Eestlaste elatusalad muinasajal (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

5

docx

Ajaloo kokkuvõte 1-6

Muinasaeg-ajajärk inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni 13.saj alguses pKr nim. Esiajaks e muinasajaks.Sellest saame teadmisi peamiselt inimeste endi poolt rajatu või mahajäetu põhjal.( nendeks on eelkõige omaaegsed asulakohad,linnused,kalmistud,ohverdamispaigad,jäljed põldudelt,metallitöötlemiskohad aga ka muinasajal valmistatud töö-ja tarberiistad,relvad ja ehted.) Muinasaja uurimine.Arheoloogilised kaevamised muististel (ehituste jäänused, kaitserajatised, kalmete konstruktsioonid, luustikud).Täppis-ja loodusteadused (arvestatakse puu vanust, dateeritakse põlenud liiva ja põletatud saviesemete tulesoleku aega); dendrokronoloogiline skaala ­ puude kasvuringide paksuste muutusi kajastav skaala (leitakse puu kasvu- ja maharaiumisaeg)

Ajalugu

3

rtf

Muinasaeg ehk esiaeg

Aletamine-täna metallkirvestele levis aletamine,mets raiuti maha ja puud jäeti mõneks ajaks kuivama,nende põletamisel tekkinud tuhk oli heaks väetiseks. Söödiviljelus-mõnda aega haritud maa jäeti lihtsalt paariks aastaks sööti,kasutades seda vahepeal karjamaana Tarandkalmed-kivikalmed moodustasid nüüd "sisekontsruktsiooni" suurematest kividest laotud müürid,mis asetsesid ristkülikukujuliselt. "aestid"- nimetati põhiliselt balti hõimusid,mille sisse arvati ka eestlaste esivanemad,esimest korda mainti neid Tarcituse poolt. "fennid"- tähistasid soomlasi,eestlasi võidi arvata nende hulka rooma allikate põhjal 4 Mägilinnused-rajati üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele. Neemiklinnused-püstitati mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale. Linnamäed-Mägi-ja neemiklinnused olid kõige enam levinud linnausetüüpideks ja neid kohtab kogu Eesti mandril,rahvasuus tuntakse neid valdavalt linnamägedena.

Ajalugu

4

doc

MUINASAEG

Vastus. kalastus, põlluhairmine,korilus, rauasulatamine. 13. Miks nimetatakse vanemat rauaaega ka rooma rauaajaks ja tõususajanditeks? Vastus. Rooma rauaajaks, sest siis avaldas mõju hiigelsuur Rooma impeerium kogu Põhja- Euroopale ja ühtlasi Eestile. Tõususajanditeks, sest siis arenes eriti hoogsalt põlluharimine koos karjavaksvatusega, käsitöö, kaubandus. Seda soodustas see, et rooma rauaaeg oli arvatavasti rahulik sõdadeta ajajärk. 14.Kust on pärit eestlaste vanim esmainimene? Vastus. Aestid. Balti kui ka läänemeresoome hõim.Läänemere rannik. 15.Millal algas linnuste ehitamine?Miks? Vastus.8.sajandi paikku. Kaitseehitisena, elukohana. Siis oli viikingiaeg ja taheti end kaitsta vaenlaste eest. 16. Millised olid linnuste rühmad välisilme põhjal? Iseloomusta lühidalt. Vastus. Mägilinnus- Otepää- rajatud looduslikult kaitstud künkale Neemiklinnus-Rõuge- 3 külge looduslikult kaitstud

Ajalugu

4

docx

Muinasaeg maailmas ja eestis

Metalli eelised kivi ees. Jätkus kivi, sarve ja luu töötlemine. Pronksesemete vähene levik. b) Uuendused: · kindlustatud asulad (Asva, Iru) · kivikirstkalmed (Jõelähtme) ­ maapealsed kalmeehitised kividest ringi ja selle keskel oleva kirstuga, mis kuhjati üle väiksemate kividega. · muinaspõllud (Saha-Loo) ­ kivikoristusega tekkinud kivipeenrad, mis piiravad põllilappe. · kultuskivid (Tumala) ­ arvatavasti ohverdamine, esivanemate austamine, viljakusmaagia. c) Elatusalad ja eluolu: · Rannikupiirkond ­ karjakasvatus (lambad, kitsed, veised) ja maaviljelus (nisu, oder). Küttimine ja kalapüük. Üksiktalud, põllumaa eraomandus ja varanduslik ebavõrdsus. Kaubavahetus kesk-rootsiga (toodangu vastu sai pronksesemeid). Läänepoolsed mõjutused eluolule ja kultuurile. · sise-Eesti ­ hõredamini asustatud (tihedad metsad). Karjakasvatus ja alepõllundus. Suurem tähtsus jahil ja kalapüügil. Kinnismuistseid teatakse suhteliselt vähe.

Ajalugu

12

doc

Eestimaa muinasaeg

t eKr 3. Muinasaeg ja selle uurimine: Eesti muinasaeg ­ ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotamiseni 13. sajandi algul pKr. Muinasaja allikad: a. Arheoloogia · Kinnismuistised (maas kinni) ­ hooned · Irdmuistised (saab mujale paigutada) ­ tarbeesemed, ehted, luud. b. Zooloogia ja botaanika c. Antropoloogia ­ luustiku põhjal tunnuste määramine. d. Numismaatika ­ ajaloo uurimine müütide põhjal. e. Etnoloogia ­ rahvateadus, nt Eestlaste eluolu 18.-19. sajandil. f. Rahvusluule ja keeleteadus, sugulaskeelte veerimine, laensõnad. g. Teiste rahvuste kirjalikud allikad (nt Henriku Liivimaa kroonika) Neisse tuleb kriitiliselt suhtuda, subjektiivne hinnang ­ nt õigustati alistamist. 4. Muinasaja periodiseerimine: Aluseks töö- ja tarbeesemete peamine materjal. a. Kiviaeg: · Paleoliitikum (vanem kiviaeg) ­ lõppes jääaja lõpuga. Eestis inimasutust pole teada.

Ajalugu

4

odt

AJALOO KORDAMINE : MUINASAEG EESTIS

AJALOO KORDAMINE : MUINASAEG EESTIS 1. Loodusolude kujunemine. Eesti ajaloo allikad ja põhiperioodid. Kuidas on jääaeg kujundanud Eesti maastikku? 1) Paljastas põhja- ja Lääne-Eestis paepinna 2) Lihvis mägede kaljupanku (need jäid hiljem maha rändrahnudena) 3) Jää sulamisel kujunesid järved ja sügavate orgudega jõed 4) Kujunesid Kagu-Eesti kuplid ja Kesk-Eesti voored *Jääaeg möjutab endiselt meie maastikku - maapind kerkib mõne mm haaval igal aasta - Eesti pindala järk-järgult suureneb. Jää taandus u. 11 000 a eKr, suurt osa Eestist kattis Balti jääpaisjärv, kliima oli siis karm, tärkas tundrale iseloomulik taimkate, uitasid põhjapõdrad, polaarrebased jms. Esiajaks ehk muinasajaks nim. ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni Baltimaadel 12. saj. löpul. Sellele järgnes Eesti ajalooline aeg ehk periood keskaja algusest tänapäevani. Muinasaja periodiseering : Kiviaeg : 1) vanem kiviaeg ehk paleoliitikum 2) keskmine

Ajalugu

9

doc

Muinasaeg eestis

1.MUINASAEG 1.1.EESTI MUINASAJA UURIMINE 1. Milliseid andmeid Eesti muinasaja kohta annavad järgmised teatused: · Arheoloogia · Zooloogia · Antropoloogia · Etnoloogia · Keemia · Bioloogia · numismaatika · Rahvaluule · ARHEOLOOGIA - Ehitiste jäänused => Millised olid ehitised muinasajal - Linnuste kaitserajatised => Millised olid muinasaja kaitserajatised - Kalme konstruktsioonid => Millised olid muinasaja matmiskombed ja kalmed - Esemete jäänused => Millised olid muinasaja nõud, ehted, töö- ja tarberiistad jms · KEEMIA - Määratakse leidude vanus · ZOOLOOGIA - Loomade jäänused => Milline oli loomastik muinasajal BIOLOOGIA => Milline oli muinasaja taimestik · ANTROPOLOOGIA

Ajalugu

4

doc

Muinasaeg ja selle periodiseering

kasutati tulekivi ja kvartsi Esmaasukad tulid siia lõunast või kagust, nende keelest on jäänud meie keelde tundmatu päritoluga sõnu. Järgmine periood on noorem kiviaeg ehk neoliitikum (5000-1800 eKr). Toimuvad olulised muudatused. Võetakse kasutusele keraamika. Idast saabuvad soome-ugri hõimud, sellele viitab kammkeraamika levik meie aladel. Kammkeraamika kultuuri asulad paiknesid enamasti jõgede järvede ääres. Arenesid jahi ja tööriistade valmistamisoskused. Peamised elatusalad olid endiselt küttimine ja kalapüük, korilus. Eesti põllumajanduse algus. Tekib kõpla ja peenrapõllundus. Käsitöö sai alguse. Vanim haud pärineb neoliitikumist. Maeti magamisasendis asulasse maja lähedale, panused vähesed. Teine kultuur, mis neoliitikumi ajal tekkis 3000 eKr oli nöörkeraamika kultuur, savinõusid ilustati nöörijäljenditega. Seda aega on nimetatud ka venekirveste kultuuriks.

Ajalugu

Kommentaarid (0)