Eestlaste olevik ja tulevik Eesti on maailmakaardil väike maa, kuid on näinud palju häid ja halbu päevi.Kõik, mis juba möödas, see on ületatud ja läbi elatud, aga on veel palju, mis on veel ees ja tuleb kogeda.Eesti rahvas ja inimeseloom on loodud sellisena, et mis möödas sellest osa ununeb ja haihtub, aga edasi elame usus ,et praegune olukord paraneb ja parem tulevik ootab ees.Milline seis meil praegusel hetkel on ja mis meid ootab ees? Paljud uuringud küll näitavad ,et Eesti on maailmas arvestataval kohal,küll siis võistlustel ja hariduse poolest,kuid tegelikult on tõsine probleem,mis võib hakata tulevikus tõsiselt Eestit mõjutama.Iga aastaga on õpilaste haridustase langenud,kui mõned aastad tagasi olid hinnete piirid palju kõrgemad , siis nüüd tunduvalt langenud ,mis on tõsine ohumärk, kuna õpilaste suhe õppimisse on langenud. Teine probleem,mis on ka osaliselt seotud eelnevaga, on alkoholism ja narkootikumid.Domineeriv o
Eesti majandus - minevik, olevik ja tulevik Eesti majandus on läbi elanud väga mitmeid kriise ning tõuse. Me oleme olnud Lääne-Euroopast enamuse ajast poole vaesemad. Meil on kõrge sissetulekuga turumajandusriik. Eesti on olnud üks suurimaid majanduskasvuga riike Euroopas. Kuid me ei jää maailmast eraldatuks, ning maailma majanduskriisid mõjutavad ka meid. Eesti iseseisvuse ajal said eestlased esmakordselt võimaluse otsustada ise oma maa ressursside kasutamise üle. Kiiret lahendamist vajavateks küsimusteks oli NSV Liidu majanduselu ümberkorraldamine ja uute turgude leidmine. Eesti oli peamiselt põllumajanduslik riik, mille juhtivaks haruks oli loomakasvatus. Elatustasemega jäime küll arenenud maadest maha kuid püsisime Euroopa keskmisel tasemel. Samuti oli Eesti majandus umbes 10 aastat tagasi alustanud tõusuteed. SKP tõus oli üllatavalt kiire ja suur Euroopas. See aga ei kestnud kaua, vaid tekkis majanduslangus. Majanduskriis on väga aktuaalne teema. Sed
Eestluse olevik ja tulevik Eestlased on Eesti põlisrahvas, kes kujunesid omaette rahvaks arvatavasti muinasaja lõpul ning kaasaegses tähenduses rahvuseks alates 19. sajandi rahvuslikust ärkamisest. Eestlus, kui selline on niisiis kestnud juba mitmeid sajandeid, kuid raskusi on meie väikesel rahvusel palju olnud. Alusatades sõdadest ja okupeerimisest ning lõpetades eestlaste väljarändega. Milliseks riigiks on Eesti tänaseks kujunenud? Mida on oodata tulevikus, kas meie rahvus jääb püsima, või võõrandume me oma juurtest täielikult? Eesti taasiseseisvus 20. Augustil 1991. aastal- see kuupäev on paljude eestlaste südames ja mälestustes kui suur võidupäev
Mis on eestluse tulevik? Akadeemi a nr 2, 2008Toomas Kukk 268-280 Riigitäis rahvast Kuhu me läheme? Ikka on olemas keegi, kes niiviisi küsib.Keegi, kes hoolib.Pärib sihi järele, kuhu suundutakse. Kui neid, kes hoolivalt küsivad ja päriselt vastuseid otsivad, on küllalt palju võime kõndida toekamalt. Ei saa väita, et eestlusest oleks vähe kirjutatud, olgu Internetis või paberikandjal: seda sõna kohtab ligi 400 veebilehel peaaegu 17 000 korda. Eesti rahvusluse kõiki külgi ei jõua lühikese aja jooksul ammendada. Piisab põgusastki tutvumisest eestluse käsitlusega, et näha läbiva teemana eesti rahva sünget eelaimust: meid on vaid kolm lauluväljakutäit muserdatud rahvast, eestlaste hulk väheneb pidevalt, vene ja inglise keel ahistavad meie emakeelt ja ähvardavad ta eestimaisest teadusest ja kultuurist välja tõrjuda, meie kodumaa on vä
Sinimustvalge eestluse säilitaja? Sinine kui lõputusse laiuv taevavõlv, must kui silmapiirile ulatuv metsatukk ning valge kui paksu lumevaiba alla puhkama jäänud loodus. Need kolm lihtsat, kuid aastasadu armastatud loodusnähtust ongi silmadeks meie päris oma Eesti Vabariigi riigilipu tekkeloole. Olenemata raskest aastate pikkusest näljahädast ja kohutavatest küüditamistest, oleme meie eestlased, jõudnud läbi tugevate tuulte ja raskete tormide, läbi rüüstavate sõdade ja küüditamiste, hoolimata mitmeid sajandeid kestnud võõra maa võimu okupatsioonist Eestis, suutnud hoida seda, mis tollel raskel ajal ühel nurka surutud rahval tegelikult südames oli sinimustvalget trikoloori. Selles lipus peitub aastakümnete ja sadade pikkune töö ja vaev, naer ja nutt. Seal peitub miski seletamatu jõud ja tundmatu emotsioon, mida igakord vaadates sa tead, sa pole üksi. Oma vähese rahvaarvu
1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates nt Tacitus „Germaanlaste päritolust ja paiknemises”; Henriku „Liivimaa kroonika” jt) Tacituse “Germanias” (98 pKr) esineb nimetus Aestii, mille kohta on arvatud, et see ei tähista eestlasi, vaid Ida-Preisi rahvaid või baltlasi. Hiljem nime tähendus kitseneb ning sellest on tuletatud Estland ja Estonia, mis 13.saj tähistab kindlasti Eestimaad. Sama tüve leidub ka hilisemates allikates, nt frangi ajaloolasel Einhardil 830 Aisti, kroonik Bremeni Adam kasutab 1076 kuju Haisti, Aestland. Leedu prof Karaliūnas arvab tüve aist kohta, et see germaani allikais esinev rahvanimetus on vastavate Ida-Baltikumi etnonüümide tõlge. Henriku “Liivimaa kroonika” on eesti ajalooteadlased hinnanud subjektiivseks: tuntavalt ordu huvide kaitsja, mistõttu on tekst kallutatud, sündmusi näidatakse ühest vaatevinklist. Tekstis toimib korraga 2 lugu: Liivimaa ristimise lugu ja piiblilugu. Tekstis on tsitaate piiblist, osu
Kindlasti on selleks laulupidu, kus saame laulda eesti põliseid laule ning tänapäeva heliloojate kauneid meloodiaid. See ühtsuse tunne seal laulukaare all on suurepärane. Seda, mida tunned seal lauldes, on kirjeldamatu. Eestlane olla ei ole enam kohustus, vaid enesest teadlik vabadus. Just valikuvabadus ja võimalusterohkus muudab eestluse ahvatlevaks neile, kes küll sündinud mujal, kuid nüüd endas Eestit avastavad. Eestlus võib ja saab olla kutsuv ka Eesti muulastele. Igal rahvus on omanäoline ning neil kõigil on rääkida oma lugu. Meie minevik on oleviku osa ja tuleviku eeldus. Kõik, mis kunagi olnud, on meid vorminud selliseks, nagu me täna oleme. Tegelikult oleme enamus kõik vaid komad ühel ajaloolehel, mida nimetatakse inimkonnaks. Tehku me, mida tahame, elu muutub siiski iga aastaga üha õõvastavamaks. Kui ka leidub mõnes inimpõlves keegi, kes oskab seda paremaks muuta, siis
Ainekursuse “Folkloristika alused” eksami kordamisküsimused (2014) 1. Kõrvuta 19. sajandi ja 20. sajandi rahvaluule terminoloogiat. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud. 19. sajandil oli arusaam, et folkloor on midagi vana ja väärtuslikku, kuid 20. sajandil leiti, et folkloor ei ole vana, vaid on hetkel ka olemas ning on pidevas muutumises. Minevik vs tänapäev „vabad“ vs „noored“ Rahvas vs pärimusrühm Territoorium vs tegevus Objekt vs subjekt „asi“ vs protsess Staatiline vs dünaamiline folkloorikäsitlus Vanavara, ka vana vara – termini tõi kasutusele Fr. R. Kreutzwald (1803-1882) 1861,a. Edukad inimesed ei tegelenud rahvaluulega, see on laste ja naiste pärusmaa. Tegi eesti keeles esimese üleskutse, et rahvaluulet koguda. Väärtustamine sai alguse rahvusliku ärkamisajaga. Propageeris laialt Jakob Hurt(1839-1907) (arusaam, rahvaluule on midagi vana ja väärtu
Kõik kommentaarid