Eetika alused - kordamisküsimused (9)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on moraal? Mis on eetika ?
  • Mis iseloomustab moraalset toimimist ?
  • Miks on moraali vaja ?
  • Mis on moraali funktsioonid ?
  • Mida lisaks tegudele veel eetiliselt hinnatakse ?
  • Milline on eetika ja religiooni vahekord ?
  • Kuid on nad olemuselt ühitatavad või ühitamatud ?
  • Milles seisneb Jumaliku käsu teooria ?
  • Milles seisneb Euthyphroni dilemma ?
  • Mis iseloomustab moraaliprintsiipe ?
  • Mida tähendab moraaliprintsiipide universaliseeritavus ?
  • Mis on väärtused ?
  • Millist liiki väärtusi on olemas ?
  • Mis seos on väärtustel ja moraalil ?
  • Mida tähendab, et moraalinormid põhinevad väärtustel ?
  • Mis on väärtuste loomus, kas väärtused on objektiivsed või subjektiivsed ?
  • Kuidas naudingu kui rahulduse ja naudingu kui aistingu eristamine aitab lahendada masohhismi paradoksi ?
  • Mis muudab moraaliotsused tõeseks ?
  • Mida väidab naturalism, emotivism, preskriptivism, mittenaturalism ?
  • Mida väidab eetiline relativism ?
  • Millised on relativismi kolm võimalikku teesi ?
  • Mis räägib eetilise relativismi kasuks ?
  • Mis on argumendid eetilise relativismi vastu ?
  • Kui teine kultuur meid ei salli ?
  • Mismoodi saab universaalsele inimloomusele toetudes tõestada, et eetiline relativism ei pea paika ?
  • Mis on eetiline absolutism, subjektivism, objektivism, pluralism, monism ?
  • Mis on prima facie printsiibid ?
  • Kuidas on hea elu temaatika seotud moraaliga ?
  • Mille poolest erineb objektivistlik ja subjektivistlik hea elu käsitus ?
  • Mida väidab loomuseaduse teooria ?
  • Mis motiveerib inimesi moraalselt toimima ?
  • Mis vahe on psühholoogilisel ja eetilisel egoismil ?
  • Milliste argumentidega püütakse toetada psühholoogilist egoismi ja mis teeb need argumendid problemaatilisteks ?
  • Millised argumendid räägivad eetilise egoismi poolt ja millised selle vastu ?
  • Kuidas saab tõestada, et eetiline egoism ei pea paika ?
  • Mille poolest erineb teleoloogiline eetika deontoloogilisest eetikast ?
  • Millise paranduse tegi J.S.Mill Benthami käsitlusse ?
  • Mis on utilitarismi peamised jooned ?
  • Missugune tegu on utilitaristide meelest moraalselt hea ?
  • Mis räägib utilitarismi poolt, mis vastu ?
  • Millised on utilitaristide üldised strateegiad kriitikale vastamiseks ?
  • Mismoodi tuleb utilitaristide arvates loomi kohelda ja kuidas nad seda põhjendavad ?
  • Mis on deontoloogilise eetika eripära ?
  • Mis oli selle filosoofi nime, kellega deontoloogilist eetikat enim seostatakse ?
  • Mis vahe on kategoorilisel ja hüpoteetilisel imperatiivil ?
  • Mida ütleb Kanti kategooriline imperatiiv ?
  • Missugune on moraalselt hea tegu deontoloogilise eetika järgi ?
  • Mis räägib deontoloogilise eetika poolt, mis vastu ?
  • Kesksed küsimused antiikajal ja tänapäeval. Millest on tänapäeval tingitud huvi antiikse vooruseetika vastu ?
  • Milleta on eetiline elu võimatu. Keksne küsimus on ,,Missugune inimene pean olema ?
  • Milles nähakse vooruseetika peamist puudust ?
  • Mille järgi moraaliotsustused on eetilistele faktidele osutavad väited, nimetatakse ... ?
  • Milles seisneb naturalistlik loogikaviga ?
  • Milles tahtis G.E.Moore oma lahtise küsimuse argumendiga näidata ?
  • Kuid kas X on hea ?
  • Kuid kas valu on hea ?
  • Kuid kas X on hea ?
  • Millelegi või on pelgalt emotsiooniväljendused ?
  • Mida väitsid emotivistid ?
  • Kes on emotivismi peamised esindajad ?
  • Mida tähendab, et moraalilausungid on preskriptiivsed ?
  • Millise vea inimesed Mackie arvates moraali üle mõeldes teevad ?
 
Säutsu twitteris
FLFI.02.003 Eetika alused
Kordamisküsimused 2011
  • Mis on moraal ? Mis on eetika? Eetika objekt.
    Moraal on ühiskonnas kehtivate normide, tavade ja praktikate kogum. Seda nim. mõnikord ka positiivseks e kirjeldavaks moraaliks, kuna see kirjeldab inimeste ja kultuuride tegelikke uskumusi ja tavasid.
    Eetika on teadus või õpetus moraalist, ka moraalifilosoofia. Eetika objekt on süstemaatiline püüe mõista moraali mõisteid ja põhjendada/õigustada moraaliprintsiipe ja - teooriaid (väärtusi, voorusi , praktikaid).
  • Mis iseloomustab moraalset toimimist?
    Moraalset toimimist iseloomustatakse tavaliselt kui toimimist teiste huvides. Moraalne toimimine nõuab meilt mõnikord oma mugavuse , kasuahnuse või lihtsalt ükskõiksuse ületamist. Ent kaugemale mõeldes on moraalne toimimine ka meie endi huvides, võimaldades meil luua sõprus-, armastus-, ja koostöösuhteid teiste inimestega, kindlustades teiste lugupidamise, puhta südametunnistuse ja rahuliku une.
    Moraalset toimimist iseloomustab universaliseeritavus, nt kuldreegel ja teatud printsiipide järgimine.
  • Palun eristage teoreetilist ja praktilist eetikat! Mõtlemistasandid: deskriptiivne , normatiivne , metaeetiline.
    Eetika kui distsipliin jaguneb teoreetiliseks ja praktiliseks eetikaks. Teoreetiline eetika hõlmab metaeetikat (uurib abstraktseid eetikaga seotud küsimusi epistemoloogia ja semantika kohta) ja normatiivseid teooriaid, mis on üldised teooriad selle kohta, mis on õige, mis vale. Praktiline eetika tegeleb konkreetsemate moraaliküsimustega, mis eri elualadel võivad ette tulla. Näiteks käib kutse-eetika praktilise eetika alla. Praktiline ja teoreetiline eetika pole alati selgelt eristatavad – näiteks ajavad praktilised küsimused vahel teadlasi mõtlema teoreetilistele probleemidele ja neid teooriaid täiendama.
    Moraali deskriptiivne tasand uurib, millised tegutsemisviisid on mingis ühiskonnas kombeks. Normatiivne tasand seevastu uurib, mismoodi peaks käituma, mis on hea, mis halb. Metaeetiline tasand uurib eetikaga seonduvaid loogilisi, epistemoloogilisi ja semantilisi küsimusi. Sel tasandil uuritakse moraali mõistete tähendusi, väärtusotsuste põhjendamist ning seda, mis üldse on moraal.
  • Miks on moraali vaja? Kirjeldage olukorda, kus moraal ei toimi!
    Moraalireeglid aitavad suurendada inimeste vabadust ja heaolu. Moraaliprintsiibid on üldiselt sellised, et kui peaaegu kõik neid järgivad, siis on peaaegu kõigil hea olla. Konkreetsemalt on moraali otstarve hoida ühiskonnas korda, takistada seda koost lagunemast, leevendada kannatusi, soodustada inimõitsengut, lahendada huvikonflikte õiglaselt ja mõistlikult, jagada kiitust ja laitust, tasu ning karistust ja süüd. Ühiskond, kus moraal ei toimi, tugineks vägivallale ning seal maksaks tugevama sõna. Valitseks hirm, hüsteeria ning kedagi ei saaks usaldada . Hobbes nimetas moraalieelset seisundit „loodusseisundiks“, kus puudub julgeolekutunne, inimesed lähtuvad vaid omahuvist. Ilma moraali olemasoluta oleks elu „üksildane, vilets, vastik, loomalik ja lühike“.
  • Kas see on alati inimese huvides olla moraalne? Mis on moraali funktsioonid?
    Moraali funktsiooniks ehk ülesandeks on hoida koos ühiskonda ja edendada inimõitsengut. Inimeste huvides on olla moraalne, sest moraal on selline reeglite kogum, mis kõige tõenäolisemalt aitab peaaegu kõiki meid, kui peaaegu kõik meist järgivad neid reegleid peaaegu kogu aeg. Kui inimese jaoks on moraal sisemiselt omaks võetud, kannatab ta ka ise, kui ei käitu moraalsete standardite järgi.
  • Mida lisaks tegudele veel eetiliselt hinnatakse? Nimeta eetilise hinnangu sfäärid.
    Eetika ei tegele vaid käitumisreeglitega, mis põhinevad üksnes tegude hindamisel. Eetilise hinnagu sfäärid on tegu (hinnangulised terminid: õige, väär, kohustuslik, vabatahtlik), tagajärjed (hea, halb, neutraalne ), iseloom(vooruslik, paheline, neutraalne), motiiv (hea tahe , kuri tahe, neutraalne). Suurem osa eetikaanalüüse kuulub ühte või mitmesse neist sfääridest.
  • Võrrelge moraali teiste normatiivsete süsteemidega nagu õigus, religioon , etikett !
    Moraalset käitumist peetakse religiooni praktiseerimise seisukohalt olemuslikuks. Kuid neid ei tuleks samastada, kuna moraalset raktikat ei pruugi motiveerida usulised kaalutlused ja moraalireeglid ei priigi põhineda ilmutusel või autoriteedil. Religioonil on olemas vertikaalne ehk transtsendentaalne mõõde, kuid üldiselt kasutab religioosne eetika mõistust ilmutuse täiendusena. Sageli tingivad ilmalik eetika ja religioon erinevaid põhimõtteid, kuid see ei pruugi nii olla.
    Seaduste funktsioon on sarnane moraali omale – need on olemas heaolu edendamiseks ja huvikonfliktide lahendamiseks. Kuid mõned seadused võivad olla hoopis ebaeetilised, kuigi kehtivad – näiteks võivad seadused lubada orjust, diskrimineerimist jne. Lisaks ei hõlma seadus mõningaid moraali aspekte , kõiki moraalselt kaheldava väärtusega tegusid ei keelata veel seadusega. Samuti ei saa kavatsus olla ebaseaduslik, kuigi võib olla ebamoraalne.
    Etikett puudutab rohkem ühiskondliku eksistentsi vormi ja stiili kui selle olemust. Etikett esindab ühiskonna otsuseid selle suhtes, mis on viisakas, mitte mis on õige käitumine sügavamas mõttes. Samas võib etiketi pilkamine või eiramine olla ebamoraalne. Kui mingi tava on juba omaks võetud, võib see hakata kuuluma laiema reegli alla, nt tagasihoidlikkuse või lugupidamise nõude alla.
  • Millised on eetika, õiguse ja religiooni erinevused: normide kehtivuse, formaliseerituse, normide sanktsioonide ja põhjendamisviiside osas?
    Normide kehtivus
    Formaliseeritus
    Sanktsioonid
    Põhjendmisviis
    Eetika
    Moraaliteooriad
    Südametunnistus – kiitus ja laitus ; reputatsioon
    Õigus
    Kehtiv kõigile
    Seadused
    Seadusandliku kogu määratus karistused
    Religioon
    Eri religioonide pühad raamatud
    Südametunnistus – igavene rasu ja karistus üleloomuliku toimija või jõu poolt
    Usuline ilmutus, Jumala autoriteet

  • Milline on eetika ja religiooni vahekord?
    Läbi suurema osa ajaloost on enamik inimesi samastanud moraali usuga. Kuid on nad olemuselt ühitatavad või ühitamatud? Ilmalikud filosoofid (Russell, Nielsen) väidavad, et moraal ei vaja Jumalat, ka ilma usuta on võimalik moraalne elu. Inimene on ratsionaalselt võimeline tundma head ja kurja, elama omaksvõetud ideaalide kohaselt ja moraal on tähendusrikka elu osa. Nowell -Smith ja Rachels on väitnud, et religioon on alamat sorti moraal ja takistab sügavat moraalset arengut. Rachels argumenteerib, et usklikud loobuvad autonoomiast kummardamise kasuks, mis on vastuolus inimväärikusega. Nowell-Smith kirjutab, et religioon on infatiilne reeglit järgimine pimesi.
    Religioon lähtub pigem autoriteedist ja ilmutusest, samas kui eetika toetub mõistusele, ratsionaalsusele. Kuid religioon võib anda täiendavat jõudu moraalsele elule, pakkudes inimesele suhet Jumalaga, kes tema tegusid hindab.
  • Milles seisneb Jumaliku käsu teooria? Milles seisneb Euthyphroni dilemma ?
    JKT on teooria, mille järgi eetika printsiibid on lihtsalt Jumala käsud. Need ammutavad oma jõu tõsiasjast, et Jumal on need käsud andnud. Euthyphroni dilemma on, et kas jumalad armastavad pühadust sellepärast, et see on püha, või on püha sellepärast püha, et seda armastavad jumalad. Teisisõnu seisneb dilemma selles, et kas headus /moraalsus on primaarne või on seda Jumal.
  • Kas usk soosib moraalset elu? Kuidas?
    Teistid väidavad, et usk võib moraali rikastada vähemalt viiel moel:
    1) Kui Jumal on olemas, saab hea halvast võitu . Usk ütleb, et lõpuks headus võidab ja see annab usklikele enesekindlust jätkata võitlust ebaõigluse ja julmuse vastu ka siis, kui tundub, et heade šansid on vastupanuks liiga väiksesed.
    2) Kui Jumal on olemas, siis valitseb universumis kosmiline õiglus. Igaüks saab lõpuks seda, mida ta on ära teeninud : halbu tegusid karistatakse, head teod tasustatakse. See annab põhjuse käituda moraalselt, kuigi võib tunduda, et mittemoraalsus toob tulu.
    3) Kui teism on tõene, kaaluvad moraalsed tegutsemisalused alati üles mittemoraalsed tegutsemisalused. Usk annab moraalile jõudu, kuna religioosses eetikas säilib nii üleskaaluvus kui objektiivsus . Usklikel on selge korraldus alati lähtuda moraalsetest tegutsemisalustest.
    4) Kui teism on tõene, siis on olemas Jumal, kes meid armastab ja meie eest hoolitseb – tema armastus inspireerib meid. See on uskliku täiendav alus olla moraalne, olla tänulik Jumalale, tuua suuremaid
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Eetika alused - kordamisküsimused #1 Eetika alused - kordamisküsimused #2 Eetika alused - kordamisküsimused #3 Eetika alused - kordamisküsimused #4 Eetika alused - kordamisküsimused #5 Eetika alused - kordamisküsimused #6 Eetika alused - kordamisküsimused #7 Eetika alused - kordamisküsimused #8 Eetika alused - kordamisküsimused #9 Eetika alused - kordamisküsimused #10 Eetika alused - kordamisküsimused #11
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-05-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 280 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 9 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor teesmaa Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Kordamisküsimused 2011 Louis P. Pojman "Eetika. Õiget ja väära avastamas" ja slaidide põhjal.
    eetiline relativism , objektivism , väärtused , egoism , omahuvi , altruism , utilitarism , kantiaanlik eetika , voorused , religioon ja eetika , fakti-väärtuse probleem , metaeetika , skeptiline väljakutse

    Mõisted

    Sisukord

    • FLFI.02.003 Eetika alused
    • Kordamisküsimused 2011
    • Prima facie

    Teemad

    • prima facie
    • Fakt
    • väärtus
    • peaks
    • Järelikult

    Kommentaarid (9)

    zibzik profiilipilt
    zibzik: Väga põhjalikud ja head vastused. Hea eksamiks õppimisel. :) Aitäh. :)
    16:02 24-11-2013
    uutmadli profiilipilt
    uutmadli: väga põhjalik konspekt eetika eksamiks õppimisel
    15:10 12-05-2012
    antsss90 profiilipilt
    Andres Randmaa: Ülevaatlik. Välja toodud vaid tähtsam.
    07:54 04-06-2012


    Sarnased materjalid

    22
    doc
    Eetika alused kordamisküsimused 2011
    20
    docx
    Eetika aluste kordamisküsimused ja vastused eksamiks
    6
    doc
    Eetika kordamisküsimuste vastused
    81
    docx
    Sissejuhatus eetikasse
    269
    docx
    Õiguse alused eksami kordamisküsimused
    67
    pdf
    Õiguse Alused kordamisküsimused
    12
    docx
    Ärieetika eksami täiustatud kordamisküsimused 2013
    214
    docx
    Õiguse alused kordamisküsimused vastustega





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !