50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2010-11-14
Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
M S
Õppematerjali autor
Eestlaste elutingimused kujundas jääaeg Arutlus Maa ajaloos on olnud mitmeid pikki jääaja perioode, kus mägedest tulevad suured liustikud alla ja katavad suured ma aalad. Nii on jushunud ka Eestiga, kuhu tuli jää skandinaavia mäestikest. Preagu elame me kahe jääaja vahelisel perioodil, mis on soe ja elamiskõllik. Eesti alad said jääst täiesti puhtaks tegelikult alles 13 000 11 000 a eKr. Kuid siiski on jääaja
pane ise kool minu nimi (8A klass) JÄÄAJAD referaat TALLINN 2008 Sisukord 1.Sissejuhatus lk 3 2.Mis olid jääajad? lk 3 3.Jääajad Eestis ja nende mõju meie maastikule lk 3 4.Järved lk 4 5.Maapinna kerkimine lk 4 6.Jääaegade põhjused lk 5 7.Elu jääajal lk 6 8.Liustikud lk 7 9.Kokkuvõte lk 7 10.Kasutatud kirjandus lk 8 Sissejuhatus Paljudele tuleb mõistega jääaeg silme ette ülemaailmselt tuntud samanimeline multifilm. Tegelikult on aga jääaeg mõiste, mis tähendab praegusest ajast märksa jahedamat kliimat. Jääaegu on olnud mitmeid. Sel ajal tomis ulatuslik mandriliustike pealetung. 100% pole aga ühest vastust jääaegade kohta, sest ka teadlased on nende esinemises erineval seisukohal. Minul on õnnestunud mitmel korral käia praegu veel säilinud Euroopa suurimal liustikul Vatnajökull. See asub Islandil ning selle suurus on 8100 ruutkilomeetrit. Mis olid jääajad? Umbes miljon aastat tagasi Maa kliima jahenes tunduvalt
Eestlaste elamistingimused kujundas jääaeg Maa ajaloos on esinenud pikki jääaja perioode, mil kliima on nii külm, et liustikud laskuvad alla mägedest ning katavad suure osa maismaast. Viimane jääaeg algas 2 miljonit aastat tagasi ja lõppes alles 10 000 aasta eest. Tegelikult elame me veel praegugi jääajastu lõpus, kuigi praegu täheldatakse kliima soojenemist. Kunagi võib tulla ka uusi jääaegu. Eesti ajal on olnud 4 jääaega. Liustik , mis jääajal Eestimaad kattis oli mitmeid kilomeetreid paks.
Elva Gümnaasium 10. re Harjumaa loodusgeograafia referaat Juhendaja: Elva 2016/17 Sisukord 1. Aluskord .......................................................................................... 3 2. Pealiskord ..........................................................................................4 3. Pinnakate ja selle mõju maastike kujunemisel................................................5 4. Mandrijäätekkelised pinnavormid..............................................................6 5. Päras jääaega tekkinud pinnavormid...........................................................7 6. Taimestik...........................................................................................8 7. Kasutatud materjalid..............................................................................9 8. Lisa 1......................................
(kvaternaari ajastul) ja selle kujundajateks oli mandrijää, jääsulamisveed ja mereveed. Mitmel korral (3 või 4 jääaega) kümneid tuhandeid aastaid kestnud jääaegadel liikus üle maa mitmesaja meetri paksune liustikujää, mis hõõrus maapinda ja rebis sellest lahti mitmesuguse kujuga ja suurusega kivimitükke (moreen) ning kandis neid edasi lõuna poole teel seda peenestades ja ümardades. Iga järgmine jääaeg hävitas niimoodi varasemal ajal tekkinud väiksemad pinnavormid ja suuremate pinnavormide ülaosad. Sel moel madaldus maapind 35- 40 m. Teisal täitusid osaliselt või täielikult vanad orud, mis olid isegi sügavamad kui 200 m, sinna settis mujalt lahtikistud moreen. Umbes 13 000 aastat tagasi hakkas kliima soojenema ja lõppes viimane jääaeg mida nimetatakse Valdai e. Würmi jääajaks. Eesti ala vabanes umbes 2000 aasta jooksul.
Maa geoloogilises minevikus on olnud väga suuri ja kestvaid jääaegu ning jäävaheaegu. Praegu me elame Kvaternaari ajastul, mis algas pärast Neogeeni ajatut umbes 2,5 miljonit aastat tagasi. Klimaatiliselt on Kvaternaar olnud väga rahutu ja ebastabiilne, jääaegade koguhulka me ei tea. Selgesti eristuvad Holsteini ja Eemi jäävaheaja ning Elsteri, Saale ja Weichseli jääaja setted, mis Eestis kannavad kohalikke nimesid: Karuküla ja Prangli jäävaheaeg ning Sangaste, Ugandi ja Järva jääaeg. 10 000 aastat tähistab Pleistotseeni (jääaja) ja Holotseeni (pärastjääaja) rahvusvaheliselt kokkulepitud piiri. 9 Aluspõhja pealispinna reljeef. Pinnakatte paksus. Liustike teke 10 Liustikud tekivad maismaal, lume kuhjumisel ja eeldusel, et maha sadava lume hulk ületab aastaringselt sulava lume koguse. Liustike tekkeks on vaja mõõdukalt külma kliimat
paiknevad Väikese Emajõe alamjooksul ning Otepää ja Haanja kõrgustiku vahel. ((Foto: Hinni kanjon Haanja looduspargis on 300 meetri pikkune ja 15-20 meetri sügavune sälkorg, mille põhjas voolab kiirevooluline Enni oja.)) Mõisted kõrgustik lavamaa madalik ürgorg orund Küsimused 1. Nimeta Eesti pinnamoe suurvormid: kõrgustikud, madalikud ja lavamaad. 2. Võrdle Lääne-Eesti ja Ida-Eesti pinnamoodi. Selgita, mis põhjustab erinevuse. 3. Kirjelda, kuidas mandrijää kujundas erinevaid pinnavorme (kõrgustikud, madalikud, lavamaad, ürgorud, orundid). 4. Milline on valdav pinnamood sinu kodukohas? Milliseid pinnavorme leidub sinu koduümbruses? 5. Võrdle Euroopa ja Eesti pinnamoe suurvorme. Too välja sarnasusi ja erinevusi. --- 26 l.6. Eesti geoloogiline ehitus Eesti asukoht Ida-Euroopa platvormi loodeosas Fennoskandia ehk Balti kilbi lõunaserval ning mitmed järjestikused mandrijäätumised on mõjutanud pinnamoe, pinnakatte, muldkatte ja teiste
1. Eesti loodusgeograafiline asend (sellest lähtuvad tunnused), ajavööndid. Eesti paikneb IdaEuroopa lauskmaal. Selleest lähtuvalt on Eestile omane kõrgustike ja lavamaade vaheldumine madalike, nõgude ja orunditega ning suusr osa territooriumist jääb kõrgusvahemikku 50100m. Üldjoontes on Eesti pinnamood tasane ja väikeste kõrgusvahedega. Eesti paikneb umbes 58° põhjalaiust ja 25° idapikkust. Eesti asub Euraasia mandi loodeosas ja Euroopa maailmajao põhjaosas, Läänemere ääres. Geograafiliste vööndite järgi kuulub Eesti põhjapoolse parasvööndi Läänemere vahetu ja Atlandi ookeani kaudse mõju all olevasse ossa. Põhjapoolseim punkt on Vaindloo saar, mandril Purekkari neem. Lõunapoolseim Naha talu. Läänepoolseim on Nootama laid, mandril Ramsi neem. Idapoolseim Narva linn. Kuna Eesti asub võrdlemisi kaugel põhjas, e. suurtel laiuskraadidel, on kujunenud meil
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid