10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2009-11-23
Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
rahoko
Õppematerjali autor
aastal Baltikumi ristisõtta ning vallutas Eesti alasid. Aleksander - Novgorodi vürst, kes 1240. aastatel juhtis vene vägesid. Aastaarvud 1143 - lübecki rajamine 1186 - Meinhardi pühitsemine piiskopiks 1196 - Meinhardi surm 1196 - Berthold sai Üksküla piiskopiks 1198 - Bertholdi saatis 1000-mehelise ristisõdijate väe Ükskülla 1202 - Kristuse sõjateenistuse sõjavendade ordu ehk Mõõgavendade ordu loomine 1208 - latgalid võtavad vastu ristiusu 1208 - 1227 - Muistne vabadusvõitlus 1210 - Ümera lahing 1212 - katku puhkemine 1219 - Taani kuningas Valdemar II sekkub Baltikumi ristisõtta 1290 - semigalid annavad alla ja lõppes Liivimaa ristisõda Eestlaste muistne vabadusvõitlus Sõda algas sellega, kui ristisõdijad saabusid peale latgalite ja liivlaste alistumist Eesti aladele. Kõigepealt tabasid nad peamiselt Sakala ja Ugandi alasid, kuid nad võitlesid vapralt vastu. 1210. aastal toimus Ümera lahing, mille eestlased võitsid. See tugevdas eestlaste eneseusku.
Lisaks õnnestus sakslastel enda poole võita osa liivlasti koos nende vanema Kaupoga 1206-1207. aastal toimus ulatuslik ristimine, liivlaste alale ehitati kirikuid ja seati ametisse preestrid. Maksud olid kõigil ok, ja olid oma eluga suhteliselt rahul, sest Riia linna rajamisega oli oodata majanduse edevdamist. 1208. võtsid ristimise vastu Ümera piirkonna latgalid, kes relvastatud vastupanu ei osutanud, lootes sakslaste sõhalisele toetusele oma vanade vaenlaste, eestlaste vastu. Edasi vallutati Jersika ja Koknese ning edasi suunati pealöök põhja Eestlaste vastu. Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208. jõudsid ristisõdijate retked eesti pinnale, tabades esialgu peamiselt sakala ja ugandi maakonda.Nad panid kõik ilusti vastu 1210.Ümera lahing-lõppes eestlaste võiduga Samal ajal toimus veel teistest riikidest eestisse mitu sõjaretke, ning kõik olid väsinud ning räsitud ning siis puhkes veel katk. 1212.sõlmiti kolmeks aastaks vaherahu 1215
sõjamehed, vastase sõjaline ülekaal, parem uusi sõdapidamise meetodeid.) relvastus ja tehnika, eestlased valmis üksikuteks 3.)Eesti jagatud mitme riigi vahel (eestlaste sõjakäikudeks, rüütlid said pidevalt abiväge) majanduslik kurnatus, inimjõu ammendumine, 3.) Mitu vallutajat ( Saksa ristirüütlid 1208, Rootsi tagasi löömine) Taani 1219, Rootsi 1220.) 4.)Maakondade alistamine ühe kaupa ( sidemed 4.)Puudus eestlaste ühistegevus (lagunev maakondade vahel nõrgad, iga maakond tegutses sugukondlik ühiskond versus feodaalide omaette.) ühiskond, riiki polnud kujunenud) 5.)Baltimaade rahvaste alistamine ühe kaupa 5.)Keerulised suhted naabirtega (Liivlased- ( järelandmised venelastele, vallutajad suutsid Kaupo, Latgalid-kättemaks, venelased-omakasu, rajva enda vastu ässitada, vastastikused koostööpuudumine
piiskopile ohtlikuks konkurendiks. 4. 1206-1207 rauges liivlaste vastupanu. Sel ajal toimus ulatuslik ristimine, liivlaste alale ehitati kirkud ja seati ametisse preestrid. Hilje, kujunes uute võimude vahekord liivlastega küllaltki heaks. 5. 1208 ristimise võtsid vastu Ümera piirkonna latgalid, kes relvastatud vastupanu ei osutanud, lootes sakslaste sõjalisele toetusele oma vanade vaenlaste, eestlaste vastu. Edaspidi osalesid latgalid aktiivselt Eesti alale tehtud sõjaläikudes. Järgnevalt vallutati Jersika ja Koknese. Selleks aastaks jõudsid ristisõdijate retked ka Eesti pinnale, tabades Sakala ja Ugandi maakonna. Nad kaitsesid end ning korraldasid vasturetki latgalite ja liivlaste aladele. Sama tegid ka läänemaalased ja saarlased. 6. 1210 Eestlased võitsid Ümera lahingu. 7
Maksud ei olnud eriti koormavad 2. Nad olid olnud varemgi Polotski vürsti maksualused 3. Vastutasuks võisid liivlased arvestada mõjuka liitlasega naaberrahvaste kallaletungide korral 4. Riia linna rajanemine ja sellega elavnenud kaubandus tõi majanduslikku kasu kõigile Latgalite alistumine · 1208 aastal võtsid ristimise vastu Ümera piirkonna latgalid · Nad ei osutanud relvastatnud vastupanu, lootes sakslaste sõjalisele toetusele oma vanade vaenlaste, eestlaste vastu. · Edaspidi osalesid latgalid aktiivselt Eesti alale tehtud sõjakäikudes. · Edasi suunati pealöök põhja ! Eestlaste vastu! Eestlaste muistne vabadusvõitlus · 1208 aastaks jõudsid ristisõdijate retked eesti pinnale. · Esialgu tabasid peamiselt Sakala ja Ugandi maakonda. · Sakalased ja Ugalased kaitsesid end vapralt ning korraldasid vasturetki latgalite ja liivlaste aladele. · Eestlaste eneseusku suurendas 1210
aastal. Osad Liivlased võideti enda poole, koos Liivlaste vanema Kaupoga. Liivlaste jaoks polnud ristiusustamine eriti probleem, sest majandusliku kahju see ei toonud(juba varemalt olid osa liivlastest Plotski vürsti maksualused). Naaberrahvaste kallaletungi korral võidi arvestada mõjuka liitlasega ning riia linna rajamine ning elav kaubandus tõotas tuua kõikidele majanduslikku kasu . 1208. võtsid ristimise vastu Ümera piirkonna latgalid.Relvastatud vastupanu nad ei osutanud. Muistne vabadusvõitlus 1208 aastal jõudisid ristisõdijad eestimaa pinnale. 1210. eestlaste võiduga lõppenud Ümera lahing andis eestlastele palju eneseusku. Vastastikku tehti palju sõjaretki ,aga edu ei toonud need kummalegi osapoolele. Kurnatuse ja katku tõttu sõlmiti 1212. aastal kolmeks aastaks vaherahu. 1215. alustati uue hooga võitlust.Sakslased ja liitlased latgalid tegid rüüsteretki Ugandisse ja Sakalasse. Aasta pärast oldi sakala ja ugala ristimisele sunnitud. 1217
kunagist Pihkvasse suundunud saksa kaupmeeste varade röövimist. konflikti ei suudetud rahumeelselt lahendada, sest sakslased ja latgalid nõudsid eestlastelt lisaks kaupade tagastamisele ka latgalitele eelnevatel aastatel sooritatud röövretkede ajal tehtud kahju korvamist ja eneste ristida laskmist. Sellega ugalased aga ei nõustunud ning samal aastal toimus Ugandisse latgalite ja sakslaste rüüsteretk, mida tihti loetakse muistne vabadusvõitluse alguseks. Muistne vabadusvõitlus Taanlaste 1206. aasta retk Saaremaale Kuigi Henriku kroonikal põhineva saksa misjoni keskse ajalookäsitluse järgi algas eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208. aastal, siis mõnikord on selle alguseks peetud ka taanlaste kaks aastat varasemat sõjaretke Saaremaale. 1206. aastal purjetas kuningas Valdemar II koos Lundi peapiiskopi Anders SunesenigaSaaremaale, kättemaksuks saarlaste kolm aastat varem toimunud rüüsteretke eest, ning hakkas seal ehitama linnust. Kuid et keegi taanlastest ei
Kordamiseks. Liivimaa ristisõda. Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208-1227 1) Muinas-Eesti kaart (maakonnad) enne Liivimaa ristisõda; Vana-Liivimaa kaart pärast Liivimaa ristisõja lõppu (Eesti, Läti alad vallutajate riigid). ALUMISEL KAARDIL ON PUUDU VANA-PÄRNU!!! 1 2) Peamine ajalooallikas (autor, sisu, ajaline määratlus, tähtsus). Henriku Liivimaa kroonika.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid