmoodi ka vastutuse küsimust, seostades selle inimese endaga. 
rakendamine aktuaalsetele praktilistele probleemidele eesmärgiga leida neile lahendusi. Kompetents rakenduseetikas tähendab olla võimeline tegutsema vastutustundlikult, asjakohaselt ja tõhusalt 
19.  Iseloomustage  kaasaegse voorusteooria lähtekohti. Kaasaegse vooruseetika lähtekohad: 1. Deontoloogilise eetika kriitika.  Väita, et tegu on kohustuslik, tähendab öelda, et mingi reegel, seadus 
erinevates olukordades, oskust esitada selge, sidus ja loogiline põhjendus oma eetilistele otsustele ja käitumisele, viidates üldiselt aktsepteeritud standarditele. Kutse-eetika tegeleb moraaliküsimustega 
või printsiip nõuab seda. Reegel (seadus või printsiip) peab olema kellegi poolt kehtestatud. Moraalset kohustust ei ole keegi ühegi seadusega kehtestanud! Seega ‘kohustuse’ mõiste justkui hõljub 
ühe kindla professiooni raames. Tuntumad praktilise eetika valdkonnad on: bio- ja  meditsiinieetikakeskkonnaeetika , ärieetika ning meediaeetika. 
õhus, on tühi. 2. Rahulolematus printsiipidega. Universaalseid  ja  üldisi  reegleid  ei  saa  anda,  sest olukorrad,  mis  nõuavad  nende  rakendamist,  on  liiga erinevad. Iga  olukorra  kohta  ei saa ju  
5.  Nimetage  praktilise  eetika  valdkondi  (vähemalt  3).  Tuntumad  praktilise  eetika  valdkonnad  on:  bio-  ja  meditsiinieetika,  keskkonnaeetika,  ärieetika  ning  meediaeetika,  spordieetika, 
anda eraldi  printsiipi . Vooruslikule  inimesele  on  aga   printsiibid   üleliigsed. Ta tunnetab  ära, mis  on antud olukorras  õige. 
teaduseetika. Antud infoväravas käsitleme lisaks ka globaalse eetika, hariduse ja eetika, perekonna ja eetika, netieetika, reklaamieetika, religiooni ja eetika, seksuaaleetika, spordieetika, teaduseetika, 
20. Iseloomustage vähemalt kolme voorusteooria puudust. 1. Missugused käitumise, soovi ja tunde mallid tuleks lugeda vooruslikeks? Voorusteoreetikud nimetavad sageli:  heatahtlikkus, ausus, 
valitsemiseetika  ning  õiguse  ja  eetika  valdkondi.  Bio-eetika.  Bioeetika   terminit   on  võimalik  mõista  mitmel   erineval   moel.  Seda  võib  näha  kui  valdkonda,  mis  käsitleb  kitsalt   bioloogia   ning 
julgus, lahkus,  lojaalsus.  AGA,  erinevatel  vooruste  nimekirjadel  pole  täielikku  kattuvust.  Voorused  muutuvad  ajas  ja ruumis,  sõltuvad  kontekstist.  Voorusteoreetikud  lihtsalt  deklareerivad  oma 
biotehnoloogia  eetilisi  küsimusi . Samas võib see mõiste hõlmata lisaks ka meditsiinieetika probleeme ning teatud osa keskkonnaeetika probleemidest.  See eetika  uurib  meditsiini  ja  bioloogia  
eelarvamusi ja eelistatud eluviise voorusteks (ja eluviise mis neile ei meeldi käsitlevad pahelistena). 2. Aristotelese järgi on voorusiks sellised iseloomujooned, mis aitavad kaasa inimsuse õitsengule. 
praktikas esilekerkivaid  teemasid: geeniuuringute ja nende rakenduste kõlbelisus; lubatava sekkumise ja eksperimenteerimise piirid (abort ja eutanaasia); ravi olemuse ja kättesaadavuse probleemi; 
Kuid, mis see õitseng on? Kas ei ole võimalik, et inimene saab õitseda ka mingisuguste teiste “vooruste” eksisteerimisel? Kas võib olla õitsev inimene, kel pole ühtegi nimetatud voorust? 3. Võimetu 
patsiendi, arsti jt võimusfäär. Keskkonnaeetika põhiliseks uurimis-valdkonnaks on inimese ja looduse vahelised suhted. Kui keskkonnaeetika rakenduslik pool püüab neid suhteid reguleerida, siis 
andma tegevusjuhuseid. Vooruseetika ei anna juhiseid, kuidas lahendada eetilisi dilemmasid. Vooruseetika ei võimalda vastata küsimusele “Mida on õige teha?” vastatakse “Tee seda, mida teeb 
metaeetiline pool püüab välja selgitada, milline on üleüldse looduse väärtus, et sellest lähtuvalt tuletada reeglid inimeste jaoks. Keskkonnaeetika laiema alateemana käsitletakse loomade kohtlemise 
vooruslik inimene!” Küsides, kes on vooruslik inimene, vastatakse “Inimene, kes teeb õigeid asju”. Puudub kriteerium, mille alusel midagi vooruseks pidada. 4. Enesekeskne. Voorusteooriatel on 
küsimusi. Selle peatüki alt leiate artikleid ja raamatuid, mis arutlevad, kuidas tuleks loomadega käituda, kas neid tohib süüa või lemmikloomadena pidada jne. Alateema keskkonnaprobleemid ja 
enesekeskne arusaam eetikast. Nende  eesmärgiks on üksnes inimese enese õitseng mistõttu jääb piisava tähelepanuta  see  kuidas inimese teod mõjutavad teisi inimesi. 5. Juhuse roll. Aristoteles nägi 
inimtegevus käsitleb keskkonnakriise ning inimese mõju keskkonnale. Poliitika eetika tegeleb poliitiliste otsuste tegemisel kerkivate eetiliste valikutega. Poliitika eetikas uuritakse, milliste eetiliste 
vooruste omandamisel olulist rolli sõpruskonnal hariduses, perekonnas jne. Ent kui me kiidame vooruslikku inimest (ja laidame ebavooruslikku),  siis  me  kiidame teda millegi eest, mis pole ta enda  
valikutega poliitikud silmitsi seisavad, kas ning  millistel  asjaoludel on lubatud eetika piiride ületamine poliitiliste eesmärkide saavutamise nimel ning millised kompromissid on poliitikas eetiliselt 
teene. Kõigil pole võimalik end ümbritseda vooruslike inimestega. 
lubatud. 
21. Mis on  meta -eetika ja kuidas see erineb normatiivsest eetikast? Meta-eetika on eetika haru, mis uurib moraaliga  seonduvaid  semantilisi, loogilisi ning tunnetusteoreetilisi küsimusi: Uuritakse 
6. Selgitage normatiivse eetika ja  metaeetika  erinevust! Metaeetika uurib eetika-alaseid mõisteid. Mida me tahame öelda, kui väidame, et mingi tegu on halb? Mida peab eetika diskursus silmas 
eetikaterminite tähendust, väärtusotsustuste loomust ning eetikateooriate ja -
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Eetika eksam #1 Eetika eksam #2
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-01-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 21 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Julia Nikolina Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

15
doc
Eetika
25
odt
Eetika alused
12
doc
Eetika
81
docx
Sissejuhatus eetikasse
16
doc
Eetika alused
13
doc
Eetikaterminid
51
docx
Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks
87
doc
Filosoofia materjale





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima

Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun