Eestimaa ja Venemaa 19.saj algul (0)

Sarnased õppematerjalid

1

doc

Venemaa 19. sajandil

Venemaa 19. saj Valitseja Aleksander I (keiser 1801-1825) noor, suhtlemisaldis, vabameelne, hea hariduse ja kasvatusega. Korraldas põhjalikult ümber impeeriumi senise riigivalitsemise süsteemi. Ametnikkonna kasv, bürokraatliku asjaajamise vohamine ning võimu kuritarvitamine. Olulised olid haridusreformid. Venemaa oli valdavalt kirjaoskamatu. Haritud inimesi vajati aga üha rohkem. Mindi üle ühtsele koolisüsteemile. Venemaa jagati viieks õpperingkonnaks, igaühe eesotsas ülikool. Kehtestati neli koolitüüpi: ülikool, gümnaasium, kreiskool, kihelkonnakool. Aadlike jaoks asutati lütseume. 1820. aastatel pääses aga võimule tagurlus. Venemaa läänealadel Ukrainas ja Novgorodimaal hakati ulatuslikult rajama sõjaväeasundusi, kus väeteenistus ühendati põlluharimisega. Riigitalupoegade külasi muudeti sõjaväeasundusteks, nii lootis

Ajalugu

21

ppt

Venemaa 19. sajandi esimesel poolel

Venemaa 19. sajandi esimesel poolel 8. Klass Marten Vaas Sisukord Aleksander I reformid Tagurluse pealetung 1825. Aasta detsembrimäss Läänlased ja slavofiilid Talurahvaküsimus Impeeriumi äärealad: vallutused, autonoomia ja venestamine Küsimused Aleksander I reformid Aleksander I reformid 1801. aastal sai Venemaa uueks valitsejaks Aleksander, kes lubas Venemaad valitseda oma vanaema Katariina II seaduste ja soovide järgi. Aleksander I reformid Aastatel 18021811 korraldati ümber Venemaa riigivalitsemise süsteem. Kahjuks tõi see kaasa ametnikkonna kasvu, bürokraatliku asjaajamise vohamise ning võimu kuritarvitamise. Aleksander I reformid Aleksander I olulisemate reformide hulka kuulusid haridusreformid. Mindi üle ühtsele koolisüsteemile.

Ajalugu

2

odt

Venemaa ja Eesti 19. sajandil

VENEMAA 1801- Aleksander I sai Venemaa valitsejaks 1802-18011 korraldati põhjalikult ümber impeeriumi senine riigivalitsemise süsteem 1802- taasavati Tartu Ülikool 1817-hakati Venemaa läänealadel rajama sõjaväeasundusi 1822- Araktsejev koondas enda kätte kogu võimutäiuse, kes valitses riiki kui suurt kasarmut. 1825.detsember- Aleksander I suri ootamatult, kaks nädalat oli Venemaa ilma valitsejata ja siis tõusis troonile Konstantini asemel Nikolai. Aleksander- suhtlemisaldis, vabameelne, hea hariduse ja kasvatusega. Palju haridusreforme, s.h ka mindi üle ühtsele kooli süsteemile. Nikolai I- veendumuselt hirmuvalitseja, peamine eesmärk oli kehtiva poliitilise korra säilitamine ja kindlustamine pinnapealsete ümberkorraldustega. Venestamispoliitika. Detsembrimäss. Venestamispoliitika ­ reform mille eesmärk oli muuta ääreala Venemaa sisekubermangude sarnaseks

Ajalugu

3

docx

Venemaa ja Eesti alad 18. ja 19. sajandil

Venemaa ja Eesti alad 18. ja 19. sajandil VENEMAA 18.sajandil EESTI ALAD 18.sajandil Narva ja Tartu elanike küüditamine, Põhjasõda 1700-1721 Eesti Venemaa koosseisu Peeter I (valitses 1682-1725) Kadrioru loss ja park sõjaväereform, valitsusreform Liitis Liivimaa Venemaaga maksureform Euroopalikum elu 1703.a alustas Sankt-Peterburi linna rajamist Talupoeg: riigitalupoeg Sunnismaine pärisori eratalupoeg Linnakodanik: pärisorja seisuses Vaba kodanik Poliitika: absolutism- valitses tsaar Balti erikord: kubermangud,

Ajalugu

6

docx

Konspekt

· Esialgu keskvalitsus midagi otsustavat Balti erikorra lammutamiseks ette ei võtnud, vaid aitas baltisakslaste vastu suunatud rünnakuid vaigistada. · Kuni Aleksander II valitsemisaja lõpuni ( 1881) jäi Balti erikord oma põhiosas püsima. Kindralkuberneri institutsioon: · Balti kubermangud olid alates 1801.a liidetud üheks kindralkubermanguks, kus kõrgemat võimu valitsuse nimel esindas kindralkuberner. · 1808-1819 oli Eestimaa kubermang eraldi kindralkubermangu staatuses. · Kindralkuberner oli kubermangude administratiivaparaadi kõrgeim juht, teostades järelvalvet kõigi tsiviil-, politsei- ja sõjaväeinstitutsioonide üle. · Kindralkubernerideks olid enamasti kõrgemad sõjaväelased, kellest üks markantsemaid oli aastatel 1812-1829 ametis olnud keisri kindraladjutant markii Filippo Paulucci. Kindralkuberneri ametikoht püsis kuni 1876. Aastani. Kubermangude valitsemine:

Ajalugu

14

docx

Eesti 19.sajandil

Eesti 19.sajandil 1. 1804. aasta talurahvaseadused. Vene keskvõim otsustas 19.sajandi algul baltimaade talurahva olukorda muuta, sest: 1. Majanduslik põhjus – 18.sajandi lõpus jõudis mõisamajandus kriisi, sest mõisnike tarbimise tase hakkas ületama mõisate majanduslikku kandevõimet. Paljud mõisnikud võtsid võlgu ning tagasi maksmiseks tõsteti talupoegade koormisi, mis jõudsid tasemeni, mil koormisi tõsta ei olnud võimalik. Kriisist välja jõudmiseks oli vaja asuda põllumajandust reformima. 2

Ajalugu

8

docx

Ajalugu, Uusaeg

saksavastasus saabus haripunkti I ms ajal, mille tagajärjel hakati baltisakslasi lausa represseerima. Sellele vaatamata jäid baltisakslased isevalitsusele lojaalseks kuni 1917.a.) Talurahva omavalitsus 1802-1804 talurahvaseadused Talurahva olukorra parandamise küsimus tõusis 18.-19. saj vahetusel päevakorrale nii keskvalitsuse kui ka rüütelkondade tasandil. Põhjuseks olid valgustusideede levik Euroopas ning tähelepanu pööramine inimõigustele. 1802. aastal kinnitas Aleksander I Eestimaa rüütelkonna initsiatiivil koostatud talurahvaregulatiivi, mis tunnistas talupoegade õigust vallasvarale, keelustas koormiste tõstmise ning sätestas, et korralikult talu majandanud talupojalt ei tohi seda ära võtta ning ta võib selle oma lastele pärandada. Mõnevõrra piirati ka talupoegade müüki. 1804. Aastal kiitis keskvalitsus heaks Liivimaa rüütelkonnas valminud talurahvaseaduse. See

Ajalugu

24

docx

Eesti 19.sajandi sündmuste kronoloogia

III. EESTI XIX SAJANDIL: Eesti 19.sajandi sündmuste kronoloogia: Sajan Olulisemad sündmused d 19.saj · 1801 ­ Venemaa keisriks sai Aleksander I. · 1802 ­ Tartus taasavati ülikool, mille esimeseks rektoriks sai G.F.Parrot. · 1804 ­ vallakohtute loomine. · 1806 ­ ilmus ,,Tarto maa rahwa Näddali-Leht". · 1816 ­ pärisorjuse kaotamine Eestimaa kubermangus. · 1819 ­ pärisorjuse kaotamine Liivimaa kubermangus. · 1838 ­ Tartus asutati estofiilne Õpetatud Eesti Selts (ÕES). · 1840 ­ seoses teraviljaikaldusega puhkes Eesti alal viimane suurem näljahäda. · 1842 ­ Tallinnas asutati estofiilne Eestimaa Kirjanduse Ühing. · 1845 ­ Liivimaal algas ulatuslik vene õigeusku astumise laine. · 1848 ­ 1849 ilmus F.R

Ajalugu

Kommentaarid (0)