100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 33 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-04-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
9 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Vasetski
Õppematerjali autor
1858. aastani Eestimaal keelatud või väga Kuni 19. sajandini elas eestlasi väljaspool raske. Aastail 1837-49 läks Liivimaa Eesti Eesti ala (kuid enamasti Eesti lähistel) väga osast ametlikult väljapoole vaid sadakond vähe. Need olid sinna sattunud võrdlemisi maksualust meeshinge, neistki 60 Eestimaa ammu, otsides pääsu kas sunni või kättemaksu kubermangu. eest, või oli feodaalisand asustanud nad ümber Arvukamalt suunduti Eesti ala linnadesse, sõjast ja taudidest tühjaks jäänud aladele. kuid tõmbekeskusteks olid ka Läti ala ja Ilmselt nii on tekkinud väikesed kompaktsed
Lühikese ajaga kujunesid keskused, kus talupojad käisid arutamas ümberasumise kavatsusi. Algusest peale kaasnesid nende sündmustega teravad mõisnike-vastased väljaastumised. Mõisnikele teatati, et tahetakse kohe ja kõik korraga ära minna – ka siis, kui lahkumist takistatakse. Eriti sulased, aga sageli ka peremehed jätsid mõisatöö ja läksid linna väljarännuks passe nõutama. Eesti asundustegelane August Nigol, kelle sulest pärineb põhjalikum ülevaade eesti asundustest Venemaal (1918), iseloomustas väljarändamise põhjusi pool sajandit hiljem: “Peale mõne üksiku jõukama ja reisihimulise, kes veereva kivi kombel paigal ei püsi, on pea kõikidel väljarändamise põhjuseks nälg maa järele ja võimata rasked olud meie kodumaal”. Mõisnike suhtumist väljarändamisse aga iseloomustab täpselt 1863 mõisnike põllutöölehes Baltische Wochenschrift toodud kirjutis, kus nenditi, et
Seoses massilise vljarndega loodi rohkem kui 300 eesti asundust le kogu Venemaa. Kige suuremad eestlaste kogukonnad tekkisid Peterburi, Pihkva ja Novgorodi regioonidesse Venemaa loodeosas, piki Volga jge Samaara ja Saraatovi regioonides, aga ka Krimmis, Kaukaasias ja Siberis. Alates 19. sajandi keskpaigast hakkasid eestlased aina enam prgima krghariduse poole. Kuna talurahvas ei saanud ppida Tartu likoolis, osutus lhimaks likooliks Peterburi likool Venemaal. Nukogude vimu kehtestamine ja Eesti omariikluse vljakuulutamine kutsus esile esimese suurema eestlaste tagasiprdumise. Idadiasporaa vhenemisel oli ka teisi phjusi - stalinlikud repressioonid, rikaste talupoegade, s.t. kulakute hvitamine, mobilisatsioon Teise maailmasja ajal, mis viis stta kladesse alles jnud mehed. Prast Teist maailmasda kahanes idadiasporaa vaatamata uutele ja arvukatele, peamiselt sunniviisiliselt saabunud eestlastele edasi. Kokku judis 1941. ja 1949
sellest maast ★ Mõisnikud, kes olid 18. saj tegelenud ohtralt viina põletamisega (teenisid raha), 19. saj see nii pop polnud, mõisnikel oli kapitali puudus ★ Toonased valitsejad Vm l muutustega alustada ei tahtnud ★ Tahtsid mõnes väiksemas piirkonnas muutustega algust teha, kuidas need mõjutavad ★ Erinevatel gruppidel erinevad huvid -> viis reformideni ★ Reformid toimusid jupi kaupa I reformide grupp - 1802 Igaüks (algab sõnadega Igaüks, Eestimaa kubermang), 1804 anti välja samasugune seadus Liivimaa kubermangu kohta, eestimaal korrati - Talude kasutamisõigust sai pärandada - Talupojal tekib õigus vallasvarale - Teokoormiste normeerimine (varem ka - reduktsioon, vene võimuga kadus, brownie patendiga tuli), nüüd uuesti, Brownie patent kehtis ainult Liivimaa kubermangu kohta, nüüd ka Eestimaal, aga Liivimaal tuli kõik need maad, mida talupoeg kasutab üle
Linnaõigused säilisid vähestel ja mõned linnakodanikud pidid käima teotööd tegemas. Erandiks oli vast Pärnu, kes kaubanduselt konkureeris isegi Tallinaga Kunstis valitses 18. saj. Aöguses veel Barokk ja saj. Keskel Klassitsism Paremaks näiteks on Tartu kesklinn (1775 tartu põlemine) Kordamine 1. Missugused olid Põhjasõja tagajärjed Eestile? 2. Miks oli Balti maariik eestlastele kasulik? 3. Kui mõjukad olid sakslased 18. saj. Venemaal 4. Millega kaubeldi 18. saj. Eestis? 5. Mida sisaldas Roseni deklaratdioon? 6. Iseloomusta eestlasi 18. saj.? 7. Millega paistis silma Katariina II 8. Mida muutis asehalduskord Eestis 9. Kuidas suhtusid Eesti talupojad Vene-Rootsi sõjasse(1788-1790)? Vastused 1)Põhjasõja taga tagajärjed olid Eestile kohutavad!!! Maa ja linnad oli varemeis, maa oli söödis. Maa oli pooleldi inimtühi(Eestis oli ellu jäänud U
innukad lehelugejad, vaid ka aktiivsed kirjasaatjad, st ühiskondlikus elus osalejad. Ilma Perno Postimehe, Eesti Postimehe ja Sakalata poleks olnud mõeldavad ei ärkamisaegne kultuuriline tegevus ega ka rahvusliku liikumise levimine üle kogu maa. Johann Voldemar Jannsenit, kes andis välja nii Perno kui ka Eesti Postimeest, hakkas rahvas tema tegevuse tõttu austavalt Postipapaks hüüdma. Ajakirjandus aitas eestlastel ka üksteist n-ö üles leida, st teistest Eestimaa paikadest sarnase mõtteviisiga inimesi Rahvuslik ärkamine J. V. Jannseni kirjutatud on Eesti hümni sõnad Eesti arengut 19. sajandi teisel poolel iseloomustab üldine moderniseerimine, staatilise agraarühiskonna ümberkujunemine moodsa euroopaliku ühiskonna suunas, industrialiseerimine, linnastumine, vasttärganud rahvusluse võidukäik. Keiser Aleksander II (1855–1881) vabameelne sisepoliitika ja vene talurahva vabastamine pärisorjusest (1861) andsid Balti provintsides
keskmine kiviaeg - 8 - 4 aastatuhat eKr. Neoliitikum e. noorem kiviaeg - 4 aastatuhandest kuni teise aastatuhande keskpaigani eKr. Pronksiaeg - teise aastatuhande keskpaigast 16 sajandini eKr. Rauaaeg - 16 sajand eKr. kuni 13 sajand pKr. Arheoloogiline kultuur - ühesuguste leidudega muististe rühmitamine, mis näitab selle ala elanike tegevusalade ja eluviiside sarnasust.Vanim arheoloogiline kultuur eesti aladel on Kunda kultuur (Pulli ja Lammasmäe asulatega). Kultuur Asulad Tegevus alad Iseloomuliku- Elanike Sõnad Aeg mad esemed päritolu Kunda Pulli, Korilus, Kivikirves, talb, Arvata-vasti Meri, mägi, Mesoliitikum Lam-mas- küttimine, kõõvits Valge- haug, rääbis, mäe kalapüük venest eile, häbi,
· tõusis eestlaste osatähtsus maa ja linna omavalitsustes, sealt saadi maa haldamiseks vajalikke kogemusi C. Välispoliitilised eeldused · Esimese maailmasõja venimine kurnas välja Venemaa · Venemaa ja Saksamaa nõrgenemine ja lüüasaamine andis Eestile võimaluse iseseisvuse realiseerimiseks 2. Isesisvumise käik D. 1917 Veebruarirevolutsioon Venemaal · nikolai II loobus troonist ja võim läks kodanlikule Ajutisele Valitsusele · eestis toimusid põhisündmused Tallinnas, kus elas vene rahvusest töölisi ja asus suur garnison. Erinevalt 1905.aastast domineerisid Veebruarurevolutsioonis vene keel ja vene mõttelaad · Venemaa Ajutine Valitsus tagandas senised kubernerid ja märas nende asemele kubermangu komissarid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid