Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Eestlaste muistne vabadusvõitlus - sarnased materjalid

liivimaa, sõjakäik, vürst, retke, latgalite, kroonik, pihkva, albert, läänemaa, novgorodi, asti, saarlased, latgalid, alberti, riiga�, kirik, liivlased, vürstid, sakslast, kristlaste, paavst, käiku, ugalased, vaherahu, turaida, tapeti, metsepole, theoderich, ristida, paganate, lembitu, valdemar, kaupo, auga, ristisõja, ümera, maini
thumbnail
21
doc

Vabadusvõitlus

Vallutusi toetas ka katoliku kiriku paavst Innocentius III, kes ka põhjendas sissetungi vajadusega paganaid ristiusku pöörata. Baltikumi suunduvatele sõjameestele lubati pattude andeksandmist. Kuna rahulik misjonitöö Liivimaal vilja ei kandnud, kuulutas paavst ristisõja. Eestlased kohtasid esimest korda enda vastas elukutselisi sõdureid, kes olid osalenud ka Lähis-Idas toimunud ristisõdades. 1199. a. sai piiskopiks noor, energiline ja kaval Albert. Tema ajal pandi alus Riia linnale, mis sai ristisõdijate keskuseks Baltimaades. Alberti heakskiidul loodi 1202. a. ordu Kristuse sõjateenistuse vennad e. Mõõgavendade ordu vennad, selle nimetus tuleneb nende ülekuuest, millel oli kujutatud mõõka ja risti. Peaaegu igal aastal purjetas Albert Saksamaale lisa tooma. Et sõjalist jõudu suurendada, läänistas ta ristirüütlitele liivlastelt ja lätlastelt alistatud maid, samuti hakkas nõudma ristitud

Ajalugu
44 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Eestlaste muistne vabadusvõitlus

Eestlaste muistne vabadusvõitlus Tallinn 2012 Eellugu Huvi Liivimaa ja Eesti vallutamise vastu seostatakse üldiselt saksa kaupmeeste tegevuse aktiviseerumisega Läänemerel alates 12. sajandi keskpaigast. 1159. aastal taasrajati Lübecki linn, millest sai saksa kaupmeeste peamine tugipunkt reisidel Läänemere idakaldale. Nende suur huvi Baltimaade vastu tulenes sellest, et selle kaudu oli hea kaubelda Vene vürstiriikidega. Lisaks saksa kaupmeestele tundsid Baltimaade vastu huvi ka Taani kaupmehed ja kirikutegelased; idamisjonist huvitus ka Rootsi

Ajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
6
doc

EESTLASTE MUISTNE VABADUSVÕITLUS

Seejärel hakaksid eesti ajaloolased aga 'muistsesse vabadusvõitlusesse' tunduvalt kriitilisemalt suhtuma. On leitud, et see mõiste on üsna sobimatu, sest 13. sajandil olid olemas küll Eesti territooriumil elanud hõimud, aga mitte eesti rahvast, pealegi ei võidelnud nad ilmselt mitte Eesti muistse vabaduse, vaid üksikute maakondade iseolemise eest. Siiski pole välja pakutud ka uut sobivat terminit, mis võiks muistse vabadusvõitluse asendada: Balti, Põhja või Liivimaa ristisõjad/ristisõda on liialt laiad mõisted, ainult Eesti territooriumiga seotud mõistet aga pole. Seetõttu on ka muistne vabadusvõitlus üldiselt kasutusse jäänud. Problemaatilised on ka 'muistse vabadusvõitluse' piirid, sest need on antud vaid ühele allikale, Henriku Liivimaa kroonikale tuginedes. Ehkki tolle aja kohta äärmiselt täpne, on selles ka tõsiseid moonutusi, eriti taanlaste tegevuse koha pealt, kelle vastu kroonika suures osas suunatud oligi

Ajalugu
45 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Muistne vabadusvõitlus

KOKKUVÕTE................................................................................... .........8 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................... ..9 2 SISSEJUHATUS Eestlaste muistne vabadusvõitlus või muistne vabadusvõitlus oli 1180. ­ 1290. aastatel toimunud Läänemere ristisõdade osa, mis toimus Eestimaa territooriumil ja mida dateeritakse tavaliselt aastatega 1208­1227. Huvi Liivimaa ja Eesti vallutamise vastu seostatakse üldiselt saksa kaupmeeste tegevuse aktiviseerumisega Läänemerel alates 12. sajandi keskpaigast. 1159. aastal taasrajati Lübecki linn, millest sai saksa kaupmeeste peamine tugipunkt reisidel Läänemere idakaldale. Nende suur huvi Baltimaade vastu tulenes sellest, et selle kaudu oli hea kaubelda Vene vürstiriikidega. Lisaks saksa kaupmeestele tundsid Baltimaade vastu huvi ka Taani kaupmehed ja kirikutegelased; idamisjonist huvitus ka Rootsi

Ajalugu
44 allalaadimist
thumbnail
18
rtf

Eestlaste muinasusund ja vabadusvõitlus

· Alistatud lääneslaavlaste alale rajati 1143. Aastal LSüübeki linn, mis sai lähtepunktiks järgnevatele sündmustele. · Läänemerel hakkasid nüüd liikuma saksa kaupmehed, kes saavutasid peagi olulise positsiooni Ojamaal. · Kaupmeeste vahendusel tuli 1184. Aasta paiku augustiinlaste ordu koorihärra Meinhard Väina jõe suudmes elavate liivlaste juurde ja hakkas seal ristiusku levitama. o 1186. Aastal pühitseti ta liivimaa piiskopiks. Tema abilisena sai tuntuks munk Theoderich · Algul püüti jätta mulje, et nende eesmärgiks ongi ainult usu kuulutamine. · Ükskülla rajati kirik ja kivilinnus. · Mõned liivlased lasid ennast ristida. o Nende hulgas ka Toreida vanem ­ Kaupo Temast kujunes sakslaste usin abiline. · 1911 suvel läkitas Meinhard Theoderichi Eestimaale, arvatavasti misjonitööd tegema.

Ajalugu
59 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Muistne vabadusvõitlus

Visla jõest läänes elanud vendi hõimude vastu. 12. sajandi keskel algas ka Soome ristiusustamine rootslaste poolt. Sajandi lõpuks oli kitsas piirkond Eestist põhjas kuni Leeduni lõunas jäänud viimaseks paganlikuks kiiluks lääne- ning idakiriku vahel. Tähtsaks keskuseks nii saksa kaupmeeste kui ka ristisõdijate liikumisel ida poole sai 1143. aastal asutatud Lüübek - sakslaste esimene linn Läänemere ääres. Lüübekist liiguti edasi Visbysse (Gotlandil), Pihkvasse, Novgorodi ja Väina (Daugava) jõe suudmesse. 1184. aastal saabuski Väina suudmes elavate liivlaste juurde piiskop Meinhard ja hakkas sinna ehitama kirikut. Turaidas tegutses Meinhardi abiline Theoderich. Theoderich olevat kannatanud surmaohtu eestlaste silmis väga halvaendelise päikesevarjutuse tõttu, mis leidis aset 1191. aasta jaanilaupäeval (23. juuni). Eestlased kinnitanud, et ta söövat päikese ära. 1193. aastal

Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eestlaste Muistne vabadusvõitlus

Juulis 1198 üritas Bertold vallutada Holmi linnust Liivimaal, lahing küll võidetakse kuid Bertold sai lahingus surma. Peale piiskopi surma ajasid aga liivlased kristlased Holmist minema. Endiselt jäi kristlastele vaid Üksküla. 1202 rajati Läänemere idakalda kristianiseerimise eesmärgil Mõõgavendade Ordu, täpsem nimi: Kristuse Sõjateenistuse Vennad , mille tugikohaks sai Riia. Muistne vabadusvõitlus 1208. aastal ründasid latgalite soost kristlased Sakalat. "...tungides Sakala maakonda sisse, leidsid nad mehed ja naised ja lapsed oma kodudes kõigis külades ja paikades ja tapsid, keda nad leidsid, hommikust õhtuni nii nende naisi kui lapsi ja kolmsada Sakala maakonna parematest meestest ja vanemaist, peale selle veel lugematuid teisi kuni tapjate käed juba jõuetuks jäid rahva suurest mõrvamisest". Seda ajaloosündmust loetakse muistse vabadusvõitluse alguseks.

Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Eestlaste Muistne Vabadusvõitlus ja keskaeg

Eestlaste Muistne Vabadusvõitlus ja keskaeg 1200-1558 põhjused  Sakslaste tung itta. u.1100-u.1400 (DRANG NACH OSTEN) Toimus järk-järguline Saksa kolooniate asutamine ida-aladel.  UUE LAEVATÜÜBI – KOGE (kaubalaev Põhjameredel 12-15.saj.) leiutamine.  Uue kasumliku kaubatee kujunemine Saksamaalt – Novgorodi feodaalvabariiki, mis läbis Eesti ala.  Läänemere idakalda ristimise vajadus (viimane ala Euroopast mis oli ristimata - Tänased Soome, Eesti, Läti ja Leedu alad) Oli peamiseks sõja ettekäändeks  Saarlaste jm. rüüsteretked (mereröövlitegevus) Rootsi, Taani ja Saksamaa rannikutele Ristisõja käik 1184.a. tuli Liivimaale esimesena püsivalt piiskopiks Meinhard. Rajab Väina jõe suudmesse esimese kiriku ja alustab rahumeelset ristimist. 1196.a

Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
15
ppt

EESTLASTE MUISTNE VABADUSVÕITLUS

LIIVIMAA RISTISÕDA/EESTLAST E MUISTNE VABADUSVÕITLUS Muinasaja maakonnad Eellugu Vallutustest olid huvitatud: Kaupmehed 1143.a rajati Lübeck Katoliku kirik 1186.a sai I Liivimaa piiskopiks Meinhard Meinhardi surma järel sai II piiskopiks Berthold Bertholdi surma järel sai III piiskopiks Albert Feodaalid 1201.a rajati Riia linn 1202.a asutati Mõõgavendade ordu Mõõgavendade ordu ­ Mõõgavendade ordu vapp ja ordumeistri pitsat Mõõgavendade ordu

Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Muistne Vabadusvõitlus

6. Muistne Vabadusvõitlus Eellugu. Kaupmeeste vahendusel tuli 1184. aasta paiku augustiinlaste ordu koolihärra Meinhard Väina jõe suudmes elavate liivlaste juurde ja hakkas seal ristiusku levitama. 1186. aastal pühitseti ta Liivimaa piiskopiks. Meinhardi abilisena sai tuntuks munk Theoderich. 1191. aasta suvel läkitas Meinhard Theoderichi Eestimaale, arvatavasti misjonitööd tegema. Pärast Meinhardi surma nimetati uueks piiskopis Berthold. Tal tekkisid kohe liivlastega teravad tülid ja nii pöördus piiskop tagasi Saksamaale. Sissetungi algus. Rooma paavsti toetusel kogus Berthold juba tugeva ristisõdijate väe ja tuli 1198. aasta suvel Liivimaale tagasi. Ta langes juba esimeses liivlaste vastu peetud lahingus, milles

Ajalugu
304 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Eestlaste muistne vabadusvõitlus

Sakslased olid eestlastest üle nii sõjakunstis kui ka hariduses. Peagi järgnesid kaupmeestele Liivi aladele ka vaimulikkud Rooma paavsti ja Saksamaa kõrgemate vaimulikkude toetusel. Breemeni linna peapiiskop saatis kaupmeestega kaasa munk Meinhardi, kes Liivimaal ristiusku pidi kuulutama. Paljud liivlased võtsid ristiusu vastu, nende hulgas ka liivlaste vanem Kaupo. Et läbisaamine liivlastega halvenes, pöördus Meinhard abipalvega Rooma paavsti poole. Paavst lubas kõigile, kes Liivimaa paganate vastu ristisõtta lähevad nende patud andeks anda. Aastal 1200 ilmus piiskop Albert ristisõdijatega ja vaprate ning osavate rüütlitega Väina jõe suudmesse. 1201 asutas Albert Väina jõe kaldale Riia linna. 1202 aastal asutati sõjameeste ühing - Mõõgavendade ordu. Liivlaste maa allutati võrdlemisi ruttu. Lätlased alistusid peaaegu võitluseta. Võidetud liivlased ja lätlased olid siitpeale kohustatud ühes sakslastega eestlaste vastu võitlema.

Eesti ajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Liivimaa ristisõda. Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208-1227

Kordamiseks. Liivimaa ristisõda. Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208-1227 1) Muinas-Eesti kaart (maakonnad) enne Liivimaa ristisõda; Vana-Liivimaa kaart pärast Liivimaa ristisõja lõppu (Eesti, Läti alad ­ vallutajate riigid). ALUMISEL KAARDIL ON PUUDU VANA-PÄRNU!!! 1 2) Peamine ajalooallikas (autor, sisu, ajaline määratlus, tähtsus). Henriku Liivimaa kroonika. Preester Henriku kirjutatud misjonikroonika, tähtsaim ajalooallikas muistse vabadusvõitluse kohta, kirjeldab sündmusi aastatel 1184-1227 vahemikus ning on kirjutatud ladina keeles. Kroonika on peamine kasutatav allikas tolle aja Eesti ja Läti ajaloo kohta ning tänapäevane arusaam sõltub enamjaolt just selles kirjutatust. 3) Eellugu · Vallutuslikud huvid, selgita-põhjenda, miks? (kaupmehed, katoliku

Eesti ajalugu
59 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Muistne vabadusvõitlus

nad lootsid teha lõpu paganarahvaste mere-ja rannaröövidele. 2. Orduvennad-Olid üheks tähtsamaks ristisõdade idee kandjaks ja kaitsjaks. Patud taheti andeks saada. 3. Liivlased-Nad olid sunnitud sõdima. Latgalid-Olid sammuti sunnitud. Nad lootsid ka sakslastelt vastu abi saada, kui nad peaks Eestisse tulema. 4. Eestlased-Kaitsta ja vabastada oma maad ja iseseisvust. Aastaarvud 1201- Albert asustas Riia linna,mis oli ristisõdijate keskus. 1202-Asustati Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu ehk Mõõgavendade ordu. 1206-1207 ­ Liivlaste vastupanu rauges. Toimus ulatuslik ristimine; liivlaste alale ehitati kirikud ja seati ametisse preestrid. 1208-*Ümera piirkonna latgalid võtsid vastu ristimise. Latgalid said endale toetajad eestlaste vastu sõdimisel. *Ristisõdijad jõudsid Eesti aladele. Esialgu tabades peamiselt Sakalat ja Ugandit, kes endid vapralt kaitsesid.

Ajalugu
158 allalaadimist
thumbnail
16
ppt

Eestlaste muistne vabadusvõitlus.

Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208 -1227. Vana-Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasium Õpetaja: J.Klausen 2012.a. Liivimaa ristisõda.1198-1290 11.-13- sajand ­ ristisõdade ajastu. 1201. aastal rajas Albert Riia linna. 1202. aastal Baltimaade rahvaste alistamiseks asutas Alberti abiline ja hilisem Eestimaa piiskop Theoderich Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu (Mõõgavendade ordu). 1204-1208. aastal olid alistatud ja võtsid ristimise vastu liivlased ja latgalid. Vallutati Polotskile alluvad väikevürstkonnad Jersika ja Koknese. Liivimaa ristisõja põhjused. Saksa, Rootsi ja Taani kaupmehed soovisid saada oma valdusse siinsed kaubateed. Nad aktiviseerisid oma tegevust Läänemerel.

Ajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Muistne vabadusvõitlus

Edasi põõrdus tähelepanu Läänemere ida kaldale. Esile kerkisid ka kaubanduslikud huvid. Saksa kaupmehed soovisid jõuda Läänemere alade kaudu vene turule. 1143 ­ rajati ristiusu ja saksa kaumeeste keskusena Lübeck. 1180 ­ tel hakkasid saksa kaupmehed siin kandis sagedasti liikuma ja koos nendega saabusid Väina ehk Taugava äärde ka esimesed saksa misjonärid. 1186 ­ tekkis kiriku toetus kaupmeestele. Saksamaal pühitseti augustiinlane Meinhard piiskopiks ja anti ülesandeks Liivimaa ristiusustada. 1196 - Liivimaa piiskopiks sai tsistertlane Berthold. Toimus murrang, liivlased olid hakanud sakslasi usaldama ja ei tahtnud piiskoppi vastu võtta, Berthold sai paavstilt volituse ristisõjaks, sest rahulik misjon oli olnud aeglane ja ebaedukas. 1198 ­ saabus Saksamaalt tuhande meheline ristisõdijate vägi ja toimus lahing, kus Berthold hukkus. Agressiooni peapõhjus: Hamburgi Bremeni peapiiskop lootis taastada oma kiriku liidri positsiooni Põhja-Euroopas

Ajalugu
32 allalaadimist
thumbnail
22
docx

EESTI AJALUGU - kiviaeg, muinasaeg, muistne vabadusvõitlus jne.

· 8 muistset maakonda · Jagunesid 45 kihelkonnaks · Mõlemaid üksuseid valitsesid vanemad · Põhimõtteliselt rikkamate ja mõjukamate perede pead · enne vabadusvõitlust algas omavaheline tihedam suhtlus · üldine sõjaline tase küllalt nõrk · erandiks Saaremaa · võõraste sõjakäike kardeti · kaitselinnuste ehitamine · tuntuim oli venelaste rünnak Tartule 1030 · siiski teada mitmed sõjakäigud võõrsile · 1177 sõjakäik Pihkva alla · 1187 põletasid saarlased Sigtuna Eestlaste muinasusund: · Vägi ­ uskusid et kõik elusolendid omavad väge · Arvati et kõige enam väge on peas, südames, veres, küüntes, juustes, karvades ja hammastes · Neid kes oskasid nõiduda, loitsida ravida nimetati nõidadeks või tarkadeks · Hing ­ inimese isikupära kandja, võis kehast lahkuda · surma puhul lahkus hing kehast jäädavalt · surnutele pandi hauda asju kaasa

Ajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Muistne vabadusvõitlus

maapuudus. · Ristisõdijad sakslased ``tung itta`` , juht Rooma katoliku kirik. Meie aladel toimus üks esimesi ristisõdasid. · Algselt olid suunatud Palestiinas asuvate ristiusuliste pühapaikade vabastamiseks islamiusuliste võimu alt. Sellega kaasnes maade vallutamine. · Ristiusk ei olnud muistsetele eestlastele võõras. Misjonil käisid siin mitmed vaimulikud (Meinhard, Albert). · Baltimaade vallutamise etteotsa asus Bremeni peapiiskop Albert, 12. Saj II poolel sattus Eesti Rootsi ja Taani huvisfääri. · Eesmärk oli tungida Venemaale. · Ettevalmistused Eestisse sissetungiks : vallutatav maa pidi pühendatama Neitsi Maarjale -> Maarjamaa, 1201 Albert rajas Riia linna, 1202 asutas Alberti abiline Teoderich Mõõgavendade ordu (1236 see hävitati), suudeti alistada ja koostööpartneriteks saada liivlased ja latgalid. · Vabadusvõitluse algus : 1. Rünnati Ugandit. 1210 Ümera lahingus olid eestlased edukad

Ajalugu
201 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Muistne vabadusvõitlus

1143 rajati Lübecki linn. Läänemerel hakkasid liikuma saksa kaupmehed ja nende järel pastorid, ristiusu levitajad. 1184.a. saabus väinajõe suudme Liivlaste juurde munk Meinkard. Ükskülasse rajas ta linnuse ja kiriku. Liivlaste vanem Kaupo võttis vastu ristiusu ja selletõttu ristiti ka ülejäänud liivlased. Peagi liivlased pettusid ristiusus ja pesid Väinajões ristimise maha. Sellepärast tekkisid Liivlaste ja sakslaste vahel sõjalised konfliktid. Järgmiseks piiskopiks sai munk Albert, kellest kujunes eestlaste vastu peetava sõja ja ristiusu juht. 1201.a. rajas Albert Riia linna, millest sai järgneva vallutuse tugipunkt. Rooma paavst pühendas alistatava maa Neitsi Maarjamaa. 1202.a.asutas Albert ,,Mõõgavendade ordu’’. Need olid randrüü, rüütlid, nende kannupoisid, teenijad ning preestrid. Nende tunnuseks oli valge mantel punase risti ja mõõgaga. Lühikese ajaga alistati ja ristiti kõik Liivi ja Läti hõimud. 1208.a. alguses

Eesti ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Muistne Vabadusvõitlus

Muistse vabadusvõitluse periood ( 1208-1212 ) Sakslased rajasid alistatud lääneslaavlaste alale 1143. a astal Lübecki linna 1186. aastal pühitseti Meinhard Liivimaa piiskopiks Toreida linnuse vanem oli Kaupo Pärast Meinhardi surma nim uueks piiskopiks Berthold Berthold langes juba esimeses liivlaste vastu peetud lahingus Järgmiseks piiskopiks pühitseti Albert Albert rajas 1201. aastal liivlaste asula kohale Riia linna 1208. aastal tungisid sakslased koos abivägedega Ugandisse. Algas maa rüüstamine, külade põletamine ja inimeste tapmine. Otepää linnus süüdati põlema 1210. aastal asusid eestlased piirama Mõõgavendade ordu üht tähtsaimat tugipunkti- Võnnu linnust. Peale kolme päeva linnuse ründamist lahkusid eestlased neljandal päeval ootamatult. Nendeni oli jõudnud teade, et Riiast on suur vägi võnnulastele appi tulemas

Ajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
51
doc

Eesti ajalugu - konspekt

Koos nendega saabus liivlaste asualadele 1184.a munk Meinhard, kes hiljem kuulutati siinsete alade piiskopiks. Ta rajas Üksküla kiriku ja linnuse ning ristis mõningad liivlased, teiste seas ka liivlaste tuntuima vanema Kaupo. Peale Meinhardi surma määrati 1198.a uueks piiskopiks Berthold, kes aga langes esimeses liivlastega peetud lahingus. Piiskop Alberti pitsat ja Mõõgavendade ordu vapp III piiskopiks pühitseti 1199.a Albert. Albert ei olnudki enam palverändur, pigem kirikuvürst. Ta ei kavatsenud liivlasi usulise misjonitööga ristiusule võita, vaid nad võimuga alistada, rajades nende maale tugeva, vaimulikku ja ilmalikku võimu omava piiskopkonna. (Oma ametiajal (1200-29) käis Albert kokku 13 korda Saksamaal uusi ristisõdijaid hankimas)

Ajalugu
1455 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Muistne vabadusvõitlus

Muistne vabadusvõitlus e Liivimaa ristisõda 1208 ­ 1227 1208 tungiti sisse Ugandisse, põletati maha linnus Otepää 1227 sisstund Saaremaale, Valjala alistumine lahinguta Eellugu: Mis toimus nende aastatel? 1143 ­ Rajati Lübecki linn, mis kujunes sakslaste idaretkede väravaks 1186 ­ Hamburgi-Bremeni peapiiskop pühitses Meinhardi Üksküla piiskopiks ja tegi talle ülesandeks Liivimaa ristiusule toomise 1196 ­ Üksküla piiskopiks sai Berthold, misjoni politiseerumise algus 1198 ­ saksa 1000-meheline ristisõdijate vägi tuli Riia alla (liivased umbusaldasid sakslaseid ega tahtnud Bertholdi piiskopiks). Berthold hukkus 1199 ­ Üksküla piiskopiks sai Albert (von Buxhoeveden), kelle eesmärgiks oli rajada Liivimaale kirikuriik 1201 ­ Riia linna ehitamine saksa asunike jaoks, kuhu viidi üle piiskopkonna keskus 1202 ­ Mõõgavendade ordu

Ajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Muistne vabadusvõitlus

AJALUGU KT MUISTNE VABADUSVÕITLUS 1208-1227 Peamised kihelkonnad: Vaiga, Mõhu, Alempois, Soopoolitse, Nurmekund Maakonnad(8 suuremat): Virumaa, Järva, Harju, Rävala, Läänemaa, Saaremaa, Sakala, Ugandi Eellugu: · Ristisõjad olid Euroopa feodaalide sõjaretked idamaadesse eesmärgil vabastada Püha Maa · Enamus Euroopat oli ristiusustatud v.a Läänemere idarannik · Siinsel alal polnud kõik ristiusustatud · Ristisõdijad: paavst ja katoliku kirikideoloogiline juht; kaupmehedkaubateede laiendamiseks · Feodaalide nooremad pojad tahtsid saada valdusi, neil polnud pärandit · 1143.a

Ajalugu
34 allalaadimist
thumbnail
17
ppt

Muistne Vabadusvõitlus

Baltikumi kulgevad kaubateed Venemaale. (1159. aastal rajati Lüübeki linn, millel olid kau-banduslikud huvid Läänemerel). Soov teha Jumalale meelepäraseid tegusid ning ristida Euroopa viimased paganarahvad. (Usuti, et surm ristisõjas lunastab kõik patud ning hing pääseb otse Paradiisi, vaatamata sellele, et inimene on varem elanud patust elu.) Balti ristisõda 1180-1290 Rahumeelne misjon ­ 1180-1198 Liivlaste ja latgalite alistamine ­ 1198-1207 Eestlaste muistne vabadusvõitlus ­ 1208­1227 Seelide, semgalite, kurelaste alistamine ­ kuni 1290 Misjon - usu kuulutamine rahumeelsel teel. Eesti- ja Liivimaa piiskopid Fulco 1165-1178 Eestimaa piiskop Meinhard 1186-1196 Liivimaa piiskop Berthold 1196-1198 Liivimaa piiskop Albert 1199-1229 Riia piiskop Theoderich 1211-1219 Eestimaa piiskop Fulco

Ajalugu
160 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Muinaseesti ja muistne vabadusvõitlus

Peipsi äär. Kõige väiksemaks haldusüksuseks on küla ( erinevad küla tüübid) 1. sumbküla (kõik talud paiknesid keset põldu, koos) 2. ridaküla- ühel pool teed (voored, Kesk-Eestis) 3. hajaküla-talud paiknesid üksteisest eemal, korrapära puudus. (Lõuna-Eestis) Ühinenud kihelkondadeks. Muinasaja lõpul oli u. 45 kihelkonda. Kihelkonnad ühinenud maakondadeks: (8 maakonda) Saaremaa, Virumaa, Järvamaa, Harjumaa, Rävala, Läänemaa, Sakala, Ugandi ÜHISKONDLIK KORD Eesti ühiskonnas valitses suhteline võrdsus ( vabade talupoegade ühiskond) Ühiskonnas valitses majanduslik ebavõrdsus.Olid väljakujunenud suurmaaomanikud, keda peeti vanemateks. Võim oli pärandatav. Teine kiht oli vabad talupojad, kel oli väike omand (andamisõltuvuses).Oli ka maata talunikke, kes rentisid ja orje. Kaheväljasüsteemi asemel hakkas muinasaja lõpul kehtima kolmeväljasüsteem. 1) suvivili (nisu, oder)

Ajalugu
78 allalaadimist
thumbnail
3
pdf

Liivimaa ristisõda. Eestlaste muistne vabadusvõitlus

Kordamiseks. Liivimaa ristisõda. Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208-1227 (§ 7) vt ka http://www.histrodamus.ee/index.php?&event=Show_main_layers&layer_id=113 1) Peamine ajalooallikas (autor, sisu, ajaline määratlus, tähtsus). Henriku Liivimaa kroonika 2) Eellugu · Vallutuslikud huvid, selgita-põhjenda, miks? (kaupmehed, katoliku kirik, ristirüütlid, Taani ja Rootsi riik) · Esimesed piiskopid (Meinhard, Berthold) ja nende tegevus · Piiskop Albert (pildil tema pitsat), vallutuse organiseerimine ja lõpuleviimine · Riia: asutamine (aeg, eesmärk, tähtsus) · Mõõgavendade ordu e Kristuse Sõjateenistuse Vennad (asutamine,

Ajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Eesti ajalugu kiviajast muistse vabadusvõitluseni

Loomadest olid eeskätt veised, sead, lambad, kitsed. Küttimine ja kalapüük olid muutunud teisejärguliseks tegvevuseks. Oluline tegevus oli metsmesindus. Muinasaja lõpuks kujunes välja käsitööala, millega igaüks hakkama ei saanud ­ sepatöö - pronksisepp ja hõbesepp. Kui Eestisse jõudis potikeder, muutus pottsepa töö eraldi käsitööalaks. Eestlased tegelesid kaubandusega. Oluline kaubapunkt oli läänepool Ojamaa saar e Gotland, idapool Pihkva ja Novgorod, vahenduskaubandus. Oluline oli raha. Teiselt poolt oli tegemist vahetuskaubandus. Oluline oli kaup kauba vastu. Idast läände karusnahad ja vaha. Läänest itta liikus sool ja metall (raud, pronks, hõbe). Ühiskondlikud olud Nooremal rauaajal tulevad üksiktalude asemel külad. Külad olid koondunud kihelkondadeks, mis oli muinasaja kõige tähtsam haldusüksus. Eesti aladel oli umbes 45 kihelkonda.

Ajalugu
51 allalaadimist
thumbnail
2
doc

MUISTNE VABADUSVÕITLUS (1208-1227)

EELLUGU XII saj-l algas sakslaste tung itt, lähtepunktiks rajati Lübecki linn. Läänemerel hakkasid liikuma saksa kaupmehed, kes saavutasid olulise positsiooni Ojamaal ning sealt suunduti edasi Venemaa linnadesse. Nii kohtuti ja kaubeldi ka eestlaste, liivlaste ja teiste Baltimaade rahvastega. 1184.a-l hakkas Meinhard liivlaste seas ristiusku levitama, paljud lasidki end ristida, nend hulgas ka Toreida vanem Kaupo. Meinhard pühitseti Liivimaa piiskopiks, ta rajas Üksküla kiriku ja kivilinnuse. Tema abiliseks oli munk Theoderich. Liivlastele said aga saksalste tõelised plaanid selgeks ja nad pesid end puhtaks. Peale Meinhardi surma sai uueks piiskopiks Berthold. Ta kogus suure ristisõdijate väe ja läks Liivimaale tagasi. Seal sai ta lahingus surma, kuid sakslased saavutasid siiski võidu. Järgmiseks piiskopiks sai Albert, energiline ja võimuahne mees, kellest sai vallutussõja peamine juht ja organisaator. Ta rajas 1201

Ajalugu
46 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Muistne Vabadusvõitlus

Ajalugu Daatumid 1199 ­ Albert pühitseti Üksküla piiskopiks. 1201 ­ Albert alustas saksa asinuke tarvis Riia linna ehitamist. 1202 ­ asutati Mõõgavendade ordu. 1208 ­ Muistse Vabadusvõitluse algus. Algul peamiselt Sakalas ja Ugandis. 1210 ­ Eestlased võidavad Ümera lahingu. 1211 ­ Sakslased ristivad Sakala linnuse. 1212-1215 ­ Vaherahu 1215 ­ Kolmemalva manööver 1217 ­ Otepää linnuse piiramine 1217 ­ 21.september Madisepäeva lahing, Lembituga eesotsas. 1219 ­ Ristisõtta sekkus Taani kuningas Valdemar II koos oma meestega.

Ajalugu
32 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Ristisõda Läänemere kaldal - muistne vabadusvõitlus

saj), Eestis 13.saj  Keskajal Euroopas: o Katoliku kiriku roll o Paavstide ja Saksa-Rooma keisri võimuvõitlus o 1096 I ristisõja algus Pühal Maal o 1204 4. ristisõja algus (kokku 8, esimene edukas) o 12.saj lõpust kaoliku kiriku tõsisem surve läänemere idakalda kristianiseerimiseks  Piiskopid, ristiusu levitajad: Meinhard ja Theodrich, Albert, Berthold  1201 rajati Riia linn o Tugipunkt, võimukeskus  1202 Mõõgavendade ordu loomine Läänemere idakalda kristianiseerimise huvid: o Katolik kirik – võimu laiendamine, õigeusu leviku piiramine o Euroopa kaupmehed – kaubandussuhete laiendamine, kauplemine slaavlastega o Taani kuningas – võimu ja alade laiendamine

Ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Muistne Eesti Vabadusvõitlus

Muistne Eesti Vabadusvõitlus: Mis ta oli? Miks kaotati?(1208-1227) Huvi Liivimaa ja Eesti vallutamise vastu seostatakse üldiselt saksa kaupmeeste tegevuse aktiviseerumisega Läänemerel alates 12. sajandi keskpaigast. Lisaks saksa kaupmeestele tundsid Baltimaade vastu huvi ka Taani kaupmehed ja kirikutegelased; idamisjonist huvitus ka Rootsi. Skandinaavia riikide huvi oli seotud idapoolsete paganarahvaste allutamisega ka seetõttu, et nood korraldasid tihti rüüsteretki nende aladele. 12. sajandi

Eesti ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
37
docx

Eesti ajaloo kokkuvõte 10.-12. klassini.

Jaroslav Tark, vallutas 1030 a Tartu ja pani sellele nimeks Jurjev, kuid juba 1060. a lõid sossolid (saarlased) ta sealt minema; eestlasi mainiti VanaVene (VanaVene kroonikad e letopissid) ja Skandinaavia allikates, Eesti naaberaladel hakkasid kujunema riigid (882. a sai VanaVene riik alguse), seepärast jõudsid eestlased kroonikatesse Noorem rauaaeg e eestlased muinasaja lõpul: selle perioodi kohta saab andmeid kirjalikest allikatest ja neist tähtsamad on: Henriku Liivimaa kroonika e Läti Henriku kroonika ja Taani hindamise raamat; nende järgi saab taastada asustuse ja oletatava rahvaarvu (u 150 000) lähtudes adramaade arvust (adramaa ­ muistne maakasutusühik, tähistas põldu, mille saab üles harida ühe adra e rakendiga) põhiline elatusala ­ põlluharimine ­ (oder, al 11. sajandist ka talinisu) võeti kasutusele rauast adraterad, tuli kasutusele kolmeväljasüsteem (põld oli jaotatud kolmeks: suvivili, talivili ja kesa),

Eesti ajalugu
121 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Muistne vabadusvõitlus

1.2. 1211 ­ 1212 rüüsteretked Ridala, Saaremaa, 1211 vastastikused rüüsteretked *eestlaste aktiivsed laieneval Rävala Läänemaale ja latgalide aladele rünnakud territooriumil 1211.nov. Toreida piiramine Albert Liivlased, latgalid, Theodoricihi retked Kesk-Eesti Theodorich- *Eesti ala tuleb Mõõgavendade ordu väikestesse maakondadesse Eeestimaa piiskop süstemaatiliselt allutada

Ajalugu
35 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Balti ristisõda ja Muistne vabadusvõitlus

feodaalkorra alged. Samal ajal oli aga võõrvallutajatel soodne võimalus eestlaste erimeelsusi ära kasutada, vallutades igat maakonda eraldi. Alles siis, kui algas massiline rüüstamine ja sunniviisiline ristimine, hakkasid eestlased aru saama, et nad on üks rahvas ja peaksid koos selle nimel tegutsema, et oma maa vabaks võidelda. Balti ristisõda toimus aastatel 1180-1290 ning selle aja jooksul peetud Muistne vabadusvõitlus, mis oli üks sõja osadest, vahemikus 1208-1227. Liivimaa ja Eesti vallutamist seostatakse üldiselt saksa kaupmeeste aktiviseerunud tegevusega Läänemerel 12. sajandil. 1159. aastal taasrajati Lübecki linn, millest sai tugipunkt saksa kaupmeeste jaoks Läänemere- reisidel. Suurt huvi tunti just eelkõige Baltimaade vastu, sest asukoht oli soodne kauplemiseks Vene vürstiriikidega. Lisaks Saksa kaupmeestele olid tegutsemisvalmis ka Taani kaupmehed, roostlased ning kirikutegelased. Innocentius III saatis Saksimaa ja Vestfaali kristlastele teate,

Ajalugu
86 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun