Eestimaa tulevik
Lugupeetud õpetaja ja
klassikaaslased!!!
Teame kuidas Maanõukogu
1917.aastal lõi lahku Venemaast ja hakkas rajama uut ja vaba Eesti
Vabariiki. Me ei teadnud veel siis, mida loota oma riigist ja
iseseisvusest. Aga nüüd tekib küsimus tuleviku mitte mineviku
kohta. Kuidas meie elu kujuneb 21.sajandil liikudes edasi tuleviku
poole ja rajades tugevat inimsõbralikku ühiskonda. Kindlasti olete
märganud, et meie riiki mõjutavad maailma majanduslikud probleemid.
Valitsev erakond ei suuda oma lubadusi täita ja mõjutab ka
rahanduslikku olukorda. Aktuaalseks probleemiks on kerkinud eelarve
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2009-12-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
26 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
airi111
Õppematerjali autor
inimestele - esmajoones esindas jõukaid põllumehi, aga ka teiste varakamaid klasse. Põllumeeste Kogude juhtfiguurideks olid: Konstantin Päts, Jaan Teemant, Karl Einbund (hiljem Kaarel Eenpalu) ja periooditi ka Johan Laidoner. Mõõdukalt konservatiivne partei, ei revolutsioonile, mõõdukad reformid, nõudsid kindlat korda riigis. Muudeti 1920.a. parteiks ja nüüd lõpetasid tegevuse nii Eesti Maarahva Liit (Maaliit) kui ka Eestimaa Talurahva Liit. Sündinud oli üleeestiline põllumeeste erakond. Eesti Sotsiaaldemokraatline Tööliste Partei (ESDTP) 17 August Rei, Mihkel Martna ja Karl Asti juhitud Eesti Sotsiaaldemokraatiline Tööliste Partei (ESDTP) eraldus ülevenemaalisest parteist 1917. Algul pidev võitlus enamlastega, alles pärast 1924.a. loodi ühtne Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei- Euroopale tüüpiline sotsiaalreformistlik partei
inimestele - esmajoones esindas jõukaid põllumehi, aga ka teiste varakamaid klasse. Põllumeeste Kogude juhtfiguurideks olid: Konstantin Päts, Jaan Teemant, Karl Einbund (hiljem Kaarel Eenpalu) ja periooditi ka Johan Laidoner. Mõõdukalt konservatiivne partei, ei revolutsioonile, mõõdukad reformid, nõudsid kindlat korda riigis. Muudeti 1920.a. parteiks ja nüüd lõpetasid tegevuse nii Eesti Maarahva Liit (Maaliit) kui ka Eestimaa Talurahva Liit. Sündinud oli üleeestiline põllumeeste erakond. Eesti Sotsiaaldemokraatline Tööliste Partei (ESDTP) 17 August Rei, Mihkel Martna ja Karl Asti juhitud Eesti Sotsiaaldemokraatiline Tööliste Partei (ESDTP) – eraldus ülevenemaalisest parteist 1917. Algul pidev võitlus enamlastega, alles pärast 1924.a. loodi ühtne Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei- Euroopale tüüpiline sotsiaalreformistlik partei
Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad (kreis), vallad, linnad, alevid: 20. sajandi alguses jagunes Eesti territoorium kahe kubermangu vahel Eestimaa kubermangu, mis omakorda olid jagatud neljaks maakonnaks: Lääne , Harju, Järva ja Viru kreis. Liivimaa kubermangu, mis jagunes Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused:
Valmer - leidsid, et kui see juriidiline komisjon ei taha Eestile autonoomiat anda, siis tuleb teda sundida. Petrogradi kogunes Jaani kiriku juurde 40 000 inimest, kaasas oli suur hulk orkestreid, kogu see mass liikus vägagi organiseeritult läbi kesklinna AV koosistumisasutuse juurde, andis AV üle rahva nõudmised. Ka Eestist saadet AV hulk telegramme sama nõudmisega. 30. märtsil kinnitas Av määrused Eestimaa Kubermangu Ajutise Valitsemise korralduseks. Nende määrustega ühendati eestlaste asumaad. Välja jäid uuest loodavast rahvuskubermangust Narva linn, Valga linn koos ümbruskonnaga ja Setumaa. Selle rahvusliku kubermangu juhtimine toimus kubermanguvalitsuse poolt, Poska võim laienes ka Lõuna-Eesti aladele. Poskale nimetati kaks abi - Jaakson ja Kaarel Parts. Määruse järgi ka Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu loomine, mis tuli valida demokraatlike
Riik Ühiskond - suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. jagatakse kolmeks sektoriks: 1) avalik sektor - riigi omavalitsusasutused 2) erasektor - eraettevõtted 3) mittetulundussektor - kodanikuühendused Avaliku sektori tähtsaimaks osaks on riik, see on istitutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Ühiskonna teadustele omaselt võib riiki defineerida mitut moodi: inimeste tegevus ühiskonnas toimub suurel määral reeglitega määratud ruumis. Peamisi reegleid loob riik. Reegleid loovad ka teised institutsioonid, nagu koolid, perekond, ettevõtted. Institutsiooniks nim. formaalsete ja mitteformaalsete eeskirjadega seotud ja püsivat kogumit, mis kirjutavad ette lubatud käitumismalle ja määravad lubatud tegevuse piire. Riik - õiguslikust aspektist: õiguslik - avalik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Ühiskonnateadus vaatleb riiki
Haritlaste palku tuleval aastal ei tõsteta 10.12.2008 Postimees Täna toimunud TALO ja vabariigi valitsuse vahelised tuleva aasta palga alammäära läbirääkimised lõppesid konstateeringuga, et kõrghariduse, teaduse ja kultuurivaldkonna töötajate palka tuleval aastal ei tõsteta. Erandina leidis valitsus võimaluse tõsta üldharidus ja kutsekoolide pedagoogide ametjärkude palga alammäära, teatas TALO. Hinnates pedagoogide suhtes üles näidatud head tahet positiivseks, avaldas delegatsiooni juht Ago Tuuling siiski arvamust, et sellise otsusega vastandati haritlaste õigustatud ootused ning toimiti läbirääkimiste üldise põhimõtte vastu, mille kohaselt hariduse ja kultuuri palgakasvikud on võrdsed. Delegatsiooni juht jätkas, et mõistab majandussurutisest tulenevaid raskusi, kuid ei saa kuidagi nõustuda, et valitsus ja tööandjad loodavad majanduse madalseisust välja tuua vaid massiliste koondamistega ning palga külmutamisega. «Ka kokkuhoiule kutsuv v
liikmeskond ulatus detsembris 10 000-ni. VSDTP-sse kuuluvad sotsiaaldemokraadid (Karl Ast, August Rei, Hans Pöögelmann, Aleksander Kesküla, Nikolai Janson) hakkasid tegutsema avalikult (1905 oli liikmeid 1000). Nende seas eristus kaks kallakut: töölistele tuginevad enamlased ja haritlastele tuginevad vähemlased. Baltisaksa aadel ja linnakodanlus asutasid konservatiivse Balti Konstitutsioonilise Partei (tegutses Liivimaal) ja Eestimaa Konstitutsioonilise Partei (Christoph Mickwitz), kes taotlesid tugevat tsaarivõimu. VSDTP kõrval tekkisid Eestis mitme ülevenemaalise partei – kadettide, 17. Oktoobri Liidu (oktobristide), sotsialistide-revolutsionääride (esseeride), Bundi (juudi partei), Õiguskorra Partei – väikesearvulised organisatsioonid, kuid need ei etendanud kohalikus elus märkimisväärset osa. Paremäärmuslikel Vene parteidel oli Eestis vähe toetajaid.
haritlased Hanko, Olesk, Karl Schlossmann Parteile nimeks Radikaalsotsialistlik Partei hilisemad paralleelid 1917. a loodud erakonnaga; töötati välja ka parteiprogramm ning anti välja ka partei häälekandja, kuid sellega ka partei tegevus sisuliselt lõppes. Tallinnas üritasid ka Teataja ringkonnad erakonda teha, kuid revolutsioon sai enne läbi. Balti kubermangudes loodi 2 parteid Balti Konstitutsiooniline Partei (BKP) Riias ja Tallinnas Eestimaa Kosntitutsiooniline Partei (EKP). Kõige suurem Venemaa sotsiaaldemokraatlik tööliste partei VSDTP Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei. 17.10 järgselt tekkisid Tlnas esimesed ametiühingud. Manifest tõi kaasa samas ka seni ühtse revolutsioonilise leeri lõhestumise. Liberaalne kodanlus (ERE ja Teataja ringkonnad) leidid, et rev on oma eesmärgi täitnud, keiser on järele andnud, isevalitsusest loobutakse, konstitustioon ja kõik muu on saavutatud.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid