Eestlaste sõjavarustus Muistses vabadusvõitluses (0)

Sarnased õppematerjalid

4

doc

Eestlaste relvastus aastal 1200

Eestlaste relvastus aastal 1200 Eesti muinasaegsetest linnustest ja matmispaikadest on kogutud sadu 12.- 13. sajandi vahetusest pärinevaid relvi: oda- ja nooleotsi, mõõku ning sõjakirveid. Muid sõjariistu ja nende osi on leitud vähem. Mõningaid andmeid relvade kasutamise ja eestlaste sõjanduse kohta pakuvad ka tolleaegsed kirjalikud allikad, eelkõige Henriku Liivimaa kroonika. Relvastus Eesti sõdalase käsutuses olid 12.-13. sajandi vahetusel nii kaug- kui ka lähivõitluse relvad, nii ründe- kui ka teatud kaitserelvastus. Lahingus kasutatava relvastuse määras ära, kas sõdalane oli jala või ratsa. Jalamehe kaugvõitlusrelvadeks olid vibu, nooled ja viskeodad. Vibu kanti rännakul üle õla, nooli tupes hoides.

Ajalugu

5

docx

Muinasaja arvestuslik töö

ugrilased ja indoeurooplased). 4. Eesti keeles on tänaseni sõnu, mis pärinevad nn protoeurooplastelt.- VALE! PARANDATUD- Eesti keeles on tänaseni sõnu, mis pärinevad nn indoeurooplastelt.- 5. Kammkeraamika kultuur seostub soome-ugrilastega.-ÕIGE! 6. Maaviljelus jõudis Eesti territooriumile nn venekirveste kultuuriga.-ÕIGE! 7. Muinasaja lõpul kasutati kõikjal raua saamiseks peamiselt kohalikku maaki.- ÕIGE! (soo maaki). 8. Eestlaste esmamainimine seostatakse Tacituse kirjutises „aestide“ nimetamisega.-ÕIGE! 9. Muinaseestlane pidas ennast üheks osaks loodusest ja uskus, et isegi kividel on oma hing. -ÕIGE! 10. Muinaseestlane uskus, et kõik elusolendid omavad erilist väge, mida leidub eriti veres ja peas.-ÕIGE! 11. Eestlaste usundis puudusid nn suured jumalad. -ÕIGE! 12. Ristisõdijad alustasid Eesti alade vallutamist aastal 1201. -VALE! PARANDATUD- Ristisõdijad alustasid Eesti alade vallutamist aastal 1208a. 13

10.klassi ajalugu

36

docx

Muinas-Eesti sõjandus

Lahingretked Eestlased üritasid välilahinguid üldiselt vältida. Põhjuseks võis olla see, et nad ei olnud kogenud välilahingutes, mistõttu oli ristsõdijatel suur eelis. Neil olid pikaajalised kogemused välilahingute pidamisel. Välilahingutel võisid tagajärjed olla väga tõsised, kuna taolised lahingud toimuvad siis, kui on kogutud suur vägi (mis ei mahu linnusesse ära). Eestist on olemas ka hea näide: Madisepäeva lahing. See on eestlaste arvu poolest kõige suurem välilahing (u 6000 meest). See oli tegelikult eestlastele pealesunnitud lahing. Eestlased plaanisid Riiat rünnata ning sakslased Vana-Liivimaalt üldse minema kihutada. Koguti mehi, kuid ristisõdijad otsustasid eestlasi üllatada ning võimalikud tagajärjed ära hoida (eestlastel olid juba kokkulepped venelastega, mis oleks ristisõdijatele olnud suureks ohuks). Seetõttu otsustati eestlasi rünnata enne, kui abiväed kohale jõuavad. Kaitseretked

Ajalugu

5

docx

Arvestuslik töö Eestimaa Muinasaja kohta

– Eestis asustus puudus, oli jääaeg 2. Eesti vanim inimasustuse leid on Kunda Lammasmäelt. – Vanim teadaolev paik on Pulli asula 3. Mesoliitikumis toimus meie aladele 3 erinevat sisserännet. + 4. Eesti keeles on tänaseni sõnu, mis pärinevad nn protoeurooplastelt. + 5. Kammkeraamika kultuur seostub soome-ugrilastega. + 6. Maaviljelus jõudis Eesti territooriumile nn venekirveste kultuuriga. + 7. Muinasaja lõpul kasutati kõikjal raua saamiseks peamiselt kohalikku maaki. + 8. Eestlaste esmamainimine seostatakse Tacituse kirjutises „aestide“ nimetamisega. + 9. Muinaseestlane pidas ennast üheks osaks loodusest ja uskus, et isegi kividel on oma hing. + 10. Muinaseestlane uskus, et kõik elusolendid omavad erilist väge, mida leidub eriti veres ja peas. - Muinaseestlane uskus, et kõik elusolendid omavad erilist väge, mida leidub juustes, hammastes, südames, küüntes kuid mida leidus ka teatud looduslikes objektides, paikades või taevas, samuti sõnades. 11

11.klassi ajalugu

21

doc

Vabadusvõitlus

aasta paiku oli Möögavendade ordus 110-180 rüütlit, 30-45 preestrit, ligi 500 teenijavenda ja 700 palgasulast. 1236. aastal võeti ordumeister Wolquini juhtimisel vastu sõjaretk Leetu. Kaasa läksid ka eestlased, liivlased ja lätlased. Nad sattusid peale Saule jõe lähedal varitsevatele leedukatele ja sakslased löödi puruks. 1237. aastal ühines Mõõgavendade ordu Saksa orduga ning muutus viimase Liivimaa haruks (Liivi ordu). 6. Liivlaste muistne vabadusvõitlus sakslaste vastu. Juhid Ako ja Dabrel. Mõõgavendade Orduga oli loodud tugev kesksele juhtimisele allutatud sõjajõud, mis võimaldas asuda liivlaste ja nende naabrite alade vallutamisele. Liivlased kaitsesid südilt oma vabadust, abi saadi mitmel korral Polotskist. Tuntuim liivlaste juht oli Ako, kes 1206. a. langes lahingus Holmi linnuse all. Järk-järgult õnnestus sakslastel alistada nii Väina kui Koiva liivlased, samuti ka latkalid

Ajalugu

1

doc

Muistne Vabadusvõitlus

Miks eestlased kaotasid Muistse Vabadusvõitluse ? Eestlaste muistne vabadusvõitlus toimus 1208.-1227. aastani. Sel ajal toimusid suured ristisõjad peaaegu kõikjal Euroopas ning lõpuks tabasid need ka Eestit. Vabadusvõitlusesse sekkusid nii mitmedki rahvad, kes olid sõdinud eestlastega ka varesematel aegadel. Samas mõned neist, kes varem olid olnud vaenlased, ühinesid nüüd Eestiga. Miks siis eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse ? Kindlasti üheks põhjuseks on see, et sõjaline ülekaal oli vaenlastel. Kui eestlased

Ajalugu

2

doc

Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse?

Miks eestlased kaotasid Muistse vabadusvõitluse? Muistne vabadusvõitlus toimus aastatel 1208-1227. Jätkus sakslaste edasitungimine ja ümberasumine itta. Rajati linn Lübeck Põhja-Saksamaal, mis kasvas suureks merekaubandus-keskuseks. Hakkas tekkima Saksamaa kaubandusmonopol ning kaupmeeste järel tulid ka misjonärid, kelle eesmärgiks oli võtta ülemvõimu maailma üle. Samuti tahtsid nad kontrollida ka kaubateid, kuna ei soovinud jagada tulusid kohalike rahvastega. Ka Taani ja Rootsi nägid ristisõjas võimalust võimupiiride laiendamist. Paljudele oli Balti

Ajalugu

2

doc

Ajalugu, Muinasaeg Eestis

Mägilinnus ­ rajati üksikule looduslikult kaitstud künkale. Madamal paiknes asula. Neemiklinnus ­ püstitati mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale. Kahest küljest ka otsast oli hästi kaitstud. Teisele otsale rajati kunstlik vall. Kalevipoja säng ­ rajati voortele, külgedelt hästi kaitstud. Ringvall-linnus ­ ümber kogu linnuseõue rajati kõrge kunstlik vall. Kirjelda eestlaste arengutaset muinasaja lõpul. (vt. tabelit) Maaharimine oli peamine tegevusala. Oli kasutusel kolmeviljasüsteem. Tuli kasutusee ader. Käsitöös valmistati vajalikke töö- ja tarberiistu, ehitisi, rõivaid, liiklusvahendeid. Olid suured rauatootmiskeskuses Virumaal ja Põhja-Saaremaal. Muinasaja lõpul läksid moodi hõbeehted. Valmistati savinõusi. Kaubandus: kaubitseti liivlaste, soomlaste, karjalaste, vadjalaste ja balti rahvastega. Eestit läbis kaubatee.

Ajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)