Facebook Like
Hotjar Feedback

Eestlaste nimepaneku traditsioon ja selle muutumine (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
PÄRNU SÜTEVAKA HUMANITAARGÜMNAASIUM





Piiblinimede populaarsus kolmekümnendatel ja tänapäeval
Aastatöö
Secunda aste

Koostaja Emma Reinhold
Juhendaja Gerli Laur









Pärnu 2009

SISUKORD


SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
1.1. Statistika 5
1.2 Ristimine 6
2. NIMED 9
2.1.2.Laennimed 9
2.1.3.Väljamõeldud nimed 9
2.1.4. Tuletus koha- või perenimest 10
2.2.1. Eestlaste muinasusundi põhjal 12
2.2.1.1. Vanemad andsid enda nime 12
2.2.1.2. Ühe pere lapsed said ühe nime 13
2.2.1.3. Vanavanemate järgi 13
2.2.1.4. Lapse sünnikuupäeva järgi 14
2.2.1.5. Teise isiku järgi 15
2.2.2. Maris Saare küsitluste põhjal 16
2.2.2.1. Nimi on pandud kellegi teise järgi 16
2.2.2.1.1. Vanavanemate järgi 17
2.2.2.1.2. Kuulsuse järgi 18
2.2.2.1.3. Raamatu või filmi järgi 18
2.2.2.2. Nimi oleneb lapsest endast 18
3.2. Nimepaneku reguleerimine 20
3.2.1.Isikunimekorraldus Eesti Vabariigis 1918-1940 21
3.2.2. Isikunimekorraldus praegu 21
KOKKUVÕTE 23
SUMMARY 24

SISSEJUHATUS


Hiljuti Postimehes avaldatud uuringus leiti, et Eesti on uskumatuim riik maailmas. Vaid 14 protsenti eestlastest vastasid jaatavalt küsimusele, kas religioon mängib tema igapäevaelus tähtsat rolli – seda on vähem kui kusagil mujal meie planeedil. Aja jooksul on see kindlasti muutunud. Tihti tundub, et põlvkondade vaheldumise käigus muutub religioon eestlaste jaoks järjest vähem tähtsamaks. Religiooni rolli inimese elus näitab näiteks see, kui tähtis või mõjukas on ta jaoks pühakiri. Kuna kristlasi on teiste usundite tunnistajatega võrreldes rohkem, võib öelda, et Eestis on mõjukaim pühakiri piibel.
Üks viis pühakirja au sees hoida on selle tegelaste nimesid panna oma lastele. Suurem osa tänapäeval levinud nimesid on tegelikult – sageli vanemate teadmatagi – piiblinimede tuletused ja kohandused. Viimasel ajal on muutnud trendiks, et vanemad tahavad oma lapsele panna sellist nime, mida ei ole kellelgi teisel – mõeldakse välja täiesti uusi nimesid või luuakse uutmoodi tuletusi juba tuntud nimedest . Siiski võib täheldada, et suurest erilisuse tungist hoolimata pannakse ka praegu lastele originaalseid piiblinimesid. Sellest tuli ka idee antud teemat uurida.
Käesolevas töös võrreldakse Pärnu Tütarlaste Gümnaasiumi 1929.- 1931 . aasta ja Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi 2009.- 2011. aasta vilistlaste eesnimesid. Valimiks on vaid tüdrukute nimed, kuna Pärnu Tütarlaste gümnaasiumi vilistlaste seas poisse ei leidu ning ka Sütevakas on neid tunduvalt vähem kui tüdrukuid. Soovitakse leida, kummas koolis oli rohkem originaalsete piiblinimedega õpilasi, mis mõningal määral näitab, kas eestlased olid 60 aastat tagasi usklikumad kui praegu. Probleemi hüpotees on, et 1929.- 1930. aasta Pärnu tütarlaste gümnaasiumi vilistlaste seas on rohkem originaalsete piiblinimedega tüdrukuid kui 2009.- 2011. aasta Sütevaka vilistlaste seas. Samuti uuritakse leitud piiblinimede tausta ja tähendust ning tutvustatakse mõne levinuma nime tegelase tähtsamaid esinemisi piiblis.
Kuna nimede valik ei ole kaugeltki ainus religioossuse näitaja, käsitleb töö esimene peatükk eestlaste religioossust ning ristimist, mis seob kristlust ja lapsele nime panemist.
Teises peatükis on juttu vanemate põhjendustest oma lastele nime valimisel, nimeseadusest ja selle muutumisest aja jooksul. Kolmandas peatükis võrreldakse klassinimekirju kolmekümnendatest ning tänapäevast.
Töö koostamisel kasutasin mõningaid internetimaterjale, neist kõige rohkem Maris Saare uurimustööd nimede valiku põhjendustest ja Ülo Valki artiklit ristimisest ning eestlaste nimepaneku traditsioonidest muinasajal. Samuti kasutasin R.P Nettelhorsti raamatut „100 tegelaskuju piiblist,” kust sai infot levinumate piiblinimede taga olevatest tegelastest ja nende lugudest. Klassinimekirjadest piiblinimede leidmiseks oli abi Mati Lillevälja „Piibli nimede leksikonist,” mis käsitleb kõiki piiblis ette tulevaid nimesid. Nimeseaduse kohta sain infot Haridus - ja Teadusministeeriumi ning Eesti keelenõukogu välja antud „Nimekorralduse analüüsist.”
Olen tänulik Pärnu Koidula Gümnaasiumile, täna millele olid mulle kättesaadavad Pärnu Tütarlaste Gümnaasiumi õpilaste nimekirjad.
1. EESTLASTE RELIGIOOSSUS
Peatükk annab väikese ülevaate eestlase usulisest koosseisust ning tutvustab ristimise traditsioone ja sellega seotud uskumusi Eestis.

1.1. Statistika


Järgnevalt on toodud mõned statistilised andmed Eesti usuelust.
1. septembriks 2006 oli Usuliste ühenduste registrisse kantud 9 kirikut ja 9 koguduste liitu ühtekokku 529 kogudusega. Lisaks neile on Usuliste ühenduste registrisse kantud veel 65 üksikkogudust ning 1 klooster . Lisaks Usuliste ühenduste registrisse kantud usulistele organisatsioonidele on osa religioossetest ühendustest registreerunud end usuühingutena, osa mittetulundusühingutena ning mõned pole pidanud üldse vajalikuks end kusagil riigiasutuses registreerida. (Eesti... 2009)
Aastal 2000 korraldatud rahvaloenduses küsiti Eestis elavatelt üle 15-aastastelt inimestelt ka nende usulist enesemääratlust puudutav küsimus. Rahvaloenduse andmete kohaselt tunnistab üht kindlat usulist traditsiooni 31,8% küsimusele vastanud inimestest (29% üle 15 aastatest loendatutest). Kõige sagedamini määratleti end luterlaste (13,57%) ja õigeusklikena (12,79%). Neile järgnesid baptistid (0,54%) ja katoliiklased (0,51%). 0,33% vastanuist tunnistasid end mitte-kristlike traditsioonide järgijaiks. Neist kõige rohkem (0,12%) oli islamiusulisi ning taara - ja maausulisi (0,09%). 34% küsitletuist ütlesid end olevat usu suhtes ükskõiksed, 14,5% ei osanud küsimusele vastata. 6,1% tunnistasid end ateistideks . 7,99% küsitletuist ei soovinud küsimusele vastata. ( Ibid )
Niisiis määratleb eestlastest 27,41% ennast kristlaseks, mis on teiste religioonidega võrreldes ülekaalukalt esikohal.

1.2 Ristimine


Ristimist ja sellega seotud nime panekut on käsitlenud Ülo Valk artiklis „Ristimise tähendusest eestlasele rahvausundi andmetel.”
Kristlikes maades on ristimine traditsiooniliselt andnud lapsele eluõiguse ja tähendanud tema vastuvõtmist inimühiskonda. Rituaal ise on küll lühike ja vältab vaid põgusad hetked , kuid selle osa vastsündinu saatuse kujundamisel oli määrav. (Valk 2009)
Selgitada tuleb ristimise ja nimepaneku vahekorda . Neid ei saa samastada, sest ristimine on kiriklik kombetalitus, sakrament, mille sisuks on rituaalne pärispatu mahapesemine ja inimese vastuvõtmine kristlikku kogudusse, mis tähendas ühtlasi vastsündinu kui ühiskonna liikme tunnustamist. Nimeandmisega tekkis seos seetõttu, et ristimisel on kombeks nimetada last nimepidi ja see ühtlasi kirikuraamatusse kanda. Mõnikord võis laps ristimise puhul ka ilma nimeta jääda. Näiteks rootsiaegse luterliku agenda järgi peab pastor juhul, kui ristimine toimus ilma tema osavõtuta, ristijale küsimuse esitama, kas laps on nime saanud. Juhul, kui tal veel seda ei peaks olema, antakse nimi alles siis, kui ristimist õpetaja juurde registreerima minnakse. (Ibid)
Seega oli ristimises nimepanekust märksa tähtsam maagiline külg, seda toimingut mõisteti kui inimese andmist taevaste jõudude kaitse alla, mis hoidis ära kurjade olendite kallalekippumise.
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Eestlaste nimepaneku traditsioon ja selle muutumine #1 Eestlaste nimepaneku traditsioon ja selle muutumine #2 Eestlaste nimepaneku traditsioon ja selle muutumine #3 Eestlaste nimepaneku traditsioon ja selle muutumine #4 Eestlaste nimepaneku traditsioon ja selle muutumine #5 Eestlaste nimepaneku traditsioon ja selle muutumine #6 Eestlaste nimepaneku traditsioon ja selle muutumine #7 Eestlaste nimepaneku traditsioon ja selle muutumine #8 Eestlaste nimepaneku traditsioon ja selle muutumine #9 Eestlaste nimepaneku traditsioon ja selle muutumine #10 Eestlaste nimepaneku traditsioon ja selle muutumine #11 Eestlaste nimepaneku traditsioon ja selle muutumine #12 Eestlaste nimepaneku traditsioon ja selle muutumine #13 Eestlaste nimepaneku traditsioon ja selle muutumine #14 Eestlaste nimepaneku traditsioon ja selle muutumine #15 Eestlaste nimepaneku traditsioon ja selle muutumine #16 Eestlaste nimepaneku traditsioon ja selle muutumine #17 Eestlaste nimepaneku traditsioon ja selle muutumine #18 Eestlaste nimepaneku traditsioon ja selle muutumine #19 Eestlaste nimepaneku traditsioon ja selle muutumine #20 Eestlaste nimepaneku traditsioon ja selle muutumine #21 Eestlaste nimepaneku traditsioon ja selle muutumine #22 Eestlaste nimepaneku traditsioon ja selle muutumine #23 Eestlaste nimepaneku traditsioon ja selle muutumine #24 Eestlaste nimepaneku traditsioon ja selle muutumine #25 Eestlaste nimepaneku traditsioon ja selle muutumine #26
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 26 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-05-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 52 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor KollasedJuuksed Õppematerjali autor

Lisainfo

11. klassi aastatöö
eesnimed , piiblinimed , aastatöö , uurimustöö

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

62
docx
Kirjanduse lõppueksami materjalid
112
doc
12-klassi kirjanduse lõpueksami koolieksami piletite põhjalikud vastused
414
pdf
Tiit Lauk humanitaar
85
rtf
Eesti kultuurilugu
174
doc
Kirjanduse mõisted A-Z
82
doc
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017
226
doc
Portugali põhjalik referaat
58
rtf
Onomastika-nimekorraldus



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun