Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Eestlaste emotsioonisõnavara (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui positiivne ­ negatiivne ?
  • Millest on tehtud eestlaste emotsioonisõnavara ?
 
Säutsu twitteris
Tartu Ülikool
Haridusteaduskond






Eestlaste emotsioonisõnavara
Referaat



Sally Lepik
Juhendaja Karin Kaljumägi






Tartu 2011

Sisukord


Sisukord 2
Sissejuhatus 3
1. Emotsioon ja emotsioonisõnade liigid 4
1.1. Emotsioon 4
1.2. Emotsioonisõnade olemus 4
2. Emotsioonisõnavara 5
2.1. Emotsioonisõnavara kogumine ja uurimine 5
2.2. Emotsioonisõnavara vorm ja sisu 5
3. Eestlaste kollektiivne minapilt 7
3.1. Naiivteooria 7
3.2. Eestlaste iseloomuomaduste sõnavara 7
3.3. Eestlaste prototüüpsemad iseloomuomadused 8
3.4. Eestlaste põhiemotsioon – viha 10
3.5. Töökus ja vihameel on omavahel seotud? 10
Kirjandus 11









Sissejuhatus


Käesoleva referaadi aluseks on kogumikust Keel ja Kirjandus 8 Ene Vainiku artikkel „Millest on tehtud eestlaste emotsioonisõnavara?“, ilmunud 2002 aastal ja Ene Vainiku ja Heili Orava artikkel kogumikust Keel ja Kirjandus 4 „Tee tööd ja näe vaeva,...aga ikka oled vihane “, ilmunud 2005 aastal. Esimese artikli puhul on aluseks EKI-s läbiviidud empiiriline eestlaste emotsioonisõnavara uuring ning selle tulemuste põhjal Tartu Ülikoolis kaitstud magistritöö. Viimast kasutatakse ka teises artiklis, lisaks iseloomuomaduste uurimusele.
Välja on toodud küsimused eestlaste emotsioonisõnavara kogumise, uurimise, mahu ja iseloomu kohta ja kirjeldatakse eestlaste tüüpilist iseloomupilti ja emotsioonide pilti.
Materjal on järjestatud artikliti.








  • Emotsioon ja emotsioonisõnade liigid


  • Emotsioon


    Üldiselt peetakse emotsiooniks organismi seisundit , millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused, mida subjektiivselt teadvustatakse mingi tundmusena ja mille nimetamiseks on keeles oma sõna. ( Allik J., Rauk M. 2001: 188)
  • Emotsioonisõnade olemus


    Emotsioonisõnavara moodustavad leksikaalsed üksused (sõnad, sõnaühendid, püsiväljendid), mille tähendus viitab emotsioonidele. Funktsiooni põhjal jaguneb emotsioonisõnavara kahte liiki: ekspressiivseteks ja deskriptiivseteks.
    Ekspressiivsed emotsiooniväljendid on keelendid, mida kasutatakse vahetult emotsioonide väljendamiseks, nt kurat võtaks!, ups!, issake!, jestas! jne. Ekspressiivi kasutamise ja teda esile kutsunud emotsiooni vahel on kas ajalise samaaegsuse või vahetu järgnevuse seos. Ekspressiivi täpne tähendus on mõistetav kindlas olukorras (nt kas kurat võtaks! tähendab viha, pettumust, frustratsiooni või midagi muud). Samuti võib ekspressiiv sisaldada viidet konkreetsele emotsioonile (nt rõõmule: rõõm sind näha!), aga ei pruugi (nt hurraa!, jess !).
    Deskriptiivsed emotsiooniväljendeid kasutatakse emotsionaalse kogemuse määratlemiseks või kirjeldamiseks. Ajalist samaaegsust ega põhjalikku seost emotsiooni ja seda tähistava väljendi vahel ei eeldata. See tähendab, et näiteks sõna viha ei kasutata ainult vihasena ning selle sõna mainimine ei peaks veel ka kelleski viha esile kutsuma. Deskriptiivsete emotsiooniväljendite hulgas eristatakse otseseid ja piltlikke emotsiooniväljendeid. Viimaste hulka kuuluvad eesti keeleski leiduvad arvukad emotsioonide kohta käivad fraseologismid , nt püksid sõeluvad püüli tähistab hirmu. Piltlike väljendite hulgas eristatakse metafoorseid (tähenduse ülekanne ühest inimkogemuse valdkonnast teise nt ta keeb vihast) ja metonüümilisi väljendeid ( emotsionaalset kogemust kirjeldatakse selle ühe osa iseloomuliku muutuse kaudu nt silmad nagu tõllarattad).
    Otsesteks emotsiooniväljenditeks on emotsiooninimetused, mille esmane funktsioon on tähistada erinevaid emotsioone (nt sõnad viha ja rõõm), aga ka eristada emotsioonide eri kvaliteete (nt vihavaen, äkkviha, kahjurõõm, kabuhirm).
  • Emotsioonisõnavara


  • Emotsioonisõnavara kogumine ja uurimine


    Eesti keeles on olemas sõnu, mida kasutatakse emotsioonide, tundmuste, tunnete, emotsionaalsete seisundite tähistamiseks. Selleks, et emotsioonisõnavara hulka uurida, on mitu teed, nt koguda sõnavara tekstidest või sõnaraamatutest. Teine võimalus on võtta ette mõni psühholoogide koostatud nt ingliskeelne emotsioonisõnade loetelu ja anda selles sisalduvatele sõnadele eestikeelsed vasted.
    Ene Vainiku uurimuses kasutati emotsioonisõnavara uurimiseks välimeetodit ja viidi 100 inimesega suuliste intervjuude
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Eestlaste emotsioonisõnavara #1 Eestlaste emotsioonisõnavara #2 Eestlaste emotsioonisõnavara #3 Eestlaste emotsioonisõnavara #4 Eestlaste emotsioonisõnavara #5 Eestlaste emotsioonisõnavara #6 Eestlaste emotsioonisõnavara #7 Eestlaste emotsioonisõnavara #8 Eestlaste emotsioonisõnavara #9 Eestlaste emotsioonisõnavara #10 Eestlaste emotsioonisõnavara #11
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-12-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 34 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Lalaaaa Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Mõisted


    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    6
    doc
    Eestlaste emotsioonisõnavara
    22
    ppt
    Emotsioonid-eestlaste sõnavara
    320
    doc
    Majanduspoliitika
    544
    pdf
    Mitmekeelne oskussuhtlus
    990
    pdf
    Maailmataju ehk maailmapilt 2015
    107
    docx
    Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse
    56
    doc
    Sotsiaalpsühholoogia
    477
    pdf
    Maailmataju



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun