Eestlaste ajalugu(pronksiajast muinasajani) (1)

3 KEHV

Esitatud küsimused

Miks on Eestist leitud suhteliselt vähe pronksesemeid ?
Miks arenesid pronksiajal rannikupiirkonnad kiiremini kui sisemaa ?
Mil moel muutis raua kasutuselevõtt inimeste elu ?
Kuivõrd muutusid inimeste elatusalad vanemal rauaajal võrreldes pronksiajaga ?
Mida võime ühiskondlike suhete kohta väita ribapõldude süsteemi tekkimise põhjal ?
Mida võib viikingaja leidude põhjal väita tolle perioodi kaubanduse kohta Eestis ?
Kus on tänapäevani säilinud tsuudi nimetus?
Milline tähtsus on Eesti ajaloos perioodil 1030-1061?
Mil moel muutusid eestlaste elatusalad muinasaja lõpus võrreldes varasemaga ?
Millest on need eriarvamused tingitud ?

Lõik failist

PRONKSIAEG JA VANEM RAUAAEG

Miks on Eestist leitud suhteliselt vähe pronksesemeid ?
Pronksesemed olid eestlaste jaoks veidi kallid ning siin puudusid nende valmistamiseks vajalikud vase- ja tinamaagid.

Millised muutused ühiskonnas võisid põhjustada vajaduse kindlustatud asulate järele ?
Neid ehitati kaitseks vaenlaste ja muude ohtude eest ning sellega kaitsti ka oma vara.

Miks arenesid pronksiajal rannikupiirkonnad kiiremini kui sisemaa ?
Neil olid erinevad looduslikud tingimused. Rannikualadel olid viljakamad mullad , mida oli kergem harida. Elatusalad olid karjakasvatus ja maaviljelus. Sise-Eestis tegeleti peamiselt alepõllundusega + jaht ning kalapüük.

Võrrelge pronksi- ja vanema rauaaja matmiskombeid. Mida võib kalmete põhjal väita ühiskondlike suhete kohta ?
Pronks: maeti kivikirstkalmetesse (tavaliselt maaomanike pered maeti) – 5-8 meetrise läbimõõduga ring ja selle keskele laotud kirst , kuhu sängitati surnu. Kirstu ja ringi vahele pandi kividest küngas. Maeti ka mõndadesse laevkalmetsse ning maahaudadesse.
Eelrooma : maeti tarandkalmetesse – koosnesid kiviridadest või-müüridest, mis piirasid nelinurkset tarandit laiusega 1-2 m ja pikkusega 2-3m. Surnud pandi tarandimüüride vahele, tunduvalt harvemini maeti põletatult.
Rooma : tüüpilised tarandkalmed – olid laotud korrapärasemalt(ristküliku kujuga). Mitu tarandit moodustasid ühe kalme. Maeti põletatult. Pandi kaasa ehteid ja luukilde. Tarandis oli umbes 10-20 surnut.

Mil moel muutis raua kasutuselevõtt inimeste elu ?
Majandus hakkas arenema seoses kohaliku soorauamaagi kasutusele võtuga. Raud oli ka tugevam, teravam ning vastupidavam kui pronks.

Kuivõrd muutusid inimeste elatusalad vanemal rauaajal võrreldes pronksiajaga ?
Pronksiajal tegeldi karjakasvatuse ja maaviljelusega. Sisemaal ka alepõllunduse kalanduse ja jahindusega. Vanemal rauaajal oli põlluharimine ja karjakasvatusega ning hakkas arenema käsitöö(eriti raudesemete valmistamine, kuid ka pronksi jõudis eestisse suuremates kogustes ). Vahetuskaubandus.
KESKMINE RAUAAEG JA VIIKINGAEG

Tooge näiteid maastikuelementide kasutamisest linnuste rajamisel. Mille poolest erinevad Lääne-Eesti linnused ülejäänud Eesti linnustest?
Rajati voortele. Kasutati nõlvu, valle , kraave.
Linnusetüüp /levikupiirkond
Välised tunnused, ehituslikud iseärasused
Mägilinnused
Lõuna–Eesti (Otepää)
Olid rajatud üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele
Neemiklinnused
Üle Eesti va. Lääne-Eesti ; Rõuge (L-E)
Ida-Eesti
Meenutab kumerate külgedega kolmnurki – pealtvaates mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale püstitatud linnused.
Ringvall-linnused
Lääne-Eesti ja Saaremaa
8-10 m kõrguste paekividest laotud vallidega linnused.
Kalevi-poja säng
Lõuna-Eesti
Meenutab suurt kõrgete otsetega voodit, mis 2-lt poolt kaitstud kas nõlvade, vallide või kraavidega.

Leidke seoseid aardeleidude ja linnuste ehitamise vahel.
Kuna linnuste kaevamistel ja arheoloogilistel uurimistel on sealt leitud väga palju erinvaid aardeleide, siis see kõneleb inimeste rikkusest. Mida rohkem ning kallemaid aardeid, seda rikkamad linnused.

Mida võime ühiskondlike suhete kohta väita ribapõldude süsteemi tekkimise põhjal ?
Inimesed hakkasid elama külades, kus olid mitmed talud lähestikus ning nende vahel jagati põllumaad võrdselt soodsa ja viletsa vahel.

Kas teie arvates oli kujunemas vaadeldaval perioodil ühiskonna kihistumine ? Põhjendage oma arvamust.
Jah, oli. Kuna olid juba tekkinud maaomanikud ja paremate relvade omanikud ning ka samuti need, kes said lubada endale elamist linnuses.

Andke hinnang eestlaste sõjalise taseme kohta viikingajal.
Kuna on leitud palju relva peitleide ning ka tavalisi relvi arheloogilistel uurimistel, siis nende leidude põhjal ei saanud olla eestlaste sõjaline tase väga halb.

Mida võib viikingaja leidude põhjal väita tolle perioodi kaubanduse kohta Eestis ?
Skandinaaviaga suhted olid veelgi tihenenud. Tänu soodsale asendile jõudis siia hõbemünte ning ka relvi.

Milline roll oli eestlaste ja teiste läänemeresoomlaste esivanematel Vene riigi kujunemise loos ? Kus on tänapäevani säilinud tšuudi nimetus?
Nad aitasid Olegil( Rjuriku järeltulijal) Kiievit vallutada, osalesid sõjakäikudel Bütsantsi ja teenisid rändrahvaste vastu. Tänapäeva tšuudid on setud.

Milline tähtsus on Eesti ajaloos perioodil 1030-1061?
Nurjati venelaste tõsine vallutuskatse.

EESTLASED MUINASAJA LÕPUL

Mil moel muutusid eestlaste elatusalad muinasaja lõpus võrreldes varasemaga ?
Peamine tegevusala oli maaharimine , võeti kasutusele kolmeväljasüsteem ning juures oli veel ka metsamesindus. Tegeldi aktiivselt vahenduskaubandusega.

Kas sepad võisid teie arvates ära elada põllutööd tegemata? Põhjendage oma arvamust.
See võis olla täiesti võimalik, kuna relvade ja ehete levik sel ajajärgul oli küllaltki suur.

Kirjeldage muinasaja lõpuks kujunenud haldusjaotust. Millised märgid viitasid kujunevale riiklusele ?
Olid külad, mis moodustasid kihelkonnad (45) ning mis omakorda moodustasid maakonnad , mida oli kaheksa: Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi, Sakala + kihelkonnad(moodustasid ühe maakonna) (Alempois, Nurmekund, Mõhu, Vaiga ja Jogentagana).

Milles lahknevad arheoloogide arvamused ühiskondlike suhete kohta muinasaja lõpul? Millest on need eriarvamused tingitud ?
Ühed arvavad et elanikud olid varanduslikult ja õiguslikult enam-vähem võrdsed, teised aga et, varanduslik ebavõrdsus oli suur. Tingitud sellest, et ühiskondlikke suhteid kajastavaid andmeid on säilinud vähe.

Kas eestlaste sõjaline tase oli muinasaja lõpul piisav vallutuskatsete tagasitõrjumiseks? Tooge oma arvamuse kinnitamiseks näiteid.
Kuna eestlastel oli üsna muljetavaldav ja suur sõjaline varustus , siis teatud olukordades võis see olla võimalik. Näiteks oli eestlastel tihti konflikte latgalitega, kuid peamisteks kannatajateks jäid alati latgalid . Ning eestlaste organiseeritus oli piisavalt kõrge, et lüüa tagasi lähemate naabrite vallutuskatsed.
Malev – maakonnast moodustatud väeüksus
Adramaa – põllumaa, mida suudeti harida ühe adraga
Kääpad – kuhjatud liiv, mille all või sees toimus põletusmatus

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Eestlaste ajalugu pronksiajast muinasajani #1

Eestlaste ajalugu pronksiajast muinasajani #2

Eestlaste ajalugu pronksiajast muinasajani #3

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-01-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti

91 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

ClickOnMe Õppematerjali autor

Kõikide teemade kohta on küsimused, millele on vastatud, samuti on koostatud tabeleid jms, mis annab selle teema kohta palju infot. Kasutasin 10ndas kontrolltööde õppimiseks.

muinaseg pronksiaeg viikingaeg keskmine rauaaeg vanem rauaaeg eestlased muinasja lõpul

Sarnased õppematerjalid

docx

Muinasaeg Eestis - põhjalik kokkuvõte

Linnused ülikute residentsid/võimukeskused. Asulates käsitöölised. Linnuste asukohad teede / vete ääres viitavad kaubavahetusele. 600.a paiku rootslaste kun Ingvar rüüsteretk Eestisse. Rootslased said lüüa, langes ka kun. Viikingite sõjakäigud Eestisse. Eestlased suutsid küllalt tugevalt vastu panna ja sooritada vasturetki. ESIMENE VABADUSVÕITLUS 10.saj lõpul suhted Vana-Vene riigiga teravnesid. Kiievi suurvürst Jaroslav Tark tegi 1030.a sõjakäigu eestlaste vastu, võitis neid ja rajas Trtusse tugipunkti, mille nimetas oma ristinime põhjal Jurjeviks. See pole trtu linna asustamisaasta, eestlaste linnus kui ka ulatuslik asula olid seal püsinud juba mitu saj. 1054. sõjakäigul eestlaste vastu said venelased lüüa. 1030-1061: nurjati venelaste tõsine vallutuskatse. Eestlased piisavalt tugevad, et kaitsta oma vabadust. EESTLASED MUINASAJA LÕPUL Kasvas rahvaarv, kasvas asustus, asustamata jäi maa soisem osa, mererannik ja mõned saared.

Ajalugu

rtf

Ajaloo KT 10. klassile

Millest need arvamused on tingitud ? Viimasel ajal on arheoloogid täheldanud märke muistse ühiskonna kihistumisest juba alates pronksiajast. Selle seisukoha järgi oli muinasaja lõpul varanduslik ebavõrdsus suur ja ühiskond küllalt tugevasti diferentseeritud. Valitseva kihi moodustasid rikkad suurmaaomanikud, kelle hulgast valiti ka vanemad. Suur osa linnusied oli ülikute ja nende kaaskondade residentsideks. Talupojad pidid ülikutele tasu maksma. 12)Kas eestlaste sõjaline tase oli muinasaja lõpul piisava vallutuskatsete tõrjumiseks? Too oma arvamuse kinnitamiseks näide. JAH, SEST Kuni muistse vabadusvõitluse alguseni võimaldas eestlaste sõjaline tase lähemate naabrite kallaletunge tagasi tõrjuda. Näiteks Vana-Vene riik üritas 11. sajandi teisel poolel eesti linnust rünnata, kuid eestlased suutsid vastu hakata, ning Vana-Vene riik ei suutnud linnust vallutada. 13)Kirjelda suitsutuba.

Ajalugu

odt

Muinasaja periodiseerimine, kammkeraamika kultuur, vahetus kaubandus

Neemiklinnused , ringvall-linnused 6.Mil moel muutis raua kasutusele võtt inimeste elu ? Inimeste elu läks lihtsamaks , kuna rauast valmistati erinevaid tööriiste. ( nt. Sirp, vikat jms ) 7. Miks võib väita,et ristiusk polnud eestlastele muinasaja lõpul tundmatu. Eestlased olid heas läbisaamises ristiusuliste naabermaadega. Kuna siin käis regulaarselt nende kaupmehi, siis pole võimatu , et mõni nende kabel või kirik siin oli. Ristiusu mõjutusi on ka selgelt näha eestlaste kommete muutuses. Leitud on ka selle laadseid ehteid. 8.Eesti ajaloo periodiseerimine · 1208. - 1227.a Muistne vabadusvõitlus · 1558. - 1583.a Rootsi aeg · 1700. - 1721.a Põhjasõda · 1721. - 1918.a Vene aeg · 1918.a 24.aug Eesti iseseisvumine · 1940. - 1991.a Nõukogude aeg · 1991.a 20.aug Eesti taasiseseisvumine 9.Nöörkeraamika kultuur Hakati tegema paati meenutavaid kirveid, mis olid hoolikalt lihvitud ja sissepuuritud silmaaukudega

Ajalugu

docx

Muinasaeg ja selle tähtsamad perioodid

1. Paljud vajalikud töö ja tarberiistad valmistati igas peres oma jõududega 2. Eriti silmapaistev oli relvaseppade toodang 3. Osa meistreid oli spetsialiseerunud pronksehetele 4. Muinasaja lõpul kerkisid esile hõbesepad Kaubandus 1. Tegeldi peamiselt vahetuskkaubandusega, kus kaup vahetati kauba vastu 2. Tänu soodsale asendile oli eestlastel olulisel kohal ka vahenduskaubandus ( kaup osteti edasi müügiks ) 3. Kaubavahetus oli üsna tulus Talud ja külad 1. Eestlaste elamuks oli suitsutuba ( 4¤6m suurune palkidest hoone , mida köeti ilma korstnata ja kerisahjuta 2. Talud paiknesid lähestikku ja moodustasid küla Kihelkonnad ja maakonnad 1. Teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonna, mis oli tähtsamaiks haldusüksuseks. 13.sajandi algul oli eestis kokku 45 kihelkonda. 2. Eesti suuremad maakonnad olid: Virumaa, Rävala ,Järvamaa, Harjumaa, läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala

Ajalugu

docx

Eesti ajalugu - muinasaeg

Maksevahendiks oli hõbe Kaubandus Linnu eestis veel ei olnud Kaubitsemiskohad kujunesid tähtsamate teede ristumiskohtades (suuremad linnused, asulad Tallin, Tartu) Eestis läbisid kaubateed, mis ühendasid Läänemere lääne- ja lõunarannikut Venemaa linnadega (Pihkva, Novgorod) Eestisse toodi Hõbedat, pronksi, soola, relvi, riideid, luksuskaupu Eestist veeti välja Karusnahku, vaha, vilja Talud ja külad Eesti elanikud elasid taludes Eestlaste elamu oli suitsutuba. See on väike palkidest hoone, mida köeti korstnata kerisahjuga Vilja kuivatati samas ruumis Talud ja külad Talud paiknesid lähestikku ja moodustasid küla Lääne-, Kesk-, ja Põhja- Eestis olid sumbkülad Ida- Eestis - ridakülad Lõuna- Eestis hajakülad Kihelkonnad ja maakonnad Muinasaja lõpus Eesti tätsaim haldusüksus oli kihelkond Kihelkonna moodustasid lähedased piirkonna külad 13. sajandi algul Eestis oli umbes 45 kihelkonda

Eesti ajalugu

doc

Eesti ajalugu- muinasaeg.

Nõnda jõudis siia nii araablaste hõbemünte kui ka läänest meretaguste meistrite sepitsetud relvi. Skandinaavia saagad kõnelevad ühtlasi viikingite sõjakäikudest Eestisse, seda tunnistavad ka mõnelt Põhja-Eesti linnuselt leitud viikingite nooleotsad. Eestlased suutsid aga küllaltki tugevale vaenlasele vastu panna ja sooritada vasturetki. Esimene vabadusvõitlus.10 saj. lõpul suhted Vana-Vene riigiga teravnesid. Kiievi suurvürst Jaroslav Tark tegi 1030. aastal sõjakäigu eestlaste vastu, võitis neid ja rajas Tartusse tugipunkti, mille nimetas Jurjeviks.1054. aasta sõjakäigul eestlaste vastu said venelased lüüa. Vallutati Kaeva linnus Harjumaal. 1060 maksustati eesti hõimud, kes aga kihutasid maksukogujad minema, vallutasid Tartu, tungisid Pihkvani, kus toimus suurem lahing. Aastal 1030-1061 nurjati venelaste tõsine vallutuskatse. Mägilinnused rajatud üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele.

Ajalugu

odt

10.klassi ajalugu õpikus 1.-6. peatükk

Linnused ülikute residentsid/võimukeskused. Asulates käsitöölised. Linnuste asukohad teede / vete ääres viitavad kaubavahetusele. 600.a paiku rootslaste kun Ingvar rüüsteretk Eestisse. Rootslased said lüüa, langes ka kun. Viikingite sõjakäigud Eestisse. Eestlased suutsid küllalt tugevalt vastu panna ja sooritada vasturetki. ESIMENE VABADUSVÕITLUS 10.saj lõpul suhted Vana-Vene riigiga teravnesid. Kiievi suurvürst Jaroslav Tark tegi 1030.a sõjakäigu eestlaste vastu, võitis neid ja rajas Trtusse tugipunkti, mille nimetas oma ristinime põhjal Jurjeviks. See pole trtu linna asustamisaasta, eestlaste linnus kui ka ulatuslik asula olid seal püsinud juba mitu saj. 1054. sõjakäigul eestlaste vastu said venelased lüüa. 1030-1061: nurjati venelaste tõsine vallutuskatse. Eestlased piisavalt tugevad, et kaitsta oma vabadust. 5. EESTLASED MUINASAJA LÕPUL Kasvas rahvaarv, kasvas asustus, asustamata jäi maa soisem osa, mererannik ja mõned saared

Ajalugu

doc

Muinasaeg (Eesti)

ohverdati. Hakkasid toimuma ka sõjakäigud ja röövretked sest olid konfliktid kohalike rikastuvate ülikute vahel. Tihedad suhtes Skandinaaviaga viikingiajal(800-1050). Eesti jäi bütsantsi ja Isa- maadesse viivate viikingite kaubateede vahetuse lähedusse ja nõnda jõudissiia araabia hõbemünte ja meretaguste meistrite valmistatud relvi. Püstitati ruunikive(nagu hauakivid). Esimene vabadusvõitlus 10saj lõpul teravnesid suhted Vana-Vene riigiga. 1030 tegi Jaroslav Tark eestlaste vastu sõjakäigu ja rajas Tartusse tugipunkti ristides selle Jurjeviks. 1054 sõjakäigul said venelased aga lüüa. 1030-1061 olid väga tähelepanuväärsed kogu Eesti ajaloos: nurjati venelaste vallutuskatse, eestlased muutusid tugevamaks ja organiseerutumaks, et kaitsta oma vabadust. Eestlased muinasaja lõpul Rahvaarv tõusis jõudsasti ja asustus tihenes. Muinasaja lõpul elas Eestis juba vähemalt 150 000 inimest. Peamine tegevusala oli maahaimine, mis oma aja kohta oli üsna kõrgel

Ajalugu

Rohkem sarnaseid