Eestimaa asulad Venemaal (uurimistöö) (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Midagi kuulnud Eestimaa asulatest Venemaal ?
  • Mis põhjustel said eestlased Venemaale ?
  • Kui teate siis, mis ajal ?
  • Millises piirkonnas on Venemaal kõige rohkem eesti asendusi ?
  • Miks paljud eestlased ei pöördu kodumaale tagasi ?
  • Kes elavad Venemaal hoiavad sidet kodumaaga ?
  • Kui jah, siis kuidas ?
 
Säutsu twitteris
Tartu Kivilinna Gümnaasium
Daniel Vasetski
11D
Eestimaa asulad Venemaal
Uurimistöö
Juhendaja : Natalja Stanevitš
Tartu 2013
Resümee
Сегодня в Российской Федерации сохранилось много эстонских деревень и поселений. В данной работе автор исследует эстонские поселения в России. В России до сегодняшнего дня живет много эстонцев. Причиной этому были либо департация, либо миграция. После войны многие эстонцы вернулись в Эстонию. Некоторые, однако, остались в Сибири. Это объясняется рядом причин.
В работе дается обзор жизни российских эстонцев, их культуры, забот и успехов. Автор пытается выяснить, сколько эстонских поселений осталось в России, пытается узнать, сохранилась ли там эстонская культура. Остаются ли эстонцы эстонцами, живя в России.


Sisukord


Sissejuhatus 4
1. Siber 5
1.1 Asutusajaloost ja kultuurist 5
2.Eesti kultuur 10
3.Küsimustik 24
4.Kokkuvõte 25
Kasutatud kirjandus 26
Lisad 27
LISA 1 27
LISA 2 28
LISA 3 29
LISA 4 30
LISA 5 31
LISA 6 32


Sissejuhatus


Siberis elab tänini hulk eestlasi. Tegemist on kodumaalt väljasaadetute ning hiljem väljarännanute järeltulijatega. Võõral pinnal oma kodu rajanud eestlased lootsidelu edenemist. Tööd tehti kõvasti, viljakas maa andis head saaki. Rahulikku elu aga polnud kunagi kauaks : sõjad, sundkollektiviseerimine ja küüditamiste-repressioonide laine halvasid külaelu. Mitmed eesti asundused kadusid, allesjäänud küladesse hakkas saabuma võõraid, valitsevaks sai vene keel. Paljud eestlased naasid kodumaale , teised asusid elama vene linnadesse ja mujale. Paljud eestlased ei teagi, et Siberis on eestlaste asulad.
  • Siber


    Siber – see on tohutu territoorium , mis hõlmab 7,5% maailma maismaast ning on suurem kui kõik Venemaast läände jäävad Euroopa riigid kokku. Lõputud lumelagendikud, tuhandetesse kilomeetritesse laiuvad metsamassiivid ning käre pakane on märgid, mis läänelikust kultuurruumist pärit inimesele esimesena Siberiga seostuvad. Eestlaste jaoks tähendab Siber aga peamiselt küüditamise ning koonduslaagrite maad, see on paik, mida eestlase kujutluses raamib põhiliselt okastraat . Kui kuuldakse Siberisse sattunud eestlast, siis arvataksegi tavaliselt tegu olevat nendega, kes jäid Nõukogude repressiivorganite hammasrataste vahele. Vähem teatakse seda, et Siberisse on eestlasi sattunud ka juba palju varem; seda, et kuni tänase päevani elab Siberis tuhandeid eestlasi, kellest enamus on seal sündinud ning kelle kodumaa on Siberis.
    Seda, kuidas eestlased Siberisse on sattunud, teatakse üsna vähe. Kohati on sellekohased rahvalikud teooriad vägagi üllatavad. Aivar Jürgenson1 kuulis ühelt Eestis sündinud, kuid aastakümneid Saksamaal elanud vanaproualt uurali keelepuu teooriat, mis kõlas järgmiselt:eestlased, kes tänapäeval Läänemere kaldal elavad, on tegelikult pärit kaugelt idast. Eestlased elasid Siberi metsades ja Uuralirohunõlvadel, küttisid seal metselajaid ning karjatasid pudulojuseid, kuni ühel hetkel sai paiksest elust villand . Esivanemad pühkisid uurali-siberi tolmu jalgadelt ja hakkasid liikuma Euroopa poole. Neist sai eesti rahvas. Aga osa sest rahvast ei mõelnud sugugi nii nagu need kärsitud hõimlased, kes laia ilma õnne otsima läksid. Nemad jäid Uuralisse, muist aga Siberisse. Ja seal elavat nad praegugi.

    1.1 Asutusajaloost ja kultuurist


    Omi asunduse elanikkond kujunes esmalt Vene tsaari poolt väljasaadetuist ja sai täienduse hiljem väljarännanuist. Esimeseks luterlaste kolooniaks Siberis sai Rõzkovo, asutatud umbes aastal 1804. Küla asutajate ja asutamisaasta suhtes on uurijatel olnud eriarvamusi , kuid enim on Rõzkovo esmaasukaiks peetud Ingerimaalt Jamburgi maakonnast välja saadetud talupoegi. Pärast väljasaatmist soodustavate määruste vastuvõtmist 1820. aastatel hakkas külasse tulema ka eestlasi2. Tsaari ukaas (1845) määras Lääne-Siberis elavate luterlaste asupaigaks Rõzkovo. Sestpeale kasvas asunduse elanike arv kiiresti. Pikka aega olid eestlased Rõzkovos enamusrahvuseks. Ruumikitsikus ja viljaka maa vähesus sundisid Rõzkovo pastor Meyerit ja Venemaa evangeelsete luteri usu kiriku konsistooriumi taotlema valitsuselt Lääne-Siberi luterlaste uusi elupaiku3. Sobiv koht leiti Jelanka vallas Omi jõe kaldal. Ümberasuminealgas 1861. aastal. Esialgu tekkis kolm küla: lätlaste rajatud Riia (Lätiküla), eestlaste Revel (Viruküla), Soome soomlaste-rootslaste Helsingfors (Rootsiküla). Veidi hiljem asutasid Ingerimaalt väljasaadetud ja nende järglased Narva (Soomeküla)4. Omi asunduse kasvades tekkis 19. sajandi viimasel kümnendil ja 20 sajandi algupoolel piirkonda järjest uusi külasid: Simsonovka , Makarkino, Orlovka ja nii edasi. Asunduste-uurija August Nigol , kelle andmeid hilisemad uurijad pole alati väga täpseiks pidanud, märgib: Kõige vanem ja perekam koht eestlaste poolest on suur Omi asundus , Koloonia raudteejaama ja Omi jõe ümbruses. Asunduse alla kuuluvaiks luges A. Nigol 17 küla; nendest 12 eesti,teised vene,läti,soome,saksa asundused eestlastega segi5. Tegelikult oli Omi asundustes puhtaid eesti külasid vähe, peamiselt elati koos teistest rahvustest luteri usulistega.
    Tänaseks on pilt suuresti muutunud: külasid on tekkinud ja kadunud, asundustest on saanud paljurahvuselised külad, kus suhtluskeeleks on vene keel. Arvatavasti on algusest peale sõlmitud abielusid eri rahvusest luterlaste vahel, kuid hilisemal ajal sagenenud ka mitteluterlastega abiellumine ning segaperekondades on saanud enamasti kodukeeleks vene keel. Ometi kuuleb eesti keelt veel üsna tihti. On märkimisväärne, et Siberi soomlased , lätlased ja volgasakslased on eestlastega ühes külas kõrvuti elades sageli omandanud eesti keele, eestlased aga üldjuhul teiste naabruses elavate luterlaste keelt ei valda. J. Viikberg peab siin otsustavaks eestlaste kompaktsust ning omakeelset külaühiskonda, mida teised vähemusgrupid on respekteerinud6. Volgasakslaste puhul tundub see loogiline: võimude poolt 1941. aastal eesti küladesse saadetud pidid paratamatult küla kõnekeele omandama, vene keel polnud tol ajal veel ülevõimu saavutanud. Soomlaste “ eestistumine ” sai alguse ilmselt nende vähemusse jäämisest ja segaabieludest ning seda soodustas ka keelte sarnasus7. I.Lotkin8 märgib, et Lääne-Siberis on tänapäeval eestlasi ja lätlasi enam-vähem võrdselt, kuid Kovaljovos ja mitmetes teisteski Omi asunduse segakülades on lätlased siiski vähemuses. Eestlased, kes lapsena mõlemat keelt rääkisid, ütlevad end nüüdseks naabrite keele unustanud olevat.
    Omi asunduse külad Vana-Viru, Uus-Viru, Ivanovka ja Kovaljovo – kõik praeguse Omski oblasti piirides- paiknevad lähestikku, ühendusteed on head ja omavaheline suhtlemine pidev. Vanimaks päris eesti külaks Lääne-Siberis ongi Viruküla ehk Revel hiljem Vana-Viru (Starõi Revel), mis asub 120 km kaugusel Omskist ning on asutatud 1861. A. Nigoli9 arvates olid esimesteks, kes Eestist otse Virukülla jõudsid, Mahtra sõjast osavõtjad. Enne 1890. aastaid moodustasidki põhiosa Lääne-Siberi eestlaskonnast väljasaadetud. Virukülas oli oma kool ja palvemaja . Praegu käivad Vana-Viru lapsed koolis naaberkülas Orlovkas (asustatud 1925 Rootsi küla ümberkaudsete külade elanikega). Külanõukogu andmetel (need arvestavad passi märgitud rahvust, mitte keeleoskust) oli 1997. aasta algul küla 95 elaniku hulgas vaid 21 eestlast, kuid kohalikud andmed rahvusliku kuuluvuse kohta pole eriti usaldatavad.
    Virukülast (Vana-Viru) lahkus 1914. aastal hulk inimesi asendilt soodsamasse Uus-Virusse (Novõi Revel), rahvasuus Kirbu külla. Külla hüüdnimi on kõnekeeles väga levinud ja tuleneb pärimuse kohaselt sellest, et ühes peres olnud palju kirpe. Praeguse Uus-Viru hingekirjas oli külanõukogu andmetel 1997. aasta algul elanikke 389, neist eestlasi vaid 55.
    Kovaljovo asutati 1890. aastal10 paarkümmend kilomeetrit Virukülast lõunasse. Seal elab eestlaste kõrval ka lätlasi ja korlakaid. Korlakaid peetakse Ingerimaalt väljasaadetute ja –rännanute järglasteks. Kovaljovi külas oli igal rahvusel oma territoorium – Viru uulits , Läti uulits ja Korlaka ots. Praegu on Kovaljovo 640 elanikust eestlasi umbes viiendik, eesti keele oskajate arv on mõnevõrra suurem.
    1890. aastatel töötas tsaarivalitsus välja ümberasumispoliitika: 1893. aastal asutati Siberi raudtee komitee juures ametkond , mis hakkas tegelema väljarännanutele maade ettevalmistamisega11. Omski ja Euroopa-Venemaa vaheline raudteeühendus avati 1894. aastal12, 1895. aastal rajati vastvalminud Siberi raudtee äärde Ivanovka13. Asukoha tõttu kujunes Ivanovka piirkonna keskuseks ning sai olulist täiendust nii ümberkaudsetest küladest kui hilisemate väljarännanute arvelt. Peale eestlaste asus sinna elama ka soomlasi , lätlasi, sakslasi ja venelasi . Praeguseks on küla 1700 elanikust eestlasi vaid umbes 8%. Küla saanud pärimuse kohaselt nime esimese eestlase Ivanovi järgi, sest eestlastele ja teistelegi luterlastele antud Siberis sageli vene nimed.
    Kaseküla (Berrjozovka) asutati 1902 Eestimaa eri piirkondadest pärit inimeste poolt. Küla sai oma nime ümbruskonnas kasvava kasemetsa järgi. Esialgu elati kruntidel nagu enamikes teisteski asundustes14. Praegune tihe asustus on kollektiviseerimise tagajärg, paljurahvuseliseks muutumine sai siingi alguse sõjajärgsel perioodil. Nüüd on 580 elanikust eestlasi umbes üks kolmandik. Suurmajandi päevil
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Eestimaa asulad Venemaal-uurimistöö #1 Eestimaa asulad Venemaal-uurimistöö #2 Eestimaa asulad Venemaal-uurimistöö #3 Eestimaa asulad Venemaal-uurimistöö #4 Eestimaa asulad Venemaal-uurimistöö #5 Eestimaa asulad Venemaal-uurimistöö #6 Eestimaa asulad Venemaal-uurimistöö #7 Eestimaa asulad Venemaal-uurimistöö #8 Eestimaa asulad Venemaal-uurimistöö #9 Eestimaa asulad Venemaal-uurimistöö #10 Eestimaa asulad Venemaal-uurimistöö #11 Eestimaa asulad Venemaal-uurimistöö #12 Eestimaa asulad Venemaal-uurimistöö #13 Eestimaa asulad Venemaal-uurimistöö #14 Eestimaa asulad Venemaal-uurimistöö #15 Eestimaa asulad Venemaal-uurimistöö #16 Eestimaa asulad Venemaal-uurimistöö #17 Eestimaa asulad Venemaal-uurimistöö #18 Eestimaa asulad Venemaal-uurimistöö #19 Eestimaa asulad Venemaal-uurimistöö #20 Eestimaa asulad Venemaal-uurimistöö #21 Eestimaa asulad Venemaal-uurimistöö #22 Eestimaa asulad Venemaal-uurimistöö #23 Eestimaa asulad Venemaal-uurimistöö #24 Eestimaa asulad Venemaal-uurimistöö #25 Eestimaa asulad Venemaal-uurimistöö #26 Eestimaa asulad Venemaal-uurimistöö #27 Eestimaa asulad Venemaal-uurimistöö #28 Eestimaa asulad Venemaal-uurimistöö #29 Eestimaa asulad Venemaal-uurimistöö #30 Eestimaa asulad Venemaal-uurimistöö #31 Eestimaa asulad Venemaal-uurimistöö #32 Eestimaa asulad Venemaal-uurimistöö #33
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 33 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-04-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Vasetski Õppematerjali autor

    Meedia

    Lisainfo

    Eestimaa asulad Venemaal

    Sissejuhatus

    Siberis elab tänini hulk eestlasi. Tegemist on kodumaalt väljasaadetute ning hiljem väljarännanute järeltulijatega. Võõral pinnal oma kodu rajanud eestlased lootsidelu edenemist. Tööd tehti kõvasti, viljakas maa andis head saaki. Rahulikku elu aga polnud kunagi kauaks: sõjad, sundkollektiviseerimine ja küüditamiste-repressioonide laine halvasid külaelu. Mitmed eesti asundused kadusid, allesjäänud küladesse hakkas saabuma võõraid, valitsevaks sai vene keel. Paljud eestlased naasid kodumaale, teised asusid elama vene linnadesse ja mujale. Paljud eestlased ei teagi, et Siberis on eestlaste asulad.

    Korralik uurimistöö teemal "Eestimaa asulad Venemaal". Kokku 31 lk. Viited, näited olemas.

    Siber , eesti asundused , Venemaa , Rõzkovo , Simsonovka , Makarkino , Orlovka , Vana-Viru , Uus-Viru , Ivanovka ja Kovaljovo , eestistumine , eesti kultuur

    Mõisted

    Teemad

    • eestlased, kes tänapäeval Läänemere kaldal elavad, on tegelikult pärit kaugelt
    • idast. Eestlased elasid Siberi metsades ja Uuralirohunõlvadel, küttisid seal metselajaid
    • ning karjatasid pudulojuseid, kuni ühel hetkel sai paiksest elust villand. Esivanemad
    • pühkisid uurali-siberi tolmu jalgadelt ja hakkasid liikuma Euroopa poole. Neist sai eesti
    • rahvas. Aga osa sest rahvast ei mõelnud sugugi nii nagu need kärsitud hõimlased, kes laia
    • ilma õnne otsima läksid. Nemad jäid Uuralisse, muist aga Siberisse. Ja seal elavat nad
    • praegugi
    • Asutusajaloost ja kultuurist
    • Kõige vanem ja perekam koht eestlaste
    • poolest on suur Omi asundus, Koloonia raudteejaama ja Omi jõe ümbruses
    • Jah” ütles: 20 inimest
    • Ei” ütles: 3 inimest
    • Ei tea” ütles: 4 inimest
    • Venestamise ajal: 2
    • Sõdade ajal: 3
    • Küüditamise käigus: 12
    • Vabatahtlikult: 5
    • Maa ja parema elu otsingul: 2
    • Rahvaste ränne: 1
    • NSVL-i ajal: 2
    • Ei tea: 12
    • II maailmasõja ajal: 2
    • Märtsi-ja juuniküüditamise ajal: 2
    • Sõdade ajal: 1
    • Nsvl-i ajal: 1
    • sajandi jooksul: 2
    • sajandi keskel: 1
    • Venestusajal: 1
    • 1941: 1
    • Ei tea: 10
    • Siberis: 10
    • Novosibirski oblastis: 1
    • Ida- ja Lääne Siberis: 2
    • Peipsi järve lähedal: 4
    • Pihkvas: 1
    • Peterburi ümbruses: 1
    • Ei tea: 1
    • Ei saa endale lubada(majanduslikud põhjused): 5
    • Harjunud: 10
    • Ei taha tagasi tulla: 2
    • Eesti keelt enam ei oska: 3
    • Sealne elu on parem kui Eestis: 7
    • Side kodumaaga puudub: 3
    • Jah: 17
    • Ei: 1
    • Vähesel määral: 5
    • Jah: 9
    • Kui on sugulased või tuttavad Eestimaal: 11
    • Mõned hoiavad aga mõned mitte: 2
    • Vähe: 3
    • kirjutamise teel: 10
    • telefoni teel: 9
    • interneti teel: 3
    • külas käimisega: 6
    • vaadatakse kodumaa uudiseid: 1
    • loetakse kodumaa uudiskirjandust: 1
    • vaadatakse Eesti televisiooni(eestikeelseid kanaleid): 1

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    414
    pdf
    Tiit Lauk humanitaar
    51
    doc
    Eesti ajalugu - konspekt
    72
    doc
    Eesti uusaeg-1710-1900
    204
    pdf
    Eesti uusima aja ajalugu
    147
    docx
    Eesti XX sajandi algul
    70
    docx
    Eesti Uusaeg
    94
    doc
    Läti ajalugu
    29
    docx
    Balti riikide poliitiline ajalugu





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !