Eestlaste saavutused taliolümpial Referaat Sissejuhatus Eestlased on osalenud taliolümpiamängudel alates 1928.aastast.Spordialadel milles eestlased juba ammusest ajast osalenud on: suusatamine, iluuisutamine, kiiruisutamine, mäesuusatamine, laskesuusatamine (Lisa 1). Et sportlased saaksid taliolümpial osaleda on neil abiks Eesti Olümpiakommitee,kes korraldab sportlaste minekut olümpiale.Igal taliolümpiamängudel on osalenud eestlased.Järgnev referaat toobki teieni eestlaste saavutused taliolümpial aastate kaupa. . Olümpiamängude ajaloost 23. mail 1911 toimunud ROK-i XII istungil Budapestis üllatas itaalia krahv Eugenio Brunetta d'Usseaux ROK-i liikmeid ettepanekuga korraldada olümpiavõistlusi ka talialadel ning soovis näha talialasid juba 1912. aastal Stockholmi mängude kavas. Rootsi esindaja teatas, et 1913. aastal korraldatakse Rootsis juba neljandad Põhjamaade
EESTI SPORTLASED TALIOLÜMPIAMÄNGUDEL Eesti sportlased osalevad taliolümpiamängudel alates 1928. aastast ja on võitnud 5 medalit, neist kaks kuldmedalit: 1964. aastal Ants Antson kiiruisutamises (1500 m) ja 2002. aastal Andrus Veerpalu murdmaasuusatamises (15 km). Torino taliolümpiamängudest võtavad osa 31 Eesti sportlast. 1928. aastal Sankt Moritzis, Shveitsis peetud olümpiamängud olid esimesed, mis juba toimumise hetkel kandsid taliolümpiamängude nime. Neist mängudest võttis Eestist osa kaks kiiruisutajat, kellest oli edukam Christfried Burmeister. Tema parim tulemus oli15. koht 500 m distantsil. Järgmised talimängud, millest eestlased osa võtsid, toimusid 1936 aastal Garmisch- Partenkirchenis, Saksamaal. Eestil oli 5-liikmeline esindus, kaks naissportlast ja kolm meessportlast. Naistest asus esimesena võistlema Karin Peckert-Forsman, kellest sai
Särevere 2010/2011 SISUKORD · Tali olümpiamängude toimumise ajad · Sankt Moritz · Garmisch Partenkirchen · Oslo · Cortina d'Ampezzo · Innsbruck · Grenoble · Lake Placid · Sarajevo · Galgary · Albertville · Lillehammer · Nagano · Salt Lake City · Torino · Vancouver Tali olümpiamängud I. 1924-Chamonix II. 1928- Sankt Moritz III. 1032- Lake Placid IV. 1936- Garmisch-Partenkirchen 1940- Sankt Moritz' 1944- Cortina d`Ampezzo' V. 1948- Sankt Moritz VI. 1952- Oslo VII. 1956- Cortina d`Ampezzo VIII. 1960- Squaw Valley IX. 1964- Innsbruck X. 1968- Grenoble XI. 1972- Sapporo XII. 1976- Innesbruck XIII. 1980- Lake Placid XIV. 1984- Sarajevo XV. 1988- Galgary
Eesti esimesed taliolümplased : Christfried Burmeister, Johannes Villemson , Aleksander Mitt ja Eduard Hiop Sankt Moritzi olümpiamängudel II taliolümpiamängud, Sankt Moritz · 11.02. - 19.02.1928 Koht:15 ,Nimi :Christfried Burmeister,Riik:Eesti ,Võistlusala:500m,Tulemus:46,2 Koht:18,Nimi:Christfried Burmeister,Riik:Eesti ,Võistlusala:1500m,Tulemus:2.33,6 Koht:24,Nimi:Christfried Burmeister,Riik:Eesti ,Võistlusala:5000,Tulemus:9.46,2 Koht:22,Nimi:Aleksander Mitt,Riik:Eesti ,Võistlusala:500 m,Tulemus:47,7 Koht:19,Nimi:Aleksander Mitt,Riik:Eesti,Võistlusala:1500m,Tulemus:2.35,0
päästepaadil USA eest, kuid sõuderegatt jäi tormi tõttu ära. Eestlane pidi piirduma kaasaelamisega kergejõustikuvõistlusele. Pariis 14. mai 28. oktoober 1900 Võistlused toimusid 20 spordialal ning 95 võistlualal. Mängudel osales 997 sportlast. 1900. aasta mängudel osalesid esmakordselt naissportlased. Tegemist oli kõige halvemini korraldatud mängudega olümpiamängude ajaloos ja Coubertin ütles hiljem, et on ime, et olümpiamängud need mängud üldse üle elasid. Neid mänge on nimetatud ka kõige organiseeritumaks kaoseks. Saint Louis 1. juuli 29. november 1904 ROK-i asutaval kongressil (1894) otsustati anda 1904. aasta olümpiamängude korraldamine USA-le, ROK-i 4. istungjärgul Pariisis (1901) kinnitati olümpialinnaks Chicago. Et aga teise linnana oli kandideerinud Saint Louis, lubati ameeriklastel ise otsustada, kumb neist saab olümpialinnaks. Lõpliku otsuste langetas USA president
................................... 6 Eesti olümpiamedalid............................................................................... 9 Huvitavaid fakte...................................................................................... 11 Lõpetuseks.............................................................................................. 23 Kasutatud allikad..................................................................................... 24 Olümpiamängud Sissejuhatus Olümpiamängud on rahvusvaheline spordi suurvõistlus ja spordipidu, mis on mõeldud jätkama antiikolümpiamängude traditsiooni ning nende õilsat ja rahuarmastavat vaimu. Nüüdisaegsed olümpiamängud koosnevad suveolümpiamängudest ja taliolümpiamängudest. Suveolümpiamängud toimuvad iga nelja aasta järel. Taliolümpiamängud toimusid algselt samal aastal suveolümpiamängudega, nüüd aga
................................................ 12 Deyvid Oprja.....................................................................................................................12 Kasutatud kirjandus:................................................................................................................. 13 2 Sissejuhatus 2010. aasta taliolümpiamängud olid XXI taliolümpiamängud. Need toimusid 12. veebruarist 28. veebruarini 2010 Vancouveri linnas Kanadas. Taliolümpiamänge peetakse alates 1924. aastast. Algul toimusid taliolümpiamängud samal aastal suveolümpiamängudega. Alates 1994. aastast peetakse taliolümpiamänge nelja-aastase tsükliga, mis on suveolümpiamängude tsüklist kahe aasta võrra nihkes. Erinevalt suveolümpiamängudest loendatakse taliolümpiamängude puhul mänge, mitte olümpiaade
1. Mis on olümpiamängud ? Nüüdisaegsed olümpiamängud ehk olümpiamängud on rahvusvaheline spordi suurvõistlus ja spordipidu, mis on mõeldud jätkama antiikolümpiamängude traditsiooni ning nende õilsat ja rahuarmastavat vaimu. Nüüdisaegsed olümpiamängud koosnevad olümpiaadi mängudest (ehk suveolümpiamängudest) ja taliolümpiamängudest. Suveolümpiamängud toimuvad iga nelja aasta järel, selle olümpiaadi esimesel aastal, mida pühitsetakse. Taliolümpiamängud toimusid algselt samal aastal suveolümpiamängudega, nüüd aga kaheaastase nihkega iga nelja aasta tagant. Vältimaks mängude liigset lohisevust, on sätestatud, et suveolümpiamängude ja taliolümpiamängude kestus ei tohi ületada 16 päeva.
Kõik kommentaarid