jõe kallast mööda Polotskisse, maad möda aga läbi Latgallia Pihkvasse. *Põhjused, miks Eesti 12.sajandiks ikka riiklust ega riiki ei tekkinud. Üks võimalikke põhjusi on,et tähtsamad kaubateed Eesti lähedalt möödusid kuid ükski ei läinud otse läbi. Teine võmalik seletus on, et eesti ühiskonnal jäi napilt puudu sellest materiaalsete hüvede kuhjumise kriitilisest piirist, mis on riikluse sünniks vajalik ehk majandus peab olema piisavalt tootlik ja maa piisavalt jõukas. 5. MUINASUSUND JA RISTIUSU LEVIKU ALGUS Tarapita *Eestlaste muinasusun oli eelkõige loodususund. S.t et uskumuste, kommete ja rituaalide sisuks oli inimese ja looduse vahekorra tagamine. *Skandinaavlastel oli rikas mütoloogia ja uhke jumalate plejaad(Odin,Thor,Freya jt), balti rahvad ja slaavlased tundsid sõja-ja piksejumalat Perkunast, kelle nimi kajab vastu eestikeelsetes sõnades pärgel ja põrgu. *Läti Henrik mainib ta korduvalt eestlaste jumalat Tarapitat, kelle poole eestlased
okultistidest pettureid, silmakirjateenreid ning sulisid, kelle erinevatest hookus pookustest ma isegi viit minutit kuulata ei kannatanud. Kõik okultistid, keda ma olin kohanud, olid ,,valged valgustajad", väidetavalt prohvetid ning nõiad, kes kasutasid oma jumalalt saadud oletatavaid üleloomulikke võimeid vaimudega suhtlemiseks. LaVey aga naeris nende üle, ta ehk isegi sülitas põlguses nende poole, nagu võis välja lugeda ajaleheartiklitest, kus väideti, et ta rajas musta maagia oma töö olemuse tumedamale poolele ning inimeste ihadele. Tema ,,kirikus" ei tundunud olevat midagi vaimulikku. Kui kuulsin LaVey juttu esimest korda, sain kohe aru, et miski ei seo teda okultismiga. Teda polnud võimalik ka vaimulikuna ette kujutada. Tema brutaalne, kuid samas siiras kõne oli asjalik ja seostatud ning selles polnud midagi mõistatuslikku. Kui täpne olla, oli LaVey kõne usuvastane: ta tegi maha jumalate kummardamise, inimlike ihade maha surumise ja
ja mida juua, ega oma ihu pärast, millega riietuda. Eks elu ole enam kui toidus ja ihu enam kui riided? Pange tähele taeva linde: nad ei külva ega lõika ega pane kokku aitadesse ja teie taevane Isa toidab neid. Eks teie ole palju enam kui nemad? Aga kes teie seast võib muretsemisega oma pikkusele ühegi küünra jätkata? Ja miks te muretsete riietuse pärast? Pange tähele lilli väljal, kuidas nad kasvavad; nad ei tee tööd ega ketra. Ometi ma ütlen teile, et Saalomongi kõiges oma hiilguses ei ole olnud nõnda ehitud kui üks nendest! Kui nüüd Jumal rohtu väljal, mis täna on ja homme ahju visatakse, nõnda ehib, kas siis mitte palju enam teid, teie nõdrausulised. Ärge siis olge mures, küsides: ,,Mida me sööme? Mida me joome? Millega me riietume?" Sest kõike seda taotlevad paganad. Teie taevane Isa teab ju, et te seda kõike vajate. Ent otsige esiti Jumala riiki ja Tema õigust, siis seda kõike antakse teile pealegi
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim
ja mida juua, ega oma ihu pärast, millega riietuda. Eks elu ole enam kui toidus ja ihu enam kui riided? Pange tähele taeva linde: nad ei külva ega lõika ega pane kokku aitadesse ja teie taevane Isa toidab neid. Eks teie ole palju enam kui nemad? Aga kes teie seast võib muretsemisega oma pikkusele ühegi küünra jätkata? Ja miks te muretsete riietuse pärast? Pange tähele lilli väljal, kuidas nad kasvavad; nad ei tee tööd ega ketra. Ometi ma ütlen teile, et Saalomongi kõiges oma hiilguses ei ole olnud nõnda ehitud kui üks nendest! Kui nüüd Jumal rohtu väljal, mis täna on ja homme ahju visatakse, nõnda ehib, kas siis mitte palju 11 enam teid, teie nõdrausulised. Ärge siis olge mures, küsides: „Mida me sööme? Mida me joome? Millega me riietume?“ Sest kõike seda taotlevad paganad. Teie taevane Isa teab ju, et te seda kõike vajate
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
veoühikuid ja -tehnoloogiaid. Kaheksandas peatükis keskendutakse veoprotsessi korraldus- likule küljele – kaubavedudele. Analoogiliselt eelnevaga käsitletakse kahes järgmises peatükis laotehnoloogiaid ja tõstukeid ning üheteistkümnendas peatükis laotöö toiminguid ja töökorraldust laos. Pakenditele, pakkimisele ja pakendamise tehnoloogiatele ning automaatsele tuvastamisele on pühendatud järgmised kaks peatükki. Edasi leiavad käsitlemist valdkonnad, millest algab logistika ja tarneahela juhtimine. Nendeks on varude haldamine ja ostutegevus