Eesti Vabariigi väljakuulutamine Edasised arengud Suvel tekkisid ERE kõrvale ka teised poliitilised erakonnad. See tõi kaasa uute Eesti poliitikute esile tõusmise. Juulis tuli kokku ka äsja valitud Maapäev ja selle juurde moodustati täidesaatva organina Maavalitsus. Nagu Venemaal, hakkasid ka Eestis populaarsust koguma enamlased. Enamlaste loosungid üritasid meeldida kõigile. 1917 novembris toimus Oktoobrirevolutsioon Venemaal . Ka Eestis haarasid võimu kohalikud enamlased. Eesti enamlaste kõrgeimaks võimuorganiks oli ESRK ( Eestimaa sõjarevolutsiooni komitee) . Lühikese ajaga võtsid enamlased võimu nii kohalikul kui ka kõrgemal tasandil. Majanduses alustati natsionaliseerimist
Kõrgeimaks võimuorganiks oli enamlastel ESRK (Eestimaa sõjarevolutsiooni komitee), mille täidesaatev organ oli ENTK (Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee), selle eesotsas seisis Jaan Anvelt. Lühikese ajaga võtsid enamlased võimu üle nii kohalikul kui ka kõrgemal tasandil. Majanduses alustati natsionaliseerimist, mõisnikelt konfiskeeriti maa ja kuulutati riigi omandiks, ka pangad, tööstusettevõtted, hotellid jms riigistati. Taga hakati kiusama poliitilisi vastaseid, laiali saadeti ka Maapäev ja lõpuks katkestati ka Asutava Kogu valimised. Enamlaste peamine eesmärk oli Eesti jätmine Nõukogude Venemaa külge. 3. Iseseisvuse välja kuulutamiseks olid vajalikud: 1. Iseseisvus tuli välja kuulutada kõrgemal tasandil. 2. Välja tuli kuulutada ka Asutava Kogu valimised, et töötada välja põhiseadus. Tol ajal polnud kumbki eeldus reaalselt teostatav. 15. novembril kogunesid Maapäeva saadikud Toompea lossi ja kuulutasid Maapäeva kõrgeima võimu kandjaks
andmiseks Saksamaa võimu alla. Oktoobripööre : 26.okt. 1917 viisid enamlased Petrogradis läbi relvastatud riigipöörde, haarasid võimu ning kuulutasid Rahu- ja Maadekreedi. Nende plaan oli võtta enda alla enne Petrogradi Tallinn, Kroonulinn ja Helsingi. Tallinnas moodustati Sõja-Revolutsioonikomitee (I.Rabtsinsk ja V.Kingissepp-võttis Poskalt üle kubermanguvalitsuse). 27.okt võim Eestimaa Nõukogude Täitevkomiteele eesotsas J.Anveltiga. Säilis siiski kaksikvõik, sest Maapäev tegutses edasi. Rahvusväeosad koondati Eesti Diviisiks alampolkovnik J.Laidoneri juhtimisel. Maa, pangad ja tööstusettevõtted riigistati, piirati sõna- ja südametunnistusvabadust, suleti opositsioonilisi ajalehti, arreteeriti rahvuslikke ja baltisaksa tegelasi. Novembri valimistel Asutavasse Kogusse toetas ¾ sotsialistlikke erakondi, enamlasi 40,4%. Eestis toetati enamlasi veelgi rohkem (kuni 87%), kuna toetati neid, kes kõige valjuhäälsemalt muutusi tõotasid
mõisatest moodustati sotsialistlikud ühismajandid, likvideeriti miilits ja kohtuasutused, poliitiliste vastaste tegevus keelustati, nende organisatsioonid suleti, juhtivaid tegelasi arreteeriti. Repressiioone viisid läbi relvastatud Punakaardi salgad. Enamlaste tegevus vähendas nende populaarsust ja suurendas poolehoidu rahvuslikele jõududele. Enamlased eitasid Eestimaa iseseisvust ja nägid Eestit tulevikus Venemaa koosseisus. 15. novembril 1917 kinnitas Maapäev, et Eesti riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu ning kuni selle ajani kehtivad Eestis ainult Maapäeva otsused. Maapäev aeti küll jõuga laiali, kuid iseseisvuse mõte jäi püsima. Sakslased olid juba oktoobri algul vallutanud Saaremaa, Hiiumaa ja Muhu, uue pealetungi korral langenuks nende kätte ka Mandri-Eesti. Pealetung algas 18. veebruaril 1918, Vene sõjaväe riismed ja enamlaste Punakaart põgenesid. Üheaegselt Saksa pealetungiga asusid tegutsema rahvuslikud ringkonnad.
Sisukord Eesti XX sajandi algul..............................................................................................................................................1 Ühiskonna politiseerumise algus..............................................................................................................................3 1905. aasta revolutsioon...........................................................................................................................................5 Revolutsioonist Ilmasõjani.....................................................................................................................................10 Eesti Ilmasõjas........................................................................................................................................................14 1917. aasta...........................................................................................................................................................
meeleavalduste kasv, rahulolematus juhtkonnaga ja eriti tsaariperekonnaga. · Veebruarirevolutsioon AV määras Eestimaa kubermangukomissariks Jaan Poska. Autonoomianõue - 30.märts AV määrus Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise korra kohta - kogu Eesti ala ühendati üheks autonoomseks kubermanguks ja saadi luba moodustada rahvusväeosad. Kubermangu eesotsas AV komissar, tema juurde tuli valida Eestimaa kubermangu Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev. 14.juuli 1917 - Maapäev kogunes (esimene parlamentaarne kogu), moodustati - Rahvuskongress Jüri Vilms: Eestile Venemaa koosseisus osariigi staatus - 25.august Maapäeva koosolekul Jaan Tõnisson - kurss iseseisvusele · Oktoobripööre - 27. okt, päev pärast oktoobripööret Petrogradis võttis Viktor Kingissepp Poskalt Toompeal võimu üle. Võimu võtmiseks oli moodustatus Sõja-Revolutsioonikomitee.
Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad (kreis), vallad, linnad, alevid: 20. sajandi alguses jagunes Eesti territoorium kahe kubermangu vahel Eestimaa kubermangu, mis omakorda olid jagatud neljaks maakonnaks: Lääne , Harju, Järva ja Viru kreis. Liivimaa kubermangu, mis jagunes Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused: Eestis toimus demograafiline üleminek Prantsuse tüübi järgi ehk suremus ja sündimus hakkasid langema peaaegu üheaegselt. Eestis jõudis demograafiline üleminek lõpule enne Teist maailmasõda. Sellel ajal, 18501940 kasvas Eesti rahvaarv ainult 1,6 korda, mis on üks madalamaid näitajaid Euroopas. Rahvaarv 20. saj alguses on umbes 1 000 000, millest 90% on eestlased, 4,5% vene
+ 1397 Danzigi kongress Damerov kutsub kokku Kohal on keisri esindaja, Saksa ordu kõrgmeister jnejne Lepitakse kokku, et Riia peapiiskop peab edasi kuuluma Ordusse Piiskopi vasallid on vabastatud ordu sõjaretkedest Ordule ei meeldinud Ordu valitsetav ala suureneb Ordule meeldis Harju-Viru vasallid säilitasid oma senised õigused - Jungingeni armukiri 1421 maapäev + 1435 said oma lõpliku kuju Riia peapiiskop Vaimulikud Ordumeister Ametnikud Vasalkonnad mõisnike esindajad Linnade esindajad Välissuhted hiljem 1478 Moskva liidab endaga Novgorodi + Laieneb Moskva suurvürstiriik kuni Vana-Liivimaa piirideni
Kõik kommentaarid