Eestlaste ja venelaste suhtluskäitumine (0)

EESTLASTE JA VENELASTE SUHTLUSKÄITUMINE

TARTU ÜLIKOOL Angelina Savolainen EESTLASTE JA VENELASTE SUHTLUSKÄITUMINE Referaat  Tartu 2016 Referaadi tegemiseks oli kasutatud kaht artiklit, mis puudutavad suhtluskäitumist, kusjuures ühe artikli uurimus (Pajusalu jt 2010) on osaliselt inspireeritud teisest uurimusest (Keevallik 1998). ​ ​ Artiklite eesmärgiks oli ​sina ja ​teie kasutamise​ uurimine koolilaste seas ning eestlaste ja venelaste võrdlus sellel teemal

Suhtlemiserinevused erinevate kultuuride vahel Eestis-2

positiivselt ning nende elulaad ja suhtlemiserinevused on kohe märgata kui võrrelda Baltimaade ja põhjapoolsete maade inimeste hoiakuid suhtlemises. Eestis on tugev euroopalik trend, kui inimesed hakkavad käituma Euroopa riikide näitel ja ainult mõned tugevad ajaloolised traditsioonid säilivad kohalikel inimestel. Kui konkretiseerida erinevate kultuuride suhtlemiserinevusi Eestis, siis võib märgata, et näiteks eestlaste ja venelaste vahel on olemas järgmine erinevus: eestlased on harjunud euroopaliku käitumisega ja rohkem kasutavad oma suhtlemises üleminekut ,,ühele tasandile", kus pöördutakse täiskasvanud inimeste poole ,,Sina" peale. Ühiskonnas on juba juurdunud arvamus, et kõikide inimeste õigused on võrdsed ja ei eksisteeri ,,Teie", vaid on olemas ,,Sina". Venelastel on jäänud kombeks nimetada täiskasvanuid inimesi ,,Teieks". See tuleb vanast traditsioonist, et

EESTLASTE SUHTUMINE EESTI VENELASTESSE

klass EESTLASTE SUHTUMINE EESTI VENELASTESSE Uurimistöö Juhendaja: Ljubov Peterson Tallinn 2015 SISSEJUHATUS Vene rahvus moodustab umbes veerandi Eesti kogu rahvastikust ja on sellega teine kõige suurem rahvusgrupp Eestis. Kuigi venelased on juba aastakümneid Eestis elanud ja 2 moodustavad Eesti rahvastikust suure osa, tundub nagu eestlaste ja Eesti venelaste läbi saamises oleks probleeme. Eestlaste ja venelaste omavahelised pinged on alati Eestis aktuaalsed olnud. Selline teema sai valitud, sest olen ise elanud Eestis nii väikestes kui ka suurtes kohtades, kuid seda probleemi olen igal pool täheldanud, olenemata asukohast. Üldlevinud arvamus on siiski, et Eestis elava kahe suure rahvuse omavaheline läbisaamine on halb, esineb palju omavahelisi probleeme ning eestlased üldiselt ei suhtu Eesti venelastesse hästi

Uurimustöö identiteedi kohta

Järgnevalt keskenduksingi mõningatele aspektidele sellises protsessis. Eesti identiteet pole midagi eraldiseisvat. See on käsitletav vaid ajaloolises ja sotsiokultuurilises kontekstis. Iseenda otsinguid tuleb tihti alustada teistest. Seetõttu on eestlaste identiteetide käsitlemisel oluline vaadata ka teisi rahvusgruppe, kellega jagatakse territooriumi ja kellega puututakse kokku igapäevases elus. On mitmeid küsimusi ja eluvaldkondi, kus eestlaste ja muulaste seisukohad erinevad väga oluliselt, alates suhtumisest välismaalase passi kuni hinnanguteni Venemaa usaldusväärsusele. Samas on selgelt märgatav hoiakute diferentseerumine eri elanikkonna gruppidel. Kui lagunes idablokk ja NL, hakkasid Ida-Euroopa rahvad järk-järgult taastama vanu ajalooliselt kujunenud identiteete ning otsima uusi. Koos üldiste väärtuste ja hoiakute muutumisega on teisenenud ka identiteedid. Eesti taasiseseisvumine on seotud kõigi Eesti

hinna eest vastu. Konfliktsuse vältimiseks on õnneks selle teemalised tulised vaidlused raugenud, võrreldes varajase iseseisvumisperioodiga, ning tänapäeval pigem aktsepteeritakse, et venelased on osa Eesti ühiskonnast. Viimaste aastate jooksul on integratsiooni teemalised arutelud eriti aktuaalsed, arvestades kümne aasta taguseid sündmusi Tallinnas, mis nõrgestasid veelgi kahe rahvuse vahelist suhet. Need sündmused ei aidanud kaasa tuleviku perspektiivis venelaste integreerimisele, sest erinevate uuringute põhjal kasvas just siis venelaste ebausk Eestisse integreerumisse. See on ainult üks paljudest probleemidest, mis on integratsiooniga seotud, ning alljärgnevalt toongi välja temaatikad, mis on integratsiooni seisukohalt olulised. Integratsiooni puhul eristatakse mitmeid eri vorme, mida ma ka selles töös käsitlen. Peamised aspektid, mida töös käsitlen on järgmised: hariduslik integratsioon, õiguslik ja poliitiline

Stereotüübid ja eelarvamused

arvamusest tingituna hakkabki kõnealune isik andma välja signaale, mis arvatava käitumiseni viivad. Signaalid võivad olla nii positiivsed kui ka negatiivsed, sõltuvalt sellest, mis iseloomuga käitumist teiselt inimeselt oodatakse (McKay, Davis ja Fanning 1995). Nende väidetega seoses meenub mulle eelmise aasta üks tähtsündmusi, milleks oli Pronkssõduri teisaldamise draama ning järgnenud aprillirahutused, mille põhjuseks omistati koheselt eestlaste ja venelaste vahelised suhted. Lühidalt öeldes taandati arutu märatsemine ja vandaalitsemine, eelkõige mässuliste endi poolt, rahvussuhete tasandile. Mässajate hulgas oli nii eestlasi kui venelasi ja olenemata nende patriootlikest tõekspidamistest ja rahvuslikest vaadetest rüüstasid kauplusi ühtmoodi, kuna kuritegelike tegude ajendiks ei olnud enam erinevate rahvuste läbisaamine ja konflikt. Huvitav on ka see, kuidas vene meedia kajastas

Miks võitis valimised Tallinnas taas Keskerakond?

Kuigi paljud inimesed lootsid, et need kohalike omavalitsuste valimised lõpetavad Keskerakonna ainuvõimu Tallinnas, pidid Keskerakonna vastased siiski leppima sellega, et Keskerakond sai veel rohkem mandaate Tallinna volikogus kui eelmistel valimistel, kuigi protsentuaalselt oli neil toetajaid vähem, kui eelmine kord. Lisaks kaotas veel toetajaid ka Reformierakond. Hääli said eelmistest valimistest rohkem Sotsiaaldemokraadid ja IRL. On ilmselge, et Tallinna linnavõim valiti taas venelaste poolt. IRL võitis vaid kolmes linnaosas: Nõmmel, Pirital ja Kesklinnas. Ka meedias on palju räägitud sellest, kuidas teised kolm suurt parteid peale Keskerakonna ei pööra venelastele ja nende probleemidele tähelepanu. Reformierakond on sellele vastanud, et neil ei ole erinevat poliitikat eestlaste ja venelaste jaoks ning nii see ka tegelikult ka olema peaks, kuid enne seda peavad venelased saama Eestis eestlastega võrdseks. Venelased

Rassism tänapäeva noorte seas

1940-ndate aastateni ei suhtutud rassilise diskrimineerimisse erilise halvakspanuga, alles pärast natsi Saksamaa rassipoliitikat hakkas rassism omandama halba kõla. Tänapäeval on rassiline võrdsus reguleeritud seaduste poolt. Seoses üha suureneva tööjõupuudusega on Eesti varsti sunnitud avama oma uksed võõrtööjõule. Need inimesed on teisest rahvusest, kultuurist ja võib-olla ka teisest rassist. Hetkel elab küll Eestis hulgaliselt venelasi, ukrainlasi ja teisi muulasi, kuid eestlaste kokkupuuted kultuuride ja rahvustega, kelle kombed ja tavad meie omadest drastiliselt erinevad, on väiksed. Kokkupuuteid teistest rassidest inimestega on peaolematud. See tõttu on meie uurimusrühm huvitatud sellest, kui valmis on eesti ühiskond teistest rahvustest ja rassidest inimeste jaoks. Sammuti huvitab meid see, kuidas suhtuvad eestlased juba kohapeal olevatesse muulastesse. Meid huvitab, kui suur on teadmine rassistlike ja ideoloogiliste organisatsioonide kohta ja kuidas