10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-11-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
gretsuuuu
Õppematerjali autor
Eesti 1917-1920 kordamiseks: § 27-29, lk 40-42 + konspekt 1. Iseseisvumise eeldused kas valdkonniti (poliitika, majandus, kultuur) või rahvusvahelisel, Venemaa ja Eesti tasandil. Kultuurilised eeldused(lk7,14-15): 1. Levisid eestikeelsed raamatud ja asutati uusi ajalehti. 2. Välja kujunes rahvuslik haritlaskond. 3. Rahva eneseteadvust tugevndasid suurüritused (laulupeod; folkloori- ja vanavara kogumine) Majanduslikud eeldused: 1. Talude päriseksostmise tulemusena muutus talupoeg maa peremeheks. 2. Algas linnase eestistumine (majaomanikud, haritlased,väikekaupmehed) 3. Laienes tööstuse ja põllumajanduse toodete saatmine Vene siseturule. Poliitilised(lk7-10): 1. 1905. aasta revolutsioon äratas rahva poliitilisele elule ja vallandas tohutu sotsiaalse energia. 2. Hakati looma erakondi(parteisid), esile kerkisid eestlastest poliitikud. 3. Tõusis eestlaste omatähtsus maa- ja linnaomavalitsustes, sealt saadi maa halda
veebruaril saksa vägede kiire pealetung idarindel. Maapäeva vanemate kogu otsustas ära kasutada enamlaste põgenemisega tekkinud võimuvaakumit. 19. veebruar moodustas Maapäeva vanemate kogu 3-liikmelise Eestimaa päästekomitee: K. Päts, Jüri Vilms, Konstantik Konik. 23. veebruar iseseisvusmanifesti esmakordne avalik ettelugemine Pärnus Endla teatri rõdult Hugo Kuusneri poolt. Paraku sellele ei järgnenud poliitilisi otsuseid. 24. veebruar Eesti Vabariigi väljakuulutamine päästekomitee poolt Tallinnas. Päästekomitee jõudis vastu võtta 5 päeva käsku, millega 1) Eesti kuulutati käimasolevas sõjas erapooletuks 2) ajutise valitsuse moodustamine: esimees K. Päts, kohtunik Jüri Vilms, välisminister J. Poska. 25. Veebruar saksa väed, kes ei tunnustanud Eesti Vabariiki okupeerisid Tallinna ja märtsi alguseks kogu Eesti. Teada üle 8 kuu kestnud saksa okupatsiooni võimude poliitikat Eesti suhtes. 11
15.11.1917 Maapäev kuulutas end kõrgeimaks võimuks Eestis, tulevase riigikorra määrab ära Asutav Kogu 1918 jaanuar Eesti Asutava Kogu valimised (Eesti tulevik), katkestati enamlaste poolt 18.02.1918 katkesid Bresti rahuläbirääkimised, Saksamaa alustas pealetungi 19.02.1918 Maapäeva Vanemate Kogu võttis vastu Iseseisvusmanifesti. Moodustati erakorraliste volitustega Eestimaa Päästekomitee 23.02.1918 Iseseisvusmanifest Pärnu Endla rõdult 24.02.1918 Eesti Vabariigi väljakuulutamine Tallinnas, Ajutise Valitsuse moodustamine (Päts) 25.02.1918 algab Saksa okupatsioon 11.11.1918 Ajutine Valitsus alustab uuesti tegevust 28.11.1918 Vabadussõja algus, Eesti Töörahva Kommuun 23.06.1919 Võnnu lahing, võit Landeswehri üle 2.2.1920 Tartu rahu Isikud Jaan Poska Eestimaa kubermangu komissar, Tartu rahu allakirjutaja Jüri Vilms Eesti Päästekomitee liige Johan Laidoner Eesti diviisi juht, ülemjuhataja Vabadussõjas Konstantin Konik Eesti Päästekomitee liige
oma tegevust Ajutine valitsus ja Maapäev. Saksa-Vene sõjategevus: Veebruaris 1918 (10.02) katkesid Bresti rahukõnelused, millele järgnes Saksa vägede üldpealetung kogu Idarindele 18. Veebruaril. Maapäeva Vanematekogu otsustas ära kasutada enamlaste põgenemisega tekkinud võimuvaakumit, et omariiklus välja kuulutada. 23.veebruaril iseseisvusmanifesti ettelugemine Maapäeva Hugo Kuusneri poolt Pärnus Endla teatri rõdult. 24.veebruaril Eesti Vabariigi väljakuulutamine Päästekomitee poolt. 25.veebruar Saksa väed okupeerisid Tallinna. Algas 8 kuud kestnud Saksa okupatsioon. Saksa vägede lahkumist kasutas ära Nõukogude Venemaa, tühistades ühepoolselt Bresti rahulepingu ja alustades ulatuslikku pealetungi lääne suunas. Eesti Vabariigi püsimajäämise eest tuli võidelda relvadega Eesti vabadussõjas (28.11.1918- 02.02.1920). Venemaal toimunu: 1905.aasta revolutsiooni tagajärjel asutas Jaan Tõnisson 1905. Aasta novembris
· Erakondade loomine · Miilitsa loomine · Rahvusväelaste loomine I eesti polk 3. Kuidas puudutasid I MS sündmused Eestit? Eesti iseseisvumine on otseselt seotud Esimese maailmasõjaga, mille käigus lagunesid Euroopa impeeriumid Venemaa ja Austria-Ungari. Sõja mõju Eestile: Majandus- tööjõu puudus, toorainepuudus , tootmise langus põllumajanduses kui ka tööstuses, hinnad tõusid, kiire inflatsioon 4. Miks muutus iseseisvuse väljakuulutamine 1917. aasta sügisel eriti aktuaalseks? Venemaa oli kehvas seisus võis Eesti endaga alla vedada. Saksa väed olid lähenemas. Eesti oli okupeerimisele väga lähedal, oli vaja midagi ette võtta. Et saksa vägedest pääseda, tuli Venemaast eralduda ja luua oma riik. 5. Millised olid Eesti enamlaste reformid? Miks kaotasid enamlased rahva poolehoiu? · Kaotati baltisakslaste privileegid, mõisad võeti ära · Tööstusettevõttes, pangad, maa riigistati
· ühiskond soovis rahu ja olukorra stabiliseerimist, mitte maailmarevolutsiooni; · bolsevikud ei pooldanud omariiklust, vaid soovisid autonoomiat NV koosseisus; · talurahvale ei jagatud maad, vaid hakati rajama kommuune; · teostasid nihilistlikku kirikupoliitikat, muutes kirikud rahvamajadeks; · bolsevikud võtsid suuna diktatuurile ja lõpetasid ise koostöö teiste ühiskondlike jõududega. Iseseisvuse väljakuulutamine Veebruaris 1918 alustas Saksa armee Idarindel uut pealetungi. Vana Vene armee ja enamlaste Punakaart ei suutnud nimetamisväärset vastupanu osutada ning taandusid paanikas, sh ka Eestist. Enamlaste lahkumise ja sakslaste tuleku vahel iseseisvuse väljakuulutamiseks loodi Eesti Päästekomitee eesotsas K. Pätsiga (liikmed K. Konik, J. Vilms). Iseseisvusdeklaratsioon kuulutati kõigepealt välja 23. veebr. 1918 Pärnus ja 24
Maanõukogu otsused 15.11.17 ja nende tõlgendused, Maanõukogu laialiajamine. Baltisakslaste poliitilised sihid ja kontaktid eestlastega. Aastavahetusnõupidamised Tallinnas. Esseerid ja Eesti Töövabariik. Sammud iseseisvumise suunas: pinnasondeerimine Vene erakondade ja välissaatkondade juures, välisdelegatsioon, Eesti Asutava Kogu valimised. Päästekomitee loomine ja Iseseisvusmanifesti koostamine. Võimu ülevõtmine maakondades; iseseisvuse väljakuulutamine Pärnus, Viljandis ja Paides. Tallinnas sündmused 24.–25.02.1918. Päästekomitee päevakäsud ja Ajutise Valitsuse moodustamine Poliitilise mõtte areng 1917: Vene föderatsioon, Balti puhverriik, enesemääramise idee. Poliitilse mõtte areng 11.–13. (24.–26.) märtsil toimub Tartus Eesti maakondade ja linnade esindajate nõupidamine Eesti saatuse üle. Osalevad J. Tõnisson, K. Päts, O. Strandmann jt. Nõutakse autonoomiat vaba
ametnikud eestlastega. Asjaajamiskeeleks kuulutati eesti keel. Valmistuti üleminekuks emakeelsele kooliharidusele. Siit tekkis esimene konfliktiallikas: tagandatud vene ametnikud esinesid valitsse ees hulgaliste kaebustega eestlaste separatismi aadressil, nõudes oma senise valitseva seisundi taastamist. · Teiseks ülesandeks sai olukorra võimalikult kiire realiseerimine kohtadel. Pinget lisas Maapäeva valimiste väljakuulutamine Poska poolt, mis nõukogude arvates sündis ülepeakaela ning oli seetõttu sunnitud Tallinnast lahkuma. · Kolmandaks pingeallikaks muutusid vene soldatid. Eestlased soovisid rahvusväeosade loomist. Venemaa Ajutise Valitsuse toel suudeti luua Rakveres 1. Eesti Polk, mis kujunes oma rahvusliku meelsuse ja tugeva distsipliinitundega tõsiseks toeks eesti poliitikutele järgnevatel ettevõtmistel. Järk-järgult läks korda rahvusväeosade arvu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid