Eestlased teises maailmasõjas (0)

Sarnased õppematerjalid

8

pdf

EESTLASED TEISES MAAILMASÕJAS 1939-1945

EESTLASED TEISES MAAILMASÕJAS 1939-1945 Iseseisvuse kaotamine I Rahvusvaheline taust (lk182-184) 1930 II poolel valmistusid totalitaarsed riigid Saksamaa ja NL sõjaks oma territooriumi suurendamiseks. Saksamaa laienemine oli juba alanud, sest demokraatlikud suurriigid Inglismaa ja Prantsusmaa tegid Saksamaale mitmeid järelandmisi: 1935 Inglise-Saksa mereväekokkulepe, millega Saksamaal lubati luua laevasik ja Läänemeri langes Saksamaa mõjusfääri 1938 liideti Saksamaaga Austria 1939 annekteeriti Tšehhoslovakkia Saksamaa kasvava agressivsuse tõttu üritasid Inglismaa ja Prantsusmaa sõlmida liitu NL-iga. Viimane soovis vastutasuks Baltikumi ja Soomet. Läbirääkimised jooksid liiva, sest NL sõlmis liidu hoopis Saksamaaga. II Molotov- Ribbentropi pakt (MRP) 23.augustil 1939 sõlmisid Moskvas Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop ja NL välisasjade rahvakomissar V

Ajalugu

4

doc

EESTLASED TEISES MAAILMASÕJAS

EESTLASED TEISES MAAILMASÕJAS 1939-1945 Iseseisvuse kaotamine I Rahvusvaheline taust 1930 II poolel valmistusid totalitaarsed riigid Saksamaa ja NL sõjaks oma territooriumi suurendamiseks. Saksamaa laienemine oli juba alanud, sest demokraatlikud suurriigid Inglismaa ja Prantsusmaa tegid Saksamaale mitmeid järelandmisi: 1935 Inglise-Saksa mereväekokkulepe, millega Saksamaal lubati luua laevasik ja Läänemeri langes Saksamaa mõjusfääri 1938 liideti Saksamaaga Austria 1939 annekteeriti Tsehhoslovakkia Saksamaa kasvava agressivsuse tõttu üritasid Inglismaa ja Prantsusmaa sõlmida liitu NL- iga. Viimane soovis vastutasuks Baltikumi ja Soomet. Läbirääkimised jooksid liiva, sest NL sõlmis liidu hoopis Saksamaaga. II Molotov- Ribbentropi pakt (MRP) 23.augustil 1939 sõlmisid Moskvas Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop ja NL välisasjade rahvakomissar Vjatseslav Molotov Nõukogude-Saksa mittekallaletungipakti ja selle salajase lisaprotokolli, millega jagati Euroop

Ajalugu

3

doc

Teine Maailmasõda

Desarmeerimiskonverents 1932-1934, osales 61riiki,toimus Genfis, org.Rahvasteliit. Versasille´i süsteemi kokkuvarisemine 16.märts 1935 sõjaväekohustus Saksamaal. Inglise-Saksa mereväekokkulepe.18.06 1935. SÕJAKOLLETE KUJUNEMINE MAAILMAS. 1931.-tungib Jaapan mandzuuriasse, 1935-Itaalia tungib Etioopasse. Hispaania kodusõda(1936-1939). 1936.aasta juulis puhkes Hispaania vabariigis sjaväelaste mäss, mille eesmärgiks oli kukutada vasakpoolsesse Rahvarindesse koondunud parteide valitsus. Valitsusvastaste judude etteotsa astus kindral Fr.Franco. Mäss kasvas üle kodusjaks, millesse sekkusid vrriigid. Vabariiklasi asus toetama NL. Saksamaa, Itaalia ning Portugal tunnustasid ja abistasid sjaliselt Franco mässulist valitsust. Välisriigid kasutasid kodusda ka oma uute relvade katsetamiseks. Hispaania kodusda lppes 1939.aasta märtsis vabariigi langemisega.AGRESSORITE BLOKI KUJUNEMINE. Berliini Rooma telg 1936.okt(saksa liit.itaaliaga)Saksa-jaapani antikominterni pakt (1936nov.) Ita

Ajalugu

2

doc

Eesti iseseisvuse kaotamine

Eesti iseseisvuse kaotamine 1930. aastal valmistusid Saksamaa ja NSVL oma territoorimi suurendamiseks. Saksamaa hakkas laienema varakult, kuna teised suured riigid (Inglismaa, Prantsusmaa) tegid järeleandmisi. 1935 tehti kokkulepe, millega lubati Saksamaal luua laevastik ning Läänemeri langes Saksamaa mõjusfääri, 1938 sai Austria Saksamaa osaks ning peale seda 1939 aastal Tsehhoslovakkia, Saksamaa liitis endaga ka Leedule kuulunud Klaipeda piirkonna ning alustas suhete pingestamis Poolaga ning sealkohal loobusid lääneriigid järeleandmisest. Suurbritannia ja Prantsusmaa tahtsid luua Saksamaa-vastase sõja-poliitilise liidulepingu Venemaaga. Kolmepoolsetel kõnelustel andis Moskva mõista, et soostub lepinguga juhul, kui talle antakse Balti riigid, Ida-Poola ja Bessaraabia. Samal ajal kui toimusid kolmepoolsed kõnelused, lähenes Moskva vargsi Berliinile. 23. Augustil 1939 kirjutasid NL välisasjade rahvakomissar Vjatseslav Molotov ja Sa

Ajalugu

2

doc

Teine maailmasõda - Kordamine 12. klassile

Lepituspoliitika, Majanduskriis, Molotovi-Ribbentropi pakt, Stalini soov vallutada Euroopa. 4. Sõja tulemused: Suured purustused ning kaotused. Elu kaotas ligi 60 miljonit inimest. Vaatamata suurtele ohvrite arvule, kuhu kuulusid ka tsiviilelanikud, ei toonud sõda õiglast maailmakorda. Teise maailmasõja tagajärjeks oli esialgu Euroopa ning seejärel kogu maailma lõhestumine ning külma sõja algus. 5. Eesti II maailmasõjas: Eesti Vabariik oli Teises maailmasõjas erapooletu, kuid sellest hoolimata peeti Eesti pinnal lahinguid ning Eesti kodanikud võitlesid Saksamaa, Soome ja Nõukogude vägedes Idarindel ja Karjala rindel. Tulemuseks oli Saksa okupatsioon (1941­1944) II Nõukogude okupatsioon (1944­1991) 24.veebruar 1918 - EV iseseisvuse väljakuulutamine 28. november 1918 - 2.veebruar 1920 - Vabadussõda 2.veebruar 1920 - Tartu rahu 1.detsember 1924 - kommunistide riigipöördekatse Tallinnas 12.märts 1934 - K

Ajalugu

5

doc

Teine maailmasõda

Balti  riikides organiseeriti riigipöörded ja maailmale üritati jätta muljet töörahva revolutsioonist kodanluse vastu. · 1940 sügisel alustas ka NL ettevalmistusi sõjaks Sxm vastu. Kahe riigi vahel algas võidujooks sõjaks ettevalmistamise osas. NL nägi samuti ette Sxm ründamise (6.juuli), seetõttu polnud piiridel vajalikku kaitset ja see võimaldas sakslastel 1941 aasta suvel kiiresti edasi tungida. III Sõjalised blokid Teises maailmasõjas: A) Saksamaa ja tema liitlased e Kolmikpaktiga liitujad (9 riiki): · 1939.a. mais Teraspakti sõlmimine Sxm ja Itaalia vahel. Sellega kohustusid mõlemad pooled üksteist sõjategevuses toetama. (Samas ei lülitunud Itaalia sõtta veel septembris 1939.a., kuna Mussolini ei kiitnud heaks Hitleri liitu Staliniga ning polnud veel sõdimiseks valmis. Nähes Saksamaa edu 1940.a.kevadel ja suvel Läänerindel Prantsusmaa ja Inglismaa

Ajalugu

8

docx

Eesti ajalugu

 30-ndatel aastatel tuli Saksamaal võimule Adolf Hitler.  Euroopas levis kiiresti fašism.  Eesti pakkus huvi teistele riikidele hea strateegilise asukoha poolest.  Suurbritannia ja Pranstusmaa ei ilmutanud erilist huvi Eesti käekäigu vastu.  Rahvusvaheline olukord pingestus .  Balti riigid lootsid luua julgeoleku garantiisid, (sõjalised liidud).  1934.a loodi Balti Liit. (Eesti,Läti,Leedu) Eesti rahvas teises maailmasõjas, baaside ajastu  30ndate aastate lõpus valmistusid suurriigid uueks maailmasõjaks  Põhjus: Saksamaa ja tema liitlaste soov maailm ümber jagada Nõukogude liit ja Stalin lootsid sõja abil läbi viia maailma revolutsiooni  23. August 1939 kirjutati Moskvas alla Nõukogude liidu ja Saksamaa vahel mitte kallaletungi lepingule (MRP leping)  Salaprotokollide alusel jagati euroopa mõjusfäärideks  1

Ajalugu

4

doc

Eesti Teise Maailmasõja ajal

· kunst- kultuur muutus propagandistlikuks  · algasid järjest tugevnevad repressioonid (1941 14. juuni massiküüditamine) 22. juunil 1941 puhkenud Vene- Saksa sõja algul taandus hiiglaslikke kaotusi kandnud Punaarmee korralikult. Eesti pinnal toimuvas sõjas lõid aktiivselt kaasa metsavennad, kes ründasid aktiivselt nõukogude asutusi ja nägid sakslastes liitlasi, keda appi oodata. Saksa okupatsioon 1941. aasta suvel tundsid eestlased kergendust punavägede ja Nõukogude okupatsioonivõimude lahkumisest ning tervitasid Saksa sõdureid vabastajatena, olles nõus neid jõudumööda igati abistama. Sakslased ei kujutanud endast enam 700-aastalist orjapõlve, vaid kommunistidest vabastajaid. Peagi selgus aga tõsiasi, et Saksamaalt saabuvad ametnikud ei taha midagi teada iseseisvast Eesti riigist, vaid näevad vasthõivatud alades üksnes üht osa okupeeritud NL-ist. 5

Maailmasõjad

Meedia

Kommentaarid (0)