Eestimaa vaatamisväärsused maakondade kaupa (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

pdf

Eesti turismigeograafia arvestuslik KT

Riiklikud sümbolid: Rukkilill, suitsupääsuke, paekivi, räim, tamm Riiklikud tähtpäevad: 24.veebr Iseseisvuspäev, EV aastapäev 6.jaanuar- kolmekuningapäev 2.veebr- Tartu rahulepingu aastapäev 4.juuni- Eesti lipu päev 2.nov- hingedepäev 16.nov ­ taassünni päev Mai 2. Pühap- emadepäev. Nov 2. Pühap ­ isadepäev Vaatamisväärsused maakondade kaupa: Harjumaa: Tallinna vanalinn, raekoda ja raekoja plats, Pikk Hermann, saared (Naissaar, Aegna, Prangli, Pakri saared), Lahemaa rahvuspark (Üks tähtsamaid metsakaitsealasid Eur-s), Türisalu pank. Lääne-Virumaa: Rakvere ordulinnuse varemed, Jäneda mõis (Jäneda TIK), Käsmu (kaptenite küla), Palmse mõis (kus tegutsevad nüüd Palmse Parkhotell ja Õllekelder), Võsu (suvituskoht).

Eesti turismigeograafia

44

docx

Ida-Virumaa

Portfoolio Ida-Virumaa Energiarikas tulevikupiirkond (Päike tõuseb Ida-Virumaalt) Sissejuhatus Ida-Viru maakond asub Kirde-Eestis. Ida-Viru maakond piirneb läänes Lääne-Viru maakonnaga, edelas Jõgeva maakonnaga ning idas Vene Föderatsiooni Leningradi oblastiga. Maakond piirneb ka Soome lahe ja Peipsi järvega. Maakonda läbivad Tallinn–Peterburi maantee ja raudtee. Narvas asub Eesti-Vene oluline piiripunkt. Pindala on 3 364,05 km² ning maakonnas elab 149 483 inimest . Rahvaarvu poolest Eesti kolmas maakond ja pindalalt viies maakond. 20% maakonna rahvastikust moodustavad eestlased. Ida-Virumaa majandusel on Eestis ülioluline koht — seal toodetakse peaaegu kogu Eestis tarbitav elektrienergia. Maakonna majanduses on tähtis koht põlevkivil. Tähtis koht maakonna majanduses on puidu-, ehitusmaterjalide ja metallitööstusel. Alevikke on 14 - Aseri, Avinurme, Erra, Iisaku, Lohusuu, Lüganuse, Mäetaguse, Olgina, Sinimäe, Sonda, Tammiku, T

maailma loodusgeograafia ja geograafiliste...

6

doc

Võrumaa

TÜ Pärnu kolledz: Eesti turismigeograafia Iseseisev töö: Võru maakonna ülevaade Koostas: Meelika Männik, 2009 VÕRU MAAKOND Arhitektuurilised vaatamisväärsused · Rogosi kastellmõis (Haanja vald) ­ esimesed kindlad teated mõisa kohta pärinevad 1603. aastast, mil piirkonnaomanikuks sai Poolast pärit Stanislaw Rogosinsky, kellelt pärineb ka paiga nimi.Tihti on ka arvatud, et Rogosi mõisa kohal paiknes linnus või kindlustatud mõis juba keskajal. Seda lubab oletada mõisa ainulaadne ja omapärane planeering ­ sisehooviga kastellikompleks mõõtmetega 60 korda 80 meetrit (Rogosi... 2009).

Turism

27

docx

Turismigeograafia kordamine eksamiks

Kuigi kõrtsid kuulusid mõisnikele, tuli neid ehitada kohalikel talupoegadel, kes rakendasid harjumuslikke ehituskonstruktsioone ning arhitektuurivorme. Seega oli enamik Eesti kõrtse ehitatud samal põhimõttel. Oma funktsioonilt kujunesid kõrtsid omalaadseteks ühiskondlikeks hooneteks, kus talumehed lisaks joomisele ja söömisele kuulasid kaugemalt tulnuilt ilmauudiseid, ajasid niisama juttu, uurisid seadusetähte, palkasid sulaseid ja tegid kaupa. Naistel olid oma naistepühad (paastumaarjapäev, vastlad), mil oli sobiv üle kõrtsiläve astuda ja palsamiga viina ehk puna mekkida. Tüüpilises kõrtsihoones asetseb keskosas kõrtsituba, kuhu külaliste teenindamiseks paigutati lett ja pikad lauad. Sellest ruumist vasakul asuvas toas ööbis lihtrahvas põrandal õlgedel kuid kõrtsitoast paremal asus härrastetuba, kus olid magamiseks voodid. Kõrtsitoa taga olid toad kõrtsmiku perele 13. Vana-Võrumaa: suitsusaun (UNESCO)

Turismigeograafia

26

pdf

Eesti looduskaitse

inspektorite ametikohad. Vilsandi, Otepää, Hiiumaa laidude, Kõrvemaa 1970 alustati rahvusvahelist koostööd ülemaailmsete ja Virtsu­Laelatu­Puhtu kaitsealale (varem looduskaitseorganisatsioonidega, nagu oli administratsioon Lahemaa rahvuspargil ja maailma looduskaitse liit (IUCN), programm Matsalu looduskaitsealal). Asutati Eestimaa ,,Inimene ja Biosfäär" (MAB) jt. looduse fond (ELF), Maailma looduse fondi (WWF) põhimõtetel töötav ühiskondlik 1970 algas ajakirja Eesti Loodus eestvedamisel looduskaitseorganisatsioon. Lahemaa nn. suur soodesõda rabade kuivendamise rahvuspark sai EUROPARC-i liikmeks. vastu. Selle tulemusena lõpetati rabaservade

Keskkonna ja loodusõpetus

57

doc

Eesti loodusgeograafia konspekt

Eesti Loodusgeograafia 03.09 Loengukursus jaguneb kolme ossa: 1. Üldosa ­ põhineb suuresti raamatul ,,Eesti. Loodus", Tallinn, 1995 tuleb läbi lugeda Anto Raukas 2. Regionaalosa ­ maastikuline liigestus ja maastikurajoonide iseloomust. Põhineb suuresti raamatul ,,Eesti maastikud", Tartu, 2005 ja loengus räägitul tuleb läbi lugeda 3. Kaarditundmine ­ 300 kohta, eksamil Sõrve ps ei küsi. Eksamil saab kontuurkaardi ja saame 15 toponüümi ning 12 PEAB TEADMA Tuleb ka kaarditundmise praktikumi, et saada teada kus midagi asub 19. septemberl kaarditundmise praktikum 23. ja 24. September kontrolltöö, mis hõlmab 30% lõpphindest (III, V ja VI st geoloogia osa) 23. september KT perekonnanimede järgi: P-Ü Eesti loodusgeograafilise tundmise lugu Ptolemaios (100-175) kaardid on tähtis verstapost, ta võttis kokku antiikmaailma saavutused. Slaidil pole tema joonistatud. Eesti kohta andmeid pole, aga on olemas Skandinaavia kui saarena, mõned s

Eesti loodusgeograafia

56

pdf

“NOORTE TERVISTAV PUHKUS 2005”

sõlmisid omavahel kokkulepped, õnnestus ka lastekodulaste soodustuusikute jaotus paremini kui eelmistel aastatel. 6  Finantsaruanne LASTERIKASTE JA VÄHEKINDLUSTATUD PEREDE LASTE NING LASTEKODULASTE LAAGRITUUSIKUTE TOETUS TEGEVUSLOAGA NOORTELAAGRITES 1. Lasterikaste ja vähekindlustatud perede laste 2 761 laagrituusiku jaotus maakondade lõikes: JRK MAAKOND ERALDATUD TUUSIKUTE ARV 1. Harjumaa 350 2. Hiiumaa 30 3. Ida-Virumaa 395 4. Jõgevamaa 120 5. Järvamaa 80 6. Läänemaa 115 7. Lääne-Virumaa 126 8. Põlvamaa 136 9

Ühiskond

704

xlsx

Transpordi infosüsteem Labor 4

stop_id stop_code stop_namestop_lat stop_lon zone_id alias stop_area 23443 4420001-1 26-Jul 59.36379128.177880 23443 Narva linn 23444 4420002-1 26-Jul 59.36384828.178930 23444 Narva linn 1772 10905-1 A. Adamson59.43305724.734391 1772 Kesklinn 872 02503-1 A. H. Tamm59.40706924.683655 872 Mustamäe 908 03201-1 A. H. Tamm59.40682324.683092 908 Mustamäe 10402 21221-1 A. Laikmaa59.43508824.757760 10402 Tallinn Kesklinn 1295 12201-1 A. Laikmaa59.43619524.757622 1295 Kesklinn 1297 12203-1 A. Laikmaa59.43670524.757544 1297 Kesklinn 1636 21209-2 A. Laikmaa59.43642024.757250 1636 Kesklinn 3603 21209-1 A. Laikmaa59.43591124.757259 3603 Kesklinn 9936 7000015-1A/K Loodus59.20599724.665808 9936 Kohila vald 9937 7000016-1A/K Loodus5

Transpordi infosüsteem

Kommentaarid (0)