Eestlased muinasaja lõpul (0)

Sarnased õppematerjalid

6

docx

Eestlaste muinasaeg

jumalat Uku. Vaimud, haldjad ja jumalad polnud inimeste vastu ei head ega halvad, aga nendega tuli hästi läbi saada ja selleks toodi neile ohverdusi. Ohverdamiseks olid kindlad ohvripaigad, mis olid pühad. Nendeks paikadeks olid enamasti üksikut puud, kivid, allikat, järved, jõed. Ohverdamiseks oli kõige soodsam ja kõige püham päev muinaseestlaste jaoks neljapäev. Andideks olid enamasti piik, liha, veri, vill, vili, tähtsamatel päevadel loomad. 2. Eestlased muinasaja lõpul Muinasaja lõpusajand oli eestlaste jaoks märkimisväärselt hea. Rahvaarv kasvas jõudsasti ja asustus tihenes. Paljud keskajal tuntud külad oli, siis juba olemas. Muinasajalõpul elas Eestis vähemalt 150 000 inimest. Elatus aladeks oli peamisel maaharimine, mis oli selle aja kohta kõrgel tasemel. Põhiliset kasvatati talirukist. Maa suurust arvestati adramaades. Adramaaks nimetati sellise suurusega põllumaad, mida suudeti harida ühe adraga (põllutööriist, millega küntakse põldu). Koos

Ajalugu

4

doc

Eesti ajalugu- muinasaeg.

Muinasajaks ehk esiajaks nimetatakse ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni Baltimaadel 12. sajandi lõpul .Muinasaeg moodustab valdava osa kogu Eesti ajaloost. Uurimisel tuleb arvestada veel etnograafilisi andmeid, sest 18.19 saj. maarahva ehitistes, esemetes, töövõtetes kommetes jms. võib olla säilinud veel elemente, mille juured ulatuvad esiaega. Muinasajast saame teadmisi peamiselt inimeste rajatu või mahajäetu põhjal ( nt. kinnismuistised, omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamiskohad, põldude jäänused, metalltöötlemiskohad, aga ka muinasajal

Ajalugu

6

docx

Muinasaeg Eestis - põhjalik kokkuvõte

Uskumus, et maassekaevatud varandusi saab kasutada ka surmajärgses elus. RAHUTUD AJAD Ülikutevaheline võimuvõitlus. Linnused ülikute residentsid/võimukeskused. Asulates käsitöölised. Linnuste asukohad teede / vete ääres viitavad kaubavahetusele. 600.a paiku rootslaste kun Ingvar rüüsteretk Eestisse. Rootslased said lüüa, langes ka kun. Viikingite sõjakäigud Eestisse. Eestlased suutsid küllalt tugevalt vastu panna ja sooritada vasturetki. ESIMENE VABADUSVÕITLUS 10.saj lõpul suhted Vana-Vene riigiga teravnesid. Kiievi suurvürst Jaroslav Tark tegi 1030.a sõjakäigu eestlaste vastu, võitis neid ja rajas Trtusse tugipunkti, mille nimetas oma ristinime põhjal Jurjeviks. See pole trtu linna asustamisaasta, eestlaste linnus kui ka ulatuslik asula olid seal püsinud juba mitu saj. 1054. sõjakäigul eestlaste vastu said venelased lüüa. 1030-1061: nurjati venelaste tõsine vallutuskatse. Eestlased piisavalt tugevad, et kaitsta oma vabadust.

Ajalugu

14

ppt

Eestlased muinasaja lõpul

kaup osteti edasimüügiks · Maksevahendiks oli hõbe. Kaubandus · Linnu Eestis veel ei olnud. · Kaubitsemiskohad kujunesid tähtsamate teede ristumiskohtades ( suuremad linnused, asulad Tallinn, Tartu) · Eestit läbisid kaubateed, mis ühendasid Läänemere lääne ja lõunarannikut Venemaa linnadega (Pihkva, Novgorod) Kaubandus · Eestisse toodi: hõbedat, pronksi, soola, relvi, riideid, luksuskaupu. · Eestist veeti välja: karusnahku, vaha. * Eestlased müüsid röövretkedel saadud vara ja vange orjadeks. Talud ja külad · Eesti elanikud elasid taludes. · Eestlaste elamu oli suitsutuba s.o. väike palkidest hoone, mida köeti korstnata kerisahjuga. · Vilja kuivatati samas ruumis. Talud ja külad · Talud paiknesid lähestikku ja moodustasid küla. · Lääne, Kesk ja Põhja Eestis olid sumbkülad. · IdaEestis ­ ridakülad. · Lõuna Eestis ­ hajakülad. Kihelkonnad ja maakonnad

Ajalugu

6

docx

Muinaseestlaste elu-olu muinasaja lõpul

Muinaseestlaste elu-olu muinasaja lõpul Muinasaja lõpp algas rauaajaga V. sajandil eKr ja lõppes 13.sajandil Muistse vabadusvõitlusega. Tõestus sellest ajastust on meil olemas arheoloogiliste allikate näol. Arheoloogide leidude põhjal võime seletada, mida toonane eestlane seljas kandis või kuidas ta oma põldu haris. Mida sel ajal igatseti, austati ja põlati, võime ainult oletada. Muinasaja lõpuks oli enam-vähem kogu Eesti ala asustatud. Eesti elanike üldarv ulatus 150 000-200 000 inimeseni. Halduslikult jaotus Eesti maakondadeks, mis omakorda jagunesid kihelkondadeks ja kihelkonnad olid Eesti tähtsamateks haldusüksusteks. 13.sajandi alguses oli Eestis umbes 45 kihelkonda ja 8 maakonda(Virumaa, Saaremaa, Rävala, Sakala, Ugandi, Harjumaa, Järvamaa, Läänemaa). Läti Henriku kroonikas ilmneb, et maakond oli

Ajalugu

3

doc

Muinasaeg (Eesti)

Seda tehti sõjaohu korral või ohverdati. Hakkasid toimuma ka sõjakäigud ja röövretked sest olid konfliktid kohalike rikastuvate ülikute vahel. Tihedad suhtes Skandinaaviaga viikingiajal(800-1050). Eesti jäi bütsantsi ja Isa- maadesse viivate viikingite kaubateede vahetuse lähedusse ja nõnda jõudissiia araabia hõbemünte ja meretaguste meistrite valmistatud relvi. Püstitati ruunikive(nagu hauakivid). Esimene vabadusvõitlus 10saj lõpul teravnesid suhted Vana-Vene riigiga. 1030 tegi Jaroslav Tark eestlaste vastu sõjakäigu ja rajas Tartusse tugipunkti ristides selle Jurjeviks. 1054 sõjakäigul said venelased aga lüüa. 1030-1061 olid väga tähelepanuväärsed kogu Eesti ajaloos: nurjati venelaste vallutuskatse, eestlased muutusid tugevamaks ja organiseerutumaks, et kaitsta oma vabadust. Eestlased muinasaja lõpul Rahvaarv tõusis jõudsasti ja asustus tihenes. Muinasaja lõpul elas Eestis juba vähemalt 150 000 inimest

Ajalugu

5

pdf

Eestlased muinasaja lõpul

Esialgu olid eestlaste suhted naabritega kaubanduslikku laadi ja sõjalisi kokkupõrkeid tõenäoliselt ei esinenud. Esimesed märgid sõjaohu kasvust pärinevad pronksiaja 9.- 6. sajandist eKr, kui Lääne-Eestis ja Saaremaal hakati asulaid kindlustama paekividest laotud tara ja palkidest kaitseseinaga (Asva kultuur) Alates keskmisest rauaajast (5.- 8. sajandist) muutusid suhted naabritega teravateks, mida tõendavad järgmised asjaolud: · Eestis algas massiline linnuste ehitamine. Muinasaja lõpusajanditest on teada kokku u 120 linnust, mis tulenevalt piirkonnale omastest pinnavormidest olid nelja tüüpi ­ mägilinnused, neemiklinnused, maalinnad e. Ringvall-linnused ja Kalevipoja säng tüüpi linnused · Arheoloogilistel kaevamistel on avastatud linnuste korduvaid põlemisi ja leitud relvade katkeid · Matustel hakati hauapanustena kaasa panema relvi · Sagenes väärismetallist ehete, müntide ja relvade peitmine nn peitleiud Suhted Skandinaaviamaadega:

Ajalugu

4

doc

Muinasaeg ja selle periodiseering

MUINASAEG Muinasaeg ehk esiaeg algab 9 aastatuhat eKr ja kestab kuni aasta 1200. 1. mesoliitikum ehk kesmine kiviaeg 2. neoliitikum ehk noorem kiviaeg 3. vanem pronksiaeg 4. noorem pronksiaeg 5. eelrooma rauaaeg 6. rooma rauaeg 7. kesmine rauaaeg 8. viikingiaeg 9. muinasaja lõpp Esiaja esimene periood on mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg (9000-5000eKr), mille tunnuseks loetakse Eestis savinõude kasutuselevõtt. Pulli asulakoht on kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis. Kõik Eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri. Kunda kultuuri elanikud elasid püstkodades, kütiti hülgeid ja põtru. Umbes tuhatkond inimest elas kunda kultuuri asulas. Ei elatud paikselt. Tähtis oli jaht ja kalastamine

Ajalugu

Kommentaarid (0)