50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2014-01-29
Kuupäev, millal dokument üles laeti
21 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Sille Sündema
Õppematerjali autor
2) Tagatakse nii väliste (teiste inimeste reaktsioonid, suhtumine) kui sisemiste sanktsioonidega (häbi) 3) Universaalsed ( ei ole piiratud riigipiiridega, grupi, religiooniga) 4) Moraalinormide kohustuslikkust ei põhjendata viitega autoriteedile ( jumal, diktaator) vaid inimeste mõistusele või kokkuleppele või kasulikkusele. EETIKA Eetika tähistab moraali ja moraalifilosoofia valdkonda tervikuna. Ta on filosoofia haru, mis uurib moraali õpetus moraalist. Sõna eetika tuleb kreeka keelest ethos- tähistab kommet, harjumust ja e`thos- tähendab iseloomu omadust. Keskseks küsimuseks on kuidas peaks elama? Sokratese arvates on elamist väärt vaid selline elu, mis on mõtestatud. Oma elu ja tegemiste üle järelemõtlemine aitab meil saada paremaks ja elada paremat elu.
EETIKA 1. Sissejuhatus Mis on eetika? Argo Buinevits Soovituslik kirjandus: · Eetikaveeb www.eetika.ee TÜ eetikakeskus · Eetika ja moraal. Maie Tuulik 2002 · Õpetaja eetika. Maie Tuulik 2008 · Ärieetikat kui niisugust pole olemas. John C. Maxwell 2003 · Evangeelne eetika. Robert Võsu 1996 · Eetikakoodeksite käsiraamat. Tartu Ülikooli eetikakeskus 2007 · Mõtestatud Eesti ühiseid väärtusi hoides. TÜ eetikakeskus 2008 Mida tähendab olla kõlbeline inimene? Milles seisneb moraali olemus? Miks on moraali tarvis? Mis on moraali funktsioon? Mis on hüve? Kas moraaliprintsiibid on absoluutsed või olenevad...? Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades? Kas moraalne olla on kasulik? Mis on moraali aluseks?
3) Müstika mõõtmisskaalade kasutamine REEM skaala ja M-skaala. a. REEM annab ette 15 erineva usulise kogemuse kirjelduse. Vastajal tuleb neid hinnata b. M mõõdab 3 fakti osatähtsust. Väljasuunatud müstika, sisse suunatud müstika ja tõlgendus. Selle abil on võimalik määrata, mis tüüpi on inimese usulised kogemused ja kuidas on need seotud usulise kogemusega tõlgendamisega. 15. Eetika kui religiooni üks dimensioon. Eetika religioonis tähendab seda, et peaaegu iga religioon maailmas sõnastab üldjuhul õige ja vale, taotletava ja taunitava kategooriad. Inimeste moraalid ja käitumine ei ole sageli kooskõlas. Saadakse aru, et tapmine ja varastamine on halb; teiste aitamine ja inimeste austamine on hea. Religioon ei tee sinust head inimest ja kindlasti ei taga kõlbust ühiskonnas. Jah, religiooni
ja tingimusi siin maailmas. Islamistlikus traditsioonis leitakse, et religioon koosneb praktikast, usust ja meelsusest ning need on tugevalt omavahel seotud. Nt millegis osalemise ja millegi tegemisel tekib usk. Religioon on seega: Uskumused ja tavad Filosoofia ja praktika, nt ,,mis on elu eesmärk?" Maailmanägemise viis Eluviis mida süüa, kuidas rõivastuda, kellega suhelda jne Olemisviis Kultuur Poliitilised eelistused Moraal ja eetika Identiteet (individuaalne/kollektiivne) kes me oleme, kust tuleme ja kuhu läheme, mis on meie põhiväärtused? Religiooni puhul on oluline, et see vastaks inimeste küsimustele. MÄÄRATLUS Mingile kultuurile, etnosele või sotsiaalsele rühmitusele omane tõekspidamiste, ettekujutuste, käitumisnormide, müütide ja riituste kogum, mille siduv element on usk üleloomulikesse olenditesse ja
Kordamisküsimused Eetika aluste eksamiks! 1. Mis on moraal? Mis on eetika? Eetika objekt. Moraal osutab inimeste ja kultuuride teatud tavadele, reeglitele ja praktikatele, mis kajastavad väärtusi ja tõekspidamisi.(seda nim mõnikord positiivseks moraaliks ehk kirjeldavaks moraaliks). Moraalifilosoofia on filosoofiline ja teoreetiline mõtisklus moraali üle.süstemaatiline püüe mõista moraalimõisteid ning õigustada moraaliprintsiipe-ja teooriaid. Uurib nt millised väärtused ja voorused on olulised, et elada rahuldustpakkuvat elu ühiskonnas
Sissejuhatus: Eetika keskne küsimus on, kuidas peaks elama. "Eetika" tuleneb kreeka sõnast (ethikos): (ethos) tava, komme, harjumus (thos) iseloom, karakter ,,Moraal" tuleneb ladina keelest: mores kombed (omadussõna moralis). Eetika kui moraalifilosoofia on filosoofia haru, mille käsitlusaineks on moraal. Moraal on arusaam, eetika on teadus. Eetika püüab avastada teid moraalitunnetusele. Eetika tahab juhtida inimese käitumist. Ühelt poolt on eetika nõnda kogemuslik ehk empiiriline teadus, mis uurib käitumist psühholoogiliselt ja sotsioloogiliselt, teisalt aga juhendav ehk normatiivne teadus, mis põhjendab kõlbelise elu aluseid ja annab praktilisi käitumisnorme. Moraaliprintsiibid on universaalsed (kehtib kõikidele sarnases olukorras), normatiivsed (neid tuleb järgida), üles kaaluvad (kaaluvad üles teised väärtused, nt ilu), avalikud, teostatavad (ei eelda üle jõu käivaid pingutusi). Metaeetika uurib, mis on üleüldse hea
Experience Episode Measure) ja M skaala(The Mysticism Scale). Esimene nendest skaaladest annab ette 15 erineva usulise kogemuse kirjeldust. Vastajate ülesandeks on hinnata iga tüübi puhul seda, kui sageli on nendel vastavaid kogemusi esinenud. Teine mõõtmisskaala rajaneb Stace (1960) müstilise kogemuse kontseptsioonil ja mõõdab kolme faktori osatähtsust müstilises kogemuses. Need on väljasuunatud müstika, sissesuunatud müstika ja tõlgendus. 13. Eetika kui religiooni üks dimensioon. Eetika kujutab üldist käitumisnormide ja väärtuste süsteemi, millest usugrupis lähtutakse. Sageli on äärmusliikumistel oma eetikakäsitus. See võib olla kultuuris üldtunnustatud normidega nii kooskõlas kui ka suuremal või vähemal määral vastuolus. Üheks eetikat otseselt puudutavaks valdkonnaks on äärmuslaste suhted teiste inimestega. Suhteid on võimalik käsitleda kolmest
ülesandeks on hinnata iga tüübi puhul seda, kui sageli on nendel vastavaid kogemusi esinenud. Teine mõõtmisskaala rajaneb Stace (1960) müstilise kogemuse kontseptsioonil ja mõõdab kolme faktori osatähtsust müstilises kogemuses. Need on väljasuunatud müstika, sissesuunatud müstika ja tõlgendus. Skaala abil on võimalik määrata, mis tüüpi on inimese usulised kogemused ja kuidas need on seotud kogemuste tõlgendamisega. 14) Eetika kui religiooni üks dimensioon Religiooni üheks dimensiooniks on eetika. See tähendab, et erinevad religioonid sõnastavad üldjuhul õige ja vale, taotletava ja taunitava kategooriad. Tavaliselt antakse nendele kategooriatele ka konkreetne sisu. Kuna moraali olemuseks on arusaamine õigest ja valest, on religioon ja moraal omavahel paratamatult seotud. Tegemist on psühholoogiliselt keerulise valdkonnaga. Probleem on selles, et inimese hoiakud ja käitumine ei pruugi omavahel kokku langeda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid