mõisnike ilmumisega Peterburi lähistele algas Oravalt (1840). ka eesti talupoegade enamasti üksi või Massilise ilme omandas väljaränne 19. sa- perekonniti Ingerimaale imbumine. Eestlaste jandi keskpaigast, sihiks otsida uut maad ilma kaks peamist asustuskollet lekkisid Narva- mõisniketa. Eesti asundustegelane August tagusel alal ja Oudova ümbruses, eriti just Nigol, kelle sulest pärineb põhjalikum baltisakslastest mõisaomanikele või rentnikele ülevaade eesti asundustest Venemaal (1918), kuulunud mõisates. iseloomustas väljarändamise põhjusi pool sa- Eestlaste kolmandaks, järjest kasvava jandit hiljem: Peale mõne üksiku jõukama ja tähtsusega asupaigaks sai Peterburi linn, reisihimulise, kes veereva kivi kombel paigal ei
19. sajandi keskpaiku, enne massilise väljarände algust, on eestlastest maaelanike arvu Peterburi kubermangus hinnatud ca 2500-le. Peterburi linnas aga elas samal ajal juba ligi 6000 eestlast. Just 1850ndate aastate lõpus kujunes esimestest eesti kõrgharitlastest Peterburi patriootide rühmitus, mille mõju ärkavale eesti ühiskonnale oli suurim 1860.-80. aastail. Peterburis kujunes kaks suurt eesti etnokonfessionaalset kogukonda – luterlik (esimene iseseisev – Jaani kogudus 1842-43 ja kirik 1852-60) ja õigeusklik (kogudus 1894, kirik 1907). Eesti Jaani kogudus kasvas jõudsasti – eriti sajandi vahetuse paiku, suurenedes aastail 1884-1906 kahekordseks, 22 00-ni. Õigeusklikke eestlasi elas koguduse moodustamise aegu Peterburis 4000 ringis. 1850.aastate lõpus lahvatas juba 1840. aastate algusest hõõgunud Liivimaa talurahva väljarändamistuhin, otsimaks uut maad ilma mõisniketa. Lühikese ajaga kujunesid keskused, kus talupojad käisid arutamas ümberasumise kavatsusi
stolpinlik organiseeritud vljarnne, mil Siberi populaarsus vljarndekohana kasvas ning valitsus hakkas seda Pjotr Stolpini agraarpoliitika raames suunama ja soodustama. Siia lisanduvad deporteeritud (enamasti vangid). Seoses massilise vljarndega loodi rohkem kui 300 eesti asundust le kogu Venemaa. Kige suuremad eestlaste kogukonnad tekkisid Peterburi, Pihkva ja Novgorodi regioonidesse Venemaa loodeosas, piki Volga jge Samaara ja Saraatovi regioonides, aga ka Krimmis, Kaukaasias ja Siberis. Alates 19. sajandi keskpaigast hakkasid eestlased aina enam prgima krghariduse poole. Kuna talurahvas ei saanud ppida Tartu likoolis, osutus lhimaks likooliks Peterburi likool Venemaal. Nukogude vimu kehtestamine ja Eesti omariikluse vljakuulutamine kutsus esile esimese suurema eestlaste tagasiprdumise. Idadiasporaa vhenemisel oli ka teisi phjusi - stalinlikud repressioonid, rikaste talupoegade, s.t. kulakute hvitamine, mobilisatsioon Teise maailmasja ajal, mis viis stta
Vene Aeg Eesti peale põhjasõda(1710-1918) Põhjasõja taga tagajärjed olid Eestile kohutavad!!! Maa ja linnad oli varemeis, maa oli söödis. Maa oli pooleldi inimtühi(Eestis oli ellu jäänud U. 150 000 inimest.) Eestis olid linnaõigused säilinud vaid kolmel linnal(Tallin, Tartu, Pärnu) Vene võimu tulekust Eesti alale võitsid kõige rohkem siin elavad sakslased. Kõige kiiremini hakkasid Vene võimu all ennast organiseerima baltisaksa aadlikud. Taastati Balti Autonoomne Maariik, mis oli peaagu iseseisev riik, kui välja arvata Vene rubla ja Vene sõjavägi. See Balti anatoomia oli kasulik ka eestlastele , kuna see takistas vene riigil meil venestamist. Baltisaksa aadlikud kanti spetsiaalsesse Aadlikumatriklisse, et piirata teistel aadlikuseisusesse tulekut. 18. saj. Alguses oli üldse sakslastel suur mõju vene riigis kuna nad olid õukonnas ja sõjaväes kõrgetel kohtadel Anna I (1730-40 saks
Kõrgematele ametikohtadele hakati määrama sakslaste asemele venelasi, kes ei osanud kohalikke keeli ega tundnud olusid. Siiski ei läinud tsaarivalitsus Balti provintside poliitilis-õigusliku korra reformimisel lõpuni. Maaomavalitsusreform jäi teostamata ja baltisaksa autonoomia üks nurgakive, aadli seisuslike korporatsioonide – rüütelkondade – ainuvõim kubermanguomavalitsuses püsima kuni 1917. aastani. Rüütelkondade juhtida ja valitseda jäi ka kohalik luteriusu kirik. Kõige valusamalt riivasid eestlaste huve kultuuri – keelekasutust, hariduselu, religiooni ja kirikut, ajakirjandust ja seltsielu – puudutavad venestamiskatsed. 19. sajandi lõpuks viidi kogu kooliharidus, alates algkoolidest ja lõpetades Tartu ülikooliga, saksa ja eesti keelelt üle vene õppekeelele. Sealjuures vallandati puudulikule vene keele oskusele viidates enamik eestlastest kooliõpetajatest, kellel oli kandev osa rahvuslikus ärkamises. Kooliõpetuse muukeelseks
elanike järeltulijad MUINAS EESTI 1030 - Jaroslav Tark rajas eestlaste muistse linnuse kohale Jurjevi. Esimene ajalooline märge Jurjevi (Tartu) kohta. `Jutustus möödunud aegadest' - Vanim vene kroonika, mille kirjutas Kiievi munk Nestor. Tzuudid - eestlaste nimetus slaavlaste seas muinas ajal (Tzudskoje osero - Peipsi järv). 1 Eestlaste seas valitses usundina animism ja totemism. Eestlaste jumalad olid: Taara (sündis Ebavere mäel ja lendas sealt Saaremaale). Uku Tõnn - pärnu- ja viljandimaal. Pekko - Settudel 1154 - Araablasest geograaf al-Idris märkis oma maailma kaardile asula Klvn, seda peetakse esimeseks Tallinna ära märkimiseks (KLVN - Kolõvan). Sellel alal pidavat elama aestid ja finnid. Sõnast aest tuletas Jannsen sõna Eesti.
· ETKs kehtis vene raha jne. jne. Eesti Töörahva Kommuun jätkas enamlikku poliitikat: · tööstusettevõtted natsionaliseeriti · mõisatest tehti ühismajandid ehk kommuunid · valitses punane terror · kiusati taga kirikut ja vaimulikke Niisiis seisis Eesti Töörahva Kommuuni seljataga tegelikult Eestit vallutada tahtev Nõukogude Venemaa oma sõjaväe Punaarmeega. Esialgu tungis Punaarmee kiirelt ja edukalt edasi kahel suunal: 1) Narva poolt ja 2) Pihkva suunalt Valga ning Võru peale. 1919. aasta jaanuari alguses oli rinne vaid 30-35 km kaugusel Tallinnast. 2/3 Eesti territooriumist oli ETK ehk enamlaste võimu all. See oli üsna kriitiline hetk iseseisvale Eesti Vabariigile! Eestlaste (=Eesti Vabariigi) ebaedu põhjused: · Eesti sõjavägi oli väike, varustust ja relvi oli vähe, juhtimine kehv · eestlaste võitlusmoraal oli madal, st. puudus enesekindlus, ei usutud võidusse suure Venemaa vastu
D 11 EESTI AJALUGU 1263 ja 1270 leedulased rüüstavad Eestit + Vana-Pärnu, Saare-Lääne uus keskus, hävitatakse, keskuseks Haapsalu + Piiskop Otto von Lauterberg suri ühes lahingus Trapetsikujulised hauakivid 1410 Grünwaldi lahing + Sakslased said jälle lüüa leedukatelt 1242 Jäälahing + Aleksander Nevski peatas tungi itta (taheti õigeusu kirik ära lõgkuda, alates 1054 kirikulõhe) Hilary Karu 14 D 11 EESTI AJALUGU Jüriöö ülestõus 1343-1345. Osapooled Taanlased Harju-Viru vasallid Sakslased Eestlased Balthazar Russow Sarnasused Liivimaa noorem riimkroonika (saksastunud eestlane) 1
Läänerindel opereerivate Punaarmee jõudude 285 000 mehest suunati Eesti vastu Punaarmee 80 000 eliitvõitlejat Läti kütti. Märtsist kuni maini 1919 püüdis Punaarmee murda Eesti kaitset, kuid tulutult. Eesti sõjavägi kasvas mobilisatsiooni lõpule viimisega 75 000 meheni ja tõrjus kõik rünnakud. Samal ajal sai Punaarmee lüüa Leedus ja Lätis, kaotades Vilniuse 23. aprillil Poola vägedele ja Riia 22. mail. 12. mail läks Eesti armee üldpealetungile ja vallutas 25. mail Pihkva. Eesti omakorda aitas luua sõjaväge Lätil, pärast Karlis Ulmanise valitsuse kukutamist Eestisse evakueerunud Läti sõjaväelastest. 1919. aasta suvel opereeris kolmest Eesti diviisist kaks Põhja-Lätis, puhastades selle Punaarmeest (Marienburg-Jakobstadti operatsioon 27. maist kuni 5. juunini). Juunis 1919 põrkasid Eesti-Läti väed kokku Saksavägedega, kes üritasid allutada Lätit oma võimule. Selle kokkupõrke tagajärjel toimus Landeswehri sõda. Landeswehri sõda kestis 5
90%. algkoolid. Kuni 1937. aastaniRAHVUSTE RAHVASTIK tegutsesJÄRGI Leningradis EestiPROTSENTIDES 1922 JA 1934, Proletaarsete Kirjanikkude Assotsiatsioon. Leningradis ilmus 1917-1937 eestikeelne ajaleht Edasi AastaEestlasedVenelased Sakslased ja Siberis kuni 1936. aastani Rootslased ajaleht Muud Siberi Teataja. Leningradis ilmus mitu eestikeelset ajakirja (Klassivõitlus, Oras). Enne 1936— 1937. aasta tagakiusamisi ilmus Nõukogude Liidus 13 eestikeelset ajalehte ja 28 ajakirja ning trükivalgust nägid tuhanded sundkollektiviseerimise kui ka muude repressioonide tagajärg. Nimelt
töötas kümme aastat Königsbergi ülikoolis (1883-1892) ja Strassburgis (1892- 1899). VII loeng Hindrik Prants, räägitud eelmisel loengul. Villem Reiman (1861-1917) hariduselt teoloog, Kolga-Jaani kirikuõpetaja. Vaimulikkonnale tugev surve karjääri alguses. Võimudega konflikt, sest laulatasid õigeusklikke ja luterlaste abielusid. Et õigeusust püüdis talurahvas palju taganeda, siis luteri vs õigeusu kirik. Endised õigeusklikud astuda luteri kirikusse. Üldised ühiskonnakritilised artiklid, seltsitegevuses karskusselts. Kujunes üllatuslikult karskusliikumise liidriks, tõrjus kõrvale Aadu Grensteini. Oli Postimehe rahvuslikkonservatiivse suuna ideeline juhte. Grensteinil ka konfliktid Jaan Tõnissoniga, liidrikoht põllumeeste seltside hulgas. Jõgeveltiga ajalehes konflikt. Karskusliit üldkultuuriline liikumine nagu kõikide seltside puhul, laiemas mõttes
Eesti ajalugu 1914-1918 Ville Pähklamäe 10.b 1. Sisepoliitika 1.1. I Maailmasõja mõjud rahvale 1914. aastal oli Eesti Vene võimu all. Sõja puhkedes jäid eestlased keisri ustavateks alamateks. Otsene sõjategevus Eestit sõja alguses ei puudutanud. Tol ajal olid kõrgemad võimu esindajad keisri kubernerid. Nad olid suured venestajad ja nad ei soovinud autonoomiast või Eestist midagi kuuldagi. Eesti oli territooriumilt Tsaari - Venemaa osa. See tähendas seda, et Eestit kui sellist ei olnud. Oli vaid suur Tsaari - Venemaa ja Eesti selle väike osa. Tegelikult oli Eesti erirežiimiga tsaaririigi osa, siin kehtis Balti erikord. See tähendas seda, et kohalikel saksa mõisnikel olid eesõigused. (Eestis elas tol ajal ümmarguselt umbes 1 miljon inimest). Sakslastel oli linnades suhteliselt suur osakaal, kuid aja pikku see vähenes. Linnadesse tuli juurde läti põgenikke ja ka vene töölisi.
Sissejuhatus Ärkamisaeg algas 1860. aastal ja lõppes 1885. aastal. Ärkamisaeg kui nimetus tuli sellest, et Eesti rahvas sai pärisorjusest vabaks ja tal oli selletõttu palju suurem vabadus. Tähtsamad tegelased olid ärkamisajal Jakob Hurt, Johann Voldemar Jannsen, Carl Robert Jakobson, Lydia Koidula ja Friedrich Reinhold Kreutzwald. Nad asutasid mitmeid seltse, kirjutasid raamatuid, andsid välja ajalehti jne. J. Hurt, J. V. Jannsen ja C. R. Jakobson ei suutnud alati üksmeelele jõuda, mistõttu ei suudetud teha ära kõike, mida taheti, aga korraldati kõige tähtsam: Eesti esimene üldlaulupidu. Seal peeti tähtsaid kõnesid, kõige kuulsamad olid kolm isamaalist kõnet. Seal muidugi lauldi, aga tehti ka palju muud. Eesmärgiks oli kutsuda eesti rahvas kokku, et nad tunneksid end ühtse rahvana. Ärkamisaeg lõppes sellega, et Eesti venestati.Rahvuslik liikumine 1860 1885 Ajavahemikku 1860 1885 nimetatakse Eesti ajaloos rahvusliku liikumise (RL) ehk ärkamise ajaks. Sel
Endi seast valiti 4 üldjuhti e kuningat. Oma esindajad saadeti abi paluma Rootsi kuningale alluva Turu foogti käest. Abi sealtpoolt lubati. Selleks ajaks oli puhkenud ülestõus ka Läänemaal. Sealsed ülestõusnud olid peale mõisate ja kirikute põletamist kogunenud Haapsalu alla. LIIVI ORDU SEKKUMINE Hoolimata omavahelistest lahkhelidest palusid Harju-Viru sakslased endile appi ülestõusu maha suruma Liivi ordu kui tugevaima sõjalise jõu. Ordumeister katkestas kohe sõjakäigu Pihkva all ja liikus Paidesse. Sinna kutsuti läbirääkimistele ka eestlaste kuningad. Kuningad nõustusid, sest lootsid enne abivägede saabumist aega võita. Kohtumine Paide ordulinnuses toimus 04.mail 1343.a Eestlasi süüdistati paljude sakslaste tapmises ja saadikud kästi vangistada. Puhkes võitlus, mille käigus tapeti nii eestlaste kuningad kui ka nendega kaasas olnud 3 sõjasulast. See samm halvendas oluliselt eestlaste võitlusvõimet.
Mats Erdell) said koguni ise mõisarentnikud. Oluliseks sotsiaalseks teguriks oli 1840. aastatel alanud usuvahetusliikumine, mille käigus tuhanded eesti talupojad, peamiselt Lõuna- ja Lääne- Eestis, astusid vene õigeusku, lootuses saada endale oma maatükki. Seda enamik usku vahetunust siiski ei saanud. Samuti hakkasid eestlased üha suuremal määral välja rändama Venemaale (väljarändamisliikumine), kus mitmelpool, eriti Siberis, oli tõepoolest võimalik endale hankida oma maavaldus. Eriti hoogustus väljarändamine 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses. 1849. aastal võeti vastu uus talurahvaseadus, millega mõisate valdused jagati mõisa- ja talumaaks ning sai võimalikuks ka ulatuslikum talude päriseksostmine. See sõltus aga suurel määral ka mõisniku tahtest ja võimalustest tema omanduses olevaid renditalusid päriseks müüa.
tekkinud Kunda Lammasmäe asula järgi. Kultuuri iseloomustas inimeste rändlev eluviis, end elatati küttimise ja korilusega. Kunda kultuur hõlmab kogu Eesti keskmise kiviaja. Vanemat kiviaega Eestis polnud, sest sel ajal valitses alal jääaeg. Kunda kultuuri kandvate inimeste geograafilist ja etnilist päritolu pole kindlaks tehtud, ehkki selle kohta on mitmeid teooriaid. On ka oletatud, et mitmete veekogude (selahlugas näiteks ka Peipsi järve) nimed pärinevad tolle aja inimeste keelest. Noorem kiviaeg ehk neoliitikum algas Eestis 5. aastatuhandel eKr ja lõppes umbes 1800 eKr. Selle ajal eksisteeris Eestis kaks suuremat arheoloogilist kultuuri: Kammkeraamika kultuur ja Nöörkeraamika kultuur. Esimest, varasemat, on tihti seostatud soomeugrilaste asumisega Eestisse, teist aga baltlaste (indoeurooplaste) asumisega Läänemere äärde.
vahel, kus läänimees pidi maahärra kutsel osalema sõjaväes, vastutasuks maahärra maa kasutamise eest. Maa-aadel - aadel, kes asus elama vallutatud aladele. Taani hindamisraamat 1241 - pärgamentköide, milles Eestimaa kohta käivas nimistus on ainult 3 mõisat. Tõenäoliselt oli neid selleks ajaks juba rohkem. Taani kuninga vasalle on nimistus kokku 115, neist enamik sakslasi, taanlasi alla kümne. Umbes 10% mainitutest on eestlased. Jäälahing 1242- Peipsi jääl toimunud lahing, milles orduväed ümber piirati ja pärast eestlastest abiväe põgenemist venelaste poolt vürst Aleksander Nevski juhtimisel lõplikult puruks löödi. Sellele vaatamata jäi Eesti- ja Liivimaa läänelaste võimu alla. 14. Linnad keskajal (60-61, 75-76, 78-79) : 9 linna - Tallinn(1248), Tartu(1262.a), Vana- Pärnu linn, Haapsalu, Uus-Pärnu, Paide, Viljandi, Narva, Rakvere. Linnaõigus(linnakogukonna pärinev õigusnormide kogum) - Tallinnas, Rakveres ja Narvas
Kauplemiskohtadeks linnad, ning ka maalaadad. Eesti alal mitmel pool, suurimaks Tartu laat - tavaliselt aasta alguses. Käsitöö ja tööndus: Oli tsunftikord, kuhu kuulusid käsitöö meistrid, kes pidid tootma tsunfti eeskirjade järgi, et poleks konkurentsi. 18. saj hakati rajama uusi manufaktuure, linnadest väljaspool, kus polnud piiranguid linnaõiguse pärast. 1734-1736- Räpina mõisa pabervabrik. Tegemist vanima tänaseni tegutseva tööstusettevõttega eestis. 10) Kirik ja religioon: Luteri vaimulikkond: Üks ühiskonna põhiseisustest, mis põhiliselt koosnes balti-sakslastest. Igas maa kihelkonnas oli üks luterlik pastor ametis. Eestis oli üle 100 kihelkonna. Ühel pühapäeval pastor teenis ühe kihelkonna kirikus siis teise kihelkonna kirikus. Kiriku juurde kuulus ka kirikumõis, mida kutsutakse pastoraadiks. Pastor teenis raha oma mõisast. Kui pastor teostas kiriklike toimetusi näiteks laste
Loo Keskkool 19. SAJANDI JA 20. SAJANDI ESIMESE POOLE RAHVUSLIK LIIKUMINE Referaat Autor: Klass: 11 Loo 2011 1.Sissejuhatus 19. sajandi Eestlaste eluolu ei olnud kuigi nii hea kui ta juba 20 sajandi alguseks oli. Eestlaste kasuks hakati looma seaduseid mis soodustasid eestlaste heaolu. Eesti esimene talurahvaseadus, manitses talupoegi kokkuhoidlikule majapidamisele ning lubas neil omada vallasvara. Talupoegadele anti võimalus maad osta ja olla iseenda peremees. Talupojad hakkasid vähehaaval moodustama ise seisust. Loodi vallakogusid ja vallakohtuid et olla kindel et talupoegi vääralt ei kasutataks ning et talupojad ise ei täidaks alla koormise normi. Hakati kirjutama ajalehti sellistelt suurtelt tegijatelt nagu Konstanitin Päts ja Johann Voldemar Jannsen. Loodi Eesti Kirjameeste Selts mis tegeles eestikeelse kirjasõna väljaandmisega, eriti tähtsaks peeti
märtsil 1990.aastal. Kuigi tänapäeval ei pea Estonia Selts enam hoolt kandma Estonia Teatri (nüüd juba Rahvusooperi) hea käekäigu eest, on paljud seltsi ettevõtmised ikkagi toetanud meie ühiseid aateid. Eesti kultuuritegelaste portreede galerii, Tiit Kuusiku, Naan Põllu ja Klaudia Maldutise fondid noorte kultuuriinimeste tegevuse toetuseks, mälestuskivi paigaldamine Metsakalmistule nende estoonlaste meelespidamiseks, kes hukati Nõukogude võimu poolt Siberis kõik need seltsi initsiatiivil toimunud sammud on teatud määral aidanud väärtustada ka teatri minevikku. Üheks kõige õnnestunumaks ettevõtmiseks oli kindlasti nn katusekivi kampaania, mille käigus Estonia Selts aitas koguda ligi miljon krooni Estonia Teatri-ja Kontserdimaja katusekivide muretsemiseks, ja mis kulmineerus 12.septembril 1998.a. lahtiste uste päevaga Johann Voldemar Jannsen (16. mai 1819 13. juuli 1890) oli eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise juhte
vanadekodus. Tema urn maetakse koos abikaasa August Rei urniga ümber kodumaa mulda, Metsakalmistule Tallinnas. August Rei tütar, arst ja psühhiaater Hilja Rei elab Rootsis Uppsalas. August Reil oli ka kaks venda. Ferdinand (sünd. 24. II 1896 Kabala vallas). Veel üks vend ja õde on enne IV 1908 maetud Pilistvere surnuaiale. Põhjalikumalt on teada Ferdinand Rei käekäigust. Ferdinand Rei tegutses Oleviku toimetuses 1913, Kiire ja Töölise toimetuses 19171918, oli Siberis kommunistlik tegelane, Siberi Töölise tegevtoimetaja Omskis 1920, elas Omski lähedal Eesti Koloonias. Siis aga heideti Ferdinand Rei VK(b)P Siberi oblasti büroo Eesti agitatsiooni ja propaganda osakonna otsusega parteist välja parteivastase kihutustöö ja parteidistsipliini mittetäitmise pärast ning ta opteerus 1920 Eestisse. Ferdinand Rei pääses Eesti Vabariiki venna August Rei abiga (ilma poleks teda sisse lastud) ja
korraldatud ja tootlik. Paberi manufaktuurid, klaasikojad, tellisekojad, lubjaahjud Tartu ülikooli asutamine *Rootsi kuningas Gustaf Adolf II määras Liivimaa esimeseks kindralkuberneriks Johan Skytte. *1630 Rajad Skytte Tartusse gümnaasiumi. *1632 muudeti gümnaasium kuninga ettekirjutusel Ülikooliks. *Ülikooli algne nimetus oli Academia Gustaviana. *Õppetöö toimus ladina keeles. *Ülikoolis võisid õppida kõik seisused. Rahva haridus *Luteri kirik nõudis rahvalt põhiliste usutõdede tundmist.(Õpetati ainult lugemist) *1684 asutati Tartu lähedale õpetajate seminar *Seminari juht ja ainukene õpetaja oli Bengt Gottfried Forselius. *1680 tegutses Eestis umbes 50 kihelkonna kooli. *Esimese eesti keelse grammatika õpiku koostas Heinrich Stahl Nõia protsessid. *Luteri kirik võitles paganluse ja rahvausu kommete vastu. *Ainult lubatud usk oli Luterlus ehk riigi usk *Kiriku ülesanded olid: I Hariduse andmine
Kultuuri koolieksami esimene kontrolltöö KESKAEGNE KUNST EESTIS Saklaarehitised- religioosse otstarbega ehitised Valjala kirik Saaremaal lääneportaal ● tõenäoliselt vanim kiviehitis Eestis ● ehitust alustati 1227.aastal ● 1240. aastal alustati pikihoone ehitamist ● 1-lööviline Karja kirik Saaremaal (lääneportaali kapiteelid) Ristilöömine (kolgata grupp) reljeef lõunaeeskoja seinalt koorivõlvi maalingud Piret ja Tõll (pärimuse järgi eestlaste vanem, Karja kiriku ehitaja ja Tollide esiisa). ● 1-lööviline; ● Arvatavasti ehitatud, kas 12.sajandil või 14.sajandil. Muhu kirik ● Saartel olevad kirikud olid sageli ilma tornita, et asula koht liiga kaugele merele ei paistaks; ● 1-lööviline;
teenistusastmest alates kaasnes aadliseisus, enamasti kaheksandast astmest. Aadliseisus jaganes pärilikuks ja isiklikuks aadliks. Isiklik aadel tähendas, et need isikud olid tõstetud aadliseisusesse, aga ta ei saanud seda seisust edasi pärandada. Pärilik aadel ei olnud suletud seltskond, need, kes teatud teenistusastmele olid jõudnud, said samuti päriliku aadli seisusesse. Luterlikud territoriaalkirikud Kehtis põhimõte, et ühel territooriumil peab olema ühe usuvoolu ainuvalitsus. Kirik varauusaegses ühiskonnas oli riikliku tähtsusega institutsioon, religioon oli osa riiklikust ideoloogiast. Kiriku kaudu kontrolliti alamaid. Oluline roll kommunikatsioonis. Rootsi riigis oli luterlus riikluse alustalaks, religioon oli oluline riiklik küsimus. Rootsi riigis oli olulisel kohal luterlik usuühtsus. Riik jälgis, et usk oleks ühtne, aga kirikuorganisatsioon oli killustunud, eriti Balti provintsides. Territoriaalkirikud jagunesid kaheks:
sõjaväes, vastutasuks selle eest, et saab maahärra maad kasutada *Maa-aadel- aadel, kes asus elama vallutatud aladele *Taani hindamisraamat 1241- pärgamentköide, milles Eestimaa kohta käivas nimistus on ainult 3 mõisat. Tõenäoliselt oli neid selleks ajaks juba rohkem. Taani kuninga vasalle on nimistus kokku 115, neist enamik sakslasi, taanlasi leidub alla kümne. Umbes 10% mainitud isikutest on eestlased. Jäälahing 1242- Peipsi jääl toimunud lahing, milles orduväed ümber piirati ja pärast eestlastest abiväe põgenemist venelaste poolt vürst Aleksander Nevski juhtumisel lõplikult puruks löödi. Sellele vaatamata pidid venelased tunnistama Eesti- ja Liivimaa jäämist läänest tulnud võimu alla. 14. Linnad keskajal Lk.60-61, 75-76, 78-79 (9 keskaegset Eesti linna, linnaõigus, Tallinn 1248, Kuressaare 1563, piiskopiõigus,
Muusika ja muusikaline haridus 17.-19.sajandini Eestis Tallinnas ja Tartus olid juba 16. sajandil võimekad kirikukoorid, kelle tarbeks telliti Lääne- Euroopast kirikumuusika trükitud kogumikke - nii jõudis Eestisse oma aja väljapaistvaimate heliloojate looming. Linnakoolides oli muusikaõpetus väga tähtsal kohal ja linna tähtsaima kooli muusikaõpetaja, kantor, oli sageli ka kogu linna muusikajuht. Õpilased pidid osalema kõigil jumalateenistustel ja nende järgi laulis koraale terve kogudus. [4] Tallinna kantoritest oli väljapaistvaim üheksa aastat (1674-1683) Tallinna gümnaasiumis töötanud tuntud saksa helilooja, organist ja laulja Johann Valentin Meder (1649-1719). Andeka heliloojana komponeeris ta ka ise kirikupühadeks kontsertlikke motette ja muidki teoseid, millest on kahjuks väga vähe säilinud. Mederi siinse tegevuse kõrgpunktiks ja ühtlasi linna muusikaelu suursündmuseks oli 1680. aastal tema ooperi "Kindlameelne Argenia" (Die beständige Argenia)
Rahvuslik liikumine Ei olnud ainuomane ainult Eestile, vaid ka naabruskonnas: Lätis, Soomes, Saksamaa, Itaalia jne. rahvusliku liikumise lõppeesmärk oli iseseisvuse saavutamine. Mis aitas kaasa rahvuslikule liikumisele (eeldused): 1. Pärisorjus oli kaotatud 2. Peremeeste kihi teke- mitte ainult igapäevane toimetulek vaid ka kultuurist huvitumine 3. Eestikeelne maaharitlaskond- neist said rahvusliku liikumise eestvedajad kohapeal- valla koolmeistrid ja vallakirjutajad 4. Eestlastest kõrgharitlaste olemasolu Rahvuslikus liikumises erinevad etapid: 1. Ärkamisaeg 1857-1881 rahvustunde tekke periood. 1857 on aasta, kui hakkas ilmuma Perno Postimees. Alates sellest algab pidev ajakirjandus. Perno Postimees oli nädalaleht. Lugemisoskus, talude päriseksostmine aitasid kaasa lehe ilmumisele. 1881 vahetus Venemaal tsaarivõim. Võimule tuli Aleksander III, sellega algas venestusaeg. Kõige karmim venestusaeg oli kuni 1896 a
(1835 ,,Kalevala"). Kui eelmine periood oli peamiselt kirikuõpetajatega seotud, siis eelärkamisaja teise perioodi tähtsaimad tegelased olid arstid. Nimekamad estofiilid ja eestlastest kultuuritegelased: Georg Julius von Schultz (Dr. Bertram) (1808-1875). Baltisakslane. Põhiliselt elas Peterburis, seal tegeles eesti kultuuriga. Tema üheks lemmikväljendiks oli ,,ka see läheb varsti mööda". Lisaks eesti kultuuri uurimisele on kirjutanud raamatu Peipsi vanausuliste kohta. Kalevipoja idee autor. Friedrich Robert Faehlmann (1798-1850) Friedrich Reinhold Kreutzwald (1803-1882) muretses oma tunnustamatuse pärast ja tahtis Venemaale minna, kuid Faehlmann keelitas teda Eestisse jääma, ütles, et siin on teda rohkem vaja. Estofiilide tegevuse põhisuunad: Eestlaste mineviku kohta andmete kogumine ja säilitamine. Sellega tegeles Õpetatud Eesti Selts (1838). 19. saj kuulusid sinna ainult mehed. Rajajate hulka kuulus ka Faehlmann
Keerulistemal alatel nt. metallide töötlemisel, olid oma meistrid. Kujunesid rauatootmisüksused ja väga silmapaistvaks sai relvasseppade toodang. Tegeleti vahetus ja vahenduskaubandusega = vahetus(kaup kauba vastu), vahendus ( kaup osteti ja müüdi edasi). Eestlaste elamuks oli suitsutuba, talud paiknesid lähestikku ja moodustasid küla. Teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonnad ja need omakorda maakonnad. 2.) Vaimuelu vene aja alguses Luteri kirik oli põhiliseks vaimuelu kandjaks. Vene riigivõim tunnustas luteri kirikut siinse valitseva kirikuna. Vahetult pärast Põhjasõda levis siinsete kirikuõpetajate hulgas pietism. Selle usuvoolu esindajad olid vastu luteri kiriku süvenevale konservatismile ning püüdsid usuelu elavdada religiooni senisest sügavama sisemise tunnetamise suunas. Kui pietism jäi rohkem kirikuõpetajate pärusmaaks, siis rahva sekka jõudsid pietistlikud ideed vennasteliikumise. e vennastekogu kaugu
Sisukord Eesti XX sajandi algul..............................................................................................................................................1 Ühiskonna politiseerumise algus..............................................................................................................................3 1905. aasta revolutsioon...........................................................................................................................................5 Revolutsioonist Ilmasõjani.....................................................................................................................................10 Eesti Ilmasõjas........................................................................................................................................................14 1917. aasta...........................................................................................................................................................
Samal ajal tõusis ülestõus ka Läänemaal. Surmati sakslasi ja koonduti Haapsalu alla. Harjulased ja läänemaalased olid koostööd teinud juba muistse vabadusvõitluse päevil, seega oli see neile tuttav kogemus. Sakslased/taanlased pöörasid nüüd pilgud oma päästjale Liivi ordule, kelle põhjapoolseim tugipunkt oli Paide ordulinnus, kus valitses Järva foogt. Saksa abipalved jõudsid sinna nii Harjust kui Läänemaalt, foogt teatas ordumeistrile Dreilebenile, kes parajasti võitles Pihkva piiril venelastega, mille ta katkestas koheselt. Tekkis võimalus sekkuda Põhja-Eesti asjadesse esinedes sakslaste kaitsejana. Eestlaste juhid läksid läbirääkimistele Paidesse. 1343.a 4. Mai kohtumisel saabusid 4 kuningat 3 sõjasulasega eestlaste poolt, ordu poolt oli ordumeister kaaskonnaga.+ tallinna piiskop, kes kaitses Taani huve. Eestlaste esindus tapeti. Ordu hakkas liikuma Tallinna suunas, suurem lahing toimus Kanaveres Rabas oli palju langejaid mõlemal poolel. 14
24.09.2008 Balti kubermangudele laiendati Vene talurahva panga tegevus. Peamiseks tegevusalaks kujunes mõisamaade kokkuostmine. Ostetud krundid müüdi päriseks talurahvale. Nii müüdi enne I MS talurahvale ca 3000 talu. Talurahva pank andis ka soodustingimustel talurahvale laenu. Stolõpini talurahvaseaudse negatiivne külg seisnes ümberasustamispoliitikas. Tekkisid kümned uued eestlaste asustused Põhja- Venemaal ja Siberis. Ümberasustamispoliitika aitas kaasa ka mõisamoonakate elu parandada tööjõupuuduse tõttu tõusis neil palk, kaasnesid soodustused jne. Lahkunud eesti talupoegade asemel sooviti sisse tuua saksa koloniste Venemaalt. Rahvuslike juhtide hulgas ei vaadatud sellele just hea pilguga, kuigi tegelikult tuli umbes 400 saksa perekonda. Tööstuses jätkus 20. saj algul väga kiire areng. 1910. aastaks oldi ka majkriisi
Keskaeg Eesti keskajaks võib pidada perioodi 13. sajandi algusest 16. sajandi teise pooleni, teisisõnu ristiusustamise algusest Liivi sõjani. See on ajavahemik, mida Lääne-Euroopa ajaloos käsitletakse kõrg- ja hiliskeskajana. Alates 13. sajandi algusest kajastub Eesti ajalugu järjekindlalt kirjalikes allikates. Vallutuseelses Eestis valitsenud poolfeodaalsete suhete ja paganlike uskumuste kõrvale ilmusid Euroopa keskaega kujundanud olulisemad tegurid -- katoliku kirik ja fikseerunud feodaalsuhted, mille kandjateks Eesti oludes olid välismaised kolonistid. Sellest tulenevalt on Eesti keskaja ajalugu paljuski Lääne katoliikluse ja administratiivse süsteemi juurutamise, s.t võõrvõimu ajalugu. Eesti keskajast säilinud allikmaterjal on katkendlik ja ebaühtlane: nii mõnigi üksiknähtus või terve ajalõik on kirjeldatav iseäranis värvikalt ja sündmusterohkelt, ent teiste sündmuste või nähtuste kohta puuduvad teated sootuks. Paremini tuntakse 13
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
