Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eestlaste saavutused Vancouveri olümpial (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kaua liigagi kaua Miks keegi teda ei aita?
  • Milline kuld või hõbe?
  • Mille põhjal seda arvata?

Lõik failist

Vasakule Paremale
Eestlaste saavutused Vancouveri olümpial #1 Eestlaste saavutused Vancouveri olümpial #2 Eestlaste saavutused Vancouveri olümpial #3 Eestlaste saavutused Vancouveri olümpial #4 Eestlaste saavutused Vancouveri olümpial #5 Eestlaste saavutused Vancouveri olümpial #6 Eestlaste saavutused Vancouveri olümpial #7 Eestlaste saavutused Vancouveri olümpial #8 Eestlaste saavutused Vancouveri olümpial #9 Eestlaste saavutused Vancouveri olümpial #10 Eestlaste saavutused Vancouveri olümpial #11 Eestlaste saavutused Vancouveri olümpial #12 Eestlaste saavutused Vancouveri olümpial #13
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-05-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor twicetoldjoke Õppematerjali autor
ülevaade eestlaste saavutustest

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
11
doc

Vancouver 2010

........................................................................................................ 9 Iluuisutamine................................................................................................................ 10 Toimumisest ja ajaloost 1 2010. aasta taliolümpiamängud olid XXI taliolümpiamängud. Need toimusid 12. veebruarist 28. veebruarini 2010 Vancouveri linnas Kanadas. Vancouver kinnitati olümpialinnaks ROK-i 115. istungjärgul 2. juulil 2003. aastal Prahas. Olümpialinn selgus teises hääletusvoorus, kus Vancouver sai 56 häält ja Pyeongchang (Lõuna-Korea) 53 häält. Avatseremoonia Avatseremoonial 12. veebruaril BC Place Stadiumil süütasid olümpiatule neli Kanada endist sportlast: jäähoki legend Wayne Gretzky, mäesuusataja Nancy Greene, kiiruisutaja Catriona LeMay Doan ja korvpallur Steve Nash

Sport/kehaline kasvatus
thumbnail
26
docx

Uurimistöö teemal KRISTINA ŠMIGUN-VÄHI - VÕITLEJA JA VÕITJA Dokument esitamiseks

puudutavad Torino olümpiamänge. Lisaks otsin usaldusväärset materjali nii ajalehtedest, ajakirjadest kui ka internetist. Võimalusel püüan ka sportlasega intervjuu läbi viia ja televiisorist jälgida saabuvaid taliolümpiamänge Vancouveris. 2 Uurimistöö on üles ehitatud kuues osas. Esimeses osa annan ülevaate Kristina eluloost. Teises osas kirjutan tema spordisaavutustest ja pikemalt Torino ning Vancouveri olümpiast, mis olid Kristinale väga edukad. Kolmas peatükk annab ülevaate Kristinale antud autasudest ja neljas tema ebaõnnestumistest spordis. Viies osa räägib Kristina suusatiimist ja kuues peatükk tema suhetest ajakirjandusega. 1. ELULUGU Kristina sündis 23. veebruaril 1977 Tartus esimese lapsena suusasportlaste Rutt ja Anatoli Smiguni perre. 1979. aastal sai ta endale õe Katrini. (Vikipeediast: http://et.wikipedia.org/- wiki/Kristina_%C5%A0migun-V%C3%A4hi)

Kehaline kasvatus
thumbnail
10
docx

Eestlaste saavutused taliolümpial 1928-2010

Eestlaste saavutused taliolümpial Referaat Sissejuhatus Eestlased on osalenud taliolümpiamängudel alates 1928.aastast.Spordialadel milles eestlased juba ammusest ajast osalenud on: suusatamine, iluuisutamine, kiiruisutamine, mäesuusatamine, laskesuusatamine (Lisa 1). Et sportlased saaksid taliolümpial osaleda on neil abiks Eesti Olümpiakommitee,kes korraldab sportlaste minekut olümpiale.Igal taliolümpiamängudel on osalenud eestlased.Järgnev referaat toobki teieni eestlaste saavutused taliolümpial aastate kaupa. . Olümpiamängude ajaloost 23. mail 1911 toimunud ROK-i XII istungil Budapestis üllatas itaalia krahv Eugenio Brunetta d'Usseaux ROK-i liikmeid ettepanekuga korraldada olümpiavõistlusi ka talialadel ning soovis näha talialasid juba 1912. aastal Stockholmi mängude kavas. Rootsi esindaja teatas, et 1913. aastal korraldatakse Rootsis juba neljandad Põhjamaade mängud ning seega pole olümpia raames talialadel erilist mõtet võistelda.

Geograafia
thumbnail
15
doc

Kristina Šmigun

TALLINNA 32. KESKKOOL KRISTINA SMIGUN Referaat Koostaja: Ella Käi 12b klass Tallinn 2009 SISUKORD Kes on Kristina Smigun? ..................................................................................... 2 Kristina ja suusatamine ........................................................................................ 3 Kristina saavutused .............................................................................................. 5 Torino olümpiakullad .......................................................................................... 7 Kristina tagasilöögid .......................................................................................... 10 Pilte .................................................................................................................... 12 Viited .....................................

Kehaline kasvatus
thumbnail
7
docx

Laskesuusatamine ja Kaija Parve

1990. aastal sai Kaija Parvest Kaija Helinurm. Peale abiellumise on ta ka ilmale toonud tütred Hanna-Maarja ja Ulla-Maariti. Ta on töötanud Töötukassas ja praegu osaleb Eesti Laskesuusatamise Föderatsiooni juhatuse töös. ,,Väga suurt rõõmu hooaeg ei toonud, aga polnud ka midagi katastroofilist," arvas aastaid laskesuusatamisest eemal olnud, ent mullu sügisest alaliidu juhatusse kuuluv Eesti tituleerituim laskesuusataja Kaija Parve-Helinurm eestlaste sooritusi hinnates. Samas rõõmustab ta koos teiste alaliidu inimestega järelkasvu saavutuste üle. Kaija Parve-Helinurm rõhutas, et kindlasti ei tasu pöörduda mõne välismaise asjatundja poole, kuna arvestatavaid tegijaid on ka Eestis. ,,Vaadates praegu, kuidas teised liiguvad, siis seda jõudu on neil päris palju," sõnas omal ajal Nõukogude Liidu koondise sportlasena seitse MM-kulda võitnud Parve-Helinurm. ,,Ehk peaksid ka

Kehaline kasvatus
thumbnail
2
doc

Sapporo MM 2007

Sapporo MM Sapporo on linn Jaapanis, kus toimusid 2007.a. tali Maailmameistri võistlused. Eestist sõitis sinna võistlema 11 tublit sportlast eesotsas Kristina Smiguni ja Jaak Maega. Naised: Kaili Sirge, Piret Pormeister, Tatjana Mannima, Mehed: Kaspar Kokk, Peeter Kümmel, Priit Narusk, Timo Simonlatser ning Aivar Rehemaa, enne Sapporot , aga haigestus Anti Saarepuu. Kahjuks jäi see kordsest põnevast võitlusest välja kahekordne Olümpia võitja Andrus Veerpalu raviva põlve pärast. Kuid Sapporosse sõitis ka Jens Salumäe, kelle sihiks oli hüpata tubli tulemus suure mäe võistluses. Võistlus toimus 11 päeva. Neil Maailmameistri võistlustel ei läinud eestlastel hiilgavalt nagu oodati või loodeti. Parima eestlasena oli Kristina Smigun 6.-s 30km klassikatehnikas, kaotus võitjale + 2,32,3. Veel sõitte: naiste teade, viimane vahetus, üld kaotus võitjale + 5,22,0

Kehaline kasvatus
thumbnail
11
doc

Eestlased taliolümpiamängudel (referaat)

Ülenurme Gümnaasium EESTI SPORTLASED TALIOLÜMPIAMÄNGUDEL Referaat Koostaja : Kätlin Laagus Ülenurme 2009 Sisukord Olümpiamängude ajaloost...........................................................................................................3 Eesti Olümpia Komitee...............................................................................................................3 Eestiga seotud sportlased taliolümpiamängudel......................................................................... 5 Sankt Moritz 11.02. - 19.02.1928........................................................................................... 5 Garmisch-Partenkirchen 06.02. - 16.02.1936......................................................................... 5 Oslo 14

Kirjandus
thumbnail
27
doc

Suusatamine - keskkooli referaat

Eesti Ajalugu 1892 - Oskar Kallas (keeleteadlane ja suursaadik) tõi soomest esimesed suusad Eestisse. 1921 - esimesed ammetlikud suusavõistlused 21. jaanuaril Tartus Emajõel. 28. veebruaril selgitati esimesed Eesti meistrid samuti Tartus Emajõel. Kavas oli 25 km, mille võitis Arnold Veimre-Veiss. 28. novembril asutati Eesti Talvespordi Liit, mis hakkas arendama ka suusasporti. 1925 - 15.märtsil saavutas Theodor Andresson esikoha suusavõistlustel Berliinis. Seda nimetatakse eestlaste seimeseks rahvusvaheliseks eduks suusaspordis. 12 1926 - 20.-21. veebruaril selgitati Rakveres Tammiku taga väljal Eesti meistrid. Kavas oli kolm distantsi - 1 km, 5 km ja 25 km. Kahekordseks võitjaks tuli Rakvere spordiklubi liige T. Andresson. Naiste 3 km võitis samuti rakverelanna Peterson. Jaanuaris toimusid kaitseorganisatsioonide suusavõistlused soomlaste osavõtul. Tegemist oli tõelisel murdmaal korraldatud võistlusega. Varem

Kehaline kasvatus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun