Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Eestlaste valikud Teises Maailmasõjas (0)

1 Hindamata
Punktid
Eestlaste valikud Teises Maailmasõjas #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-12-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 19 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Merike1234 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
1
odt

Eestlaste valikud Teises maailmasõjas

Sõjaväe võimude alluvuses olid nn idapataljonid, politseivõimudel politseipataljonid. Kuna 1942.-l aastal ei andnud vabatahtlike värbamine Eesti SS-leegionisse tulemusi, sest natsliku Saksamaa poliitika tekitas eestlastes suurt pahameelt, asendati see osaliste sundmobilisatsioonidega. 1944. aasta 31. jaanuari üldmobilisatsiooni toetasid ka eesti rahvuslikud ringkonnad kartes Punaarmee naasmist. 1944. aasta suvel osalesid moodustatud leegion ja piirikaitserügemendid lahingutes Punaarmee vastu, andes tõhusa panuse Eesti kaitsmisesse. Enamik väeosadest hävis septembris Punaarmee suurpealetungi käigus. Kuid 1944 ja 1945. aasta talvel eesti sõjameestest moodustatud 20. Eesti SS-diviis aitas peatada Punaarmee rünnakuid. Peale Saksamaa kapituleerumist langes enamik Punaarmee kätte vangi, vähesed jõudsid Inglise ja Ameerika okupatsioonitsoonidesse. Eestlased, kes ei soovinud sõdida kommunistliku Venemaa või natsliku Saksmaa eest, võisid ühineda Soome armeega

Ajalugu
thumbnail
2
docx

Eestlaste valikud Teises maailmasõjas

Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas Teise maailmasõja ajal oli eestlastel kolm armeed, milles tuli sõdida: Punaarmee (NSV Liit), Saksamaa ja Soome armee. Peale Eesti annekteerimist 1940. a NSV Liidu poolt, toimus sunniviisiline eestlaste mobiliseerimine Punaarmeesse (50 000 meest), kuigi rahvusvahelise õigusega oli see keelatud. Vähe oli neid inimesi, kes olid valmis võitlema kommunistliku ideoloogia eest. Üheks erandiks oli 1941.a moodustatud hävituspataljon, kes võitles metsavendade vastu. Punaarmee poolel osalesid ka 22. territoriaalse laskurkorpuse ridadesse kuulunud eestlased.

Ajalugu
thumbnail
1
doc

Eestlaste valikud Teises maailmasõjas

Eestlaste valikud Teises maailmasõjas 20. sajandil mõjutas Eesti ajalugu kõige rohkem Teine maailmasõda. Selle tagajärjel kaotasime pooleks sajandiks iseseisvuse, selle käigus pidime langetama mitmeid raskeid otsuseid. Maailma ajaloo suurim sõda ei jätnud Eestis puudutamata mitte kedagi. Teise maailmasõja ajal oli kolm armeed, kus eestlased said sõdida,Punaarmee, Saksa armee ja Soome armee. 1941. aastal moodustatud hävituspataljone täiendati tihtipeale sunniviisiliselt värvatud tööliste, uusmaasaajate ja kutsealustega. Muidu koosnesid need okupatsioonivõimudega koostööd teinud inimestest. Punaarmees osalesid ka 22. maa alase laskurkorpuse ridadesse kuulunud eestlased. See moodustati Eesti Vabariigi sõjaväe baasil ja koosnes algul Eesti ohvitseridest, allohvitseridest ja ajateenijatest. Tööpataljonidesse, kus olid ehitusväeosad, koondati ebausaldusväärsed inimesed. Nende hulka kuulusid ka Balti riikide kodanikud. Saksa väejuhatus kasu

Ajalugu
thumbnail
8
docx

eestlaste valikud Teises maailmasõjas

Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas Teine Maailmasõda (1. september 1939 – 2. september 1945) oli Eestile väga raske ja keeruline aeg. Raske aeg algas Molotovi-Ribbentropi paktiga, mis sõlmiti 23.08.1938 Natsi-Saksamaa ja NSVL-i vahel, tänu sellele kaotas Eesti iseseisvuse. 1939 sundis NSVL Eestile peale baasilepingu allakirjutamist, siis okupeeris Punaarmee 17. juuni 1940 Eesti. Kuulutati välja Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, mis võeti 6. augustil NSV koosseisu. Teine maailmasõda sundis eestlasi tegema valikuid ning neid valikuid oli vähe. Olulisemad valikuvõimalused olid sõdimine Punaarmee, Saksa ja Soome armeedes ning põgenemine Nõukogude okupatsiooni eest Läände. Neljas, kuigi mitte nii ühepoolne ja kindlate ideoloogiatega variant oli ka metsavendlus.

Ajalugu
thumbnail
1
docx

Eestlaste valikud Teises Maailmasõjas

Eestlaste valikud Teises Maailmasõjas Teises Maailmasõjas polnud eestlastel eriti valikut, kuhu minna sõdima või kas üldse minna. Võimalusi, kuhu minna sõjaväkke oli ainult kolm ­ Punaarmee, Saksa ja Soome sõjavägi. Kõik olid vabatahtlikud välja arvatud Punaarmee. Paljud eestlased läksid vabatahtlikena Soome, sest tahtsid võidelda Stalini reziimi vastu, aga ei tahtnud seda teha koos sakslastega. Sinna põgenemine oli ohtlik, sest Saksa väed tahtsid Eesti mehi enda väkke. Minu arvates oli õige minna Soome sõjaväkke, kuna seal oli parem olukord, veidi leebem kord ning eestlased said parema väljaõppe. Seal oli neil ka võimalus lihtsamalt vastu hakata Stalini reziimile. Vabatahtlike eestlasi õpetati välja ja saadeti luuresse,

Ajalugu
thumbnail
1
docx

Eestlaste valikud Teises maailmasõjas

sisse. Sest Eestil polnud võimalik üksinda neile vastu hakata ja selleks, et säästa inimelusid, oldi NSVL-i nõudmisega nõus. Igaks juhuks seati ka valmis Eesti sõjavägi ja tehti ettevalmistusi üldmobilisatsiooniks. Stalin nõustus ka vähendama sõjaväebaasidesse toodavate meeste arvu 35 000-lt 25 000-le ja Eesti kirjutasidki baaside lepingule alla. Sõja ajal oli kolm armeed, kus eestlased sõdisid: Punaarmee, Saksa armee ja Soome armee. Pärast Eesti okupeerimist NSV Liidu poolt mobiliseeriti mehed Punaarmeesse. See toimus peamiselt sunniviisiliselt, sest eestlased ei tahtnud kommunistliku ideoloogia eest sõdida. Oli ka neid, kes olid venemeelsed, need astusid hävituspataljonidesse võitlema metsavendade vastu, rüüstasid külasid ja tapsid rahulikke elanikke. Saksa okupatsiooni ajal oli eestlastel võimalus asuda vabatahtlikult Saksa armeesse, et kätte maksta Nõukogude

Ajalugu
thumbnail
1
doc

Eestlaste valikud Teises maailmasõjas.

Eesti mees lootis, et relvaga saab taastada kaotatud isesisvus. Nüüd tuli Eesti mehel otsustada, kas sõdida Saksa armees, Punaarmees või Soome armees. Saksa armeesse mindi esialgu vabatahtlikult. Kui uued võimud kuulutasid välja mobilisatsiooni, kukkus see läbi. Alles 1844. aastal läksid 40 meest relvaga kaitsama oma isamaad. Nende valikus oli oluline see, et nad olid jäänud Eestisse ja neid polnud mobiliseeritud Punaarmeese. Nõukogude poolel sõdis ka Eesti armee, mis oli liidetud Punaarmee koosseisu kui 8. territoriaalne laksurkorpus. 33000 Eesti meest mobiliseeriti nõukogude võimu poolt Punaarmeessse. Nende saatuse määras vanus ja elukoht, sest põhiliselt mobiliseeritud olid Põhja- Eestist. Kolmas valik oli Soome armee- sinna läksid mehed vabatahtlikult ja kellele ei meeldinud sõdida Suur- Saksamaa eest ega Punaarmee eest. Soome armees võidelnud korraldasid 1941. aastal Erna retke Eestisse ja 1944. aastal osalesid Eesti kaitsmisel.

Ajalugu
thumbnail
2
doc

Eestlaste valikud Teises maailmasõjas

Välispoliitiliselt jäi Eesti Baaside ajastul Läänemaailmast eraldatuks. Talvesõja puhkemisel jäädi ametlikult erapooletuks, kuigi salaja oldi soomlaste poolt. Nii mõnigi eestlane põgenes üle lahe appi punaste vastu võitlema. Raske oli midagi antud situatsioonis ette võtta, sest oldi mitme tule vahel: ühelt poolt pitsitasid võõrväed, teisalt ei saanud ju üle lahe olevat sugulasrahvast hätta jätta. Kui 17. juunil 1940 punaarmee 80 000 mehega üle eesti piiri marssis, tekkis paljudel eestlastel valik: kas põgeneda oma kodumaalt Soome või Rootsi kaudu Euroopasse ja mujale maailma või jääda paigale ning oodata ja vaadata mis edasi saab. Paljud valisid esimese versiooni, kuid valdav enamus jäi siiski paigale. Järgnev aasta oli meie rahvale äärmiselt raske ning repressioonid kulmineerusid 1941. aasta 14. juunil massiküüditamisega.

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun