50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-11-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
17 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Tendergirl
Õppematerjali autor
Kasvatusteaduste osakond KOOPERATIIVNE PROJEKT KEELEKÜMBLUS KUI KASVATUSFILOSOOFILINE PROBLEEM KOOSTAJAD: JUHENDAJA: ENE-SILVIA SARV TALLINN 2008 Sissejuhatus. Meie grupi poolt valitud teema on väga aktuaalne tänapäeval, sest keelekümbluse programm on praegu viidud paljudes koolides. On huvitav teada, mis see termin, nagu ,,keelekümblus" üldse tähendab, selle plussid ja miinused ja milliste probleemidega selle programmi järgi õpivad lapsed kohtuvad. Meie leidsime selle raamatu, nagu ,,Keelekümbluse käsiraamat", kust võtsime palju huvitavaid fakte ja mõtteid. See raamat aitas meid koostada kooperatiivse projekti, kust saab leida erinevaid vastuseid tekkinud küsimustele. Mis motiveeris meid võtta sellise teema? Nagu on teada, et paljudes vene koolides Eestis on
Kõige varem asutati dominiiklaste kool Tallinnas. Kloostrikool jagunes kaheks: ühes õppisid noviitsid, tulevased mungad, teises linnalapsed. Õppetöö toimus mõlemas ladina keeles. Alguses omandati lugemisoskus, siis õpiti triviumi ained. Kirjutamise õppimiseks kasutati A.Donatuse poolt küsimuse ja vastuse vormis välja antud algastme õpikut ja A. De Villa Dei värsivormis esitatud grammatikareegleid. Kirjutamiseks kasutati stiilust ja vahatahvlit. Eestikeelse kirjasõna vastu tundsid huvi kõige enne dominiiklastest mungad Tallinnas. Ristiusu õpetamiseks andis ordu ülemkapiitel juba 1236. aastal korralduse, et mungad õpiksid kohaliku rahva keelt. Tallinna dominiiklaste kloostris oli eestlasi, kes võisid teha tõlketööd ja õpetada eesti keelt ka oma võõramaalastest kaaslastele. 1372. aastal ehitas linn Pikale tänavale kooli, mille eluiga ostus lühikeseks, kuna kirikuvõimud sulgesid kooli. Juba 1391
oktoobriks saab seitsmeaastaseks. Õppimine on kohustuslik põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni. Eestis on lubatud koolikohustust täita ka koduõppe vormis. Eesti riik ja kohalik omavalitsus tagavad orbudele ja vanemliku hoolitsuseta lastele võimaluse saada haridust koos ülalpidamise võimalusega. Keha, kõne, meele-ja vaimupuudega ning eriabi vajavatele inimestele tagab riik või kohalik omavalitsus õppimisvõimalused selleks loodud õppeasutustes. Eesti koolides toimub õppetöö enamikes põhikoolides ja gümnaasiumides eesti keeles, kuid on ka vene õppekeelega põhikoole ja gümnaasiume. Neis toimub samm-sammuline üleminek eestikeelsele õppele. Ülikoolides, rakenduskõrgkoolides ja kutseõppeasutustes on üldjuhul õppekeeleks eesti keel. Kuid on ka ülikoole, kus mõnel erialal on õppekeeleks inglise keel. 1 Innove kodulehekülg. http://www.innove.ee/ (16.12.2016) 2 Ibid. 3 Ibid. 4 Ibid. 5 Ibid. 6 Ibid. 7 Tallinna Ülikooli kodulehekülg
Õppekavad ja õpikud koolimatemaatikas 1. Matemaatikaõpetuse areng eesti koolis 1.1. Eestikeelse hariduse algus Esimesed katsed eesti soost lastele haridust anda emakeeles tehti 17. sajandi keskel. Talurahva haridusele alusepanijaks loetakse Bengt Gottfried Forseliust (1660 - 1688). Ta oli soome päritoluga, tema isa oli Tallinna toomkooli õpetaja. B.G. Forselius õppis juba lapsepõlves selgeks eesti keele. 1684. a sai ta enda käsutusse tühjalt seisvad Papimõisa hooned (nende asukohta märgib praegu mälestuskivi Tartus Tähe tänavas Forseliuse Gümnaasiumi vastas). Seal otsustas
Rakvere õpetajate seminar. Kool alustas ühe klassiga pisikeses eramajas, kuid 1915 sai seminar uue kooli (pildil). Tegemist oli korraliku hoonega, millel oli oma elektrivarustus ja veevärk. Majas olid ka õpetajate, direktori ja teeniaskonna korterid. Kooli lubati esialgu vastu võtta ainult õigeusklikud, kuid kuna enamik tulijaid olid eestlasetst luterlased anti luba ka nende vastuvõtuks ja eesti keele õpetamiseks üks tund nädalas. Eestlastest õpetajad pidid õpetama eesti lapsi vene keeles. Vene keele oskuse järgi mõõdeti ka tulevase koolmeistri teadmisi. 1918-1940 1918. aastal loodud Eesti Vabariik sai kaasa endaga Tsaari-Venemaa aegse koolikorralduse. Paljud õpetajad ei osanud eesti keelt ja olid vanas süsteemis kinni. Ilma igasuguse ideoloogiata hakati trükkima emakeelseid õpikuid ja õppematerjale ning muutma õpetajate tavasid. Tänu Rakvere Õpetajate Seminarile tuldi kõigega edukalt toime ja uuenes õppekava süsteem.
Mõned institutsioonidest asuvad Luksemburgis. Parlamendi ja ombudsmani ametiruumid on Brüsselis, Luksemburgis ja Strasbourg'is, kuid valdav enamus Euroopa Liidu personalist töötab siiski Brüsselis. Luxemburgi või Brüsselisse tööle asumine tähendab paljudele ka kolimist, kuid erinevalt teistest välismaale tööle suundujatest on euroinstitutsioonidesse tööleasujatel eelis- nende lastele kindlustatakse õppimine Euroopa Koolis. Peale selle on võimalik õppida veel rahvusvahelistes koolides, Lycée Français, Deutsche Schule ja British School. Samuti ei tasu unustada belgia ja luksemburgi koole, mille tase on ka suurepärane. Üldjuhul on olemas teenused laste hoidmiseks koolivälisel ajal, samuti väikelaste jaoks mõeldud sõimed ja lasteaiad. Euroopa koolide süsteem loodi 1953. aastal, et võimaldada heatasemelist haridust peamiselt Euroopa institutsioonide töötajate lastele. Euroopa koolide esmane eesmärk on anda õpilastele
aluseks. Oluline põhjus kakskeelse hariduse jätkamiseks keskkoolis on keele hariduslik järjepidevus. (Baker, 2005, 194-197.) Kakskeelne hariduse koolitüübid Leidub paljusid erinevaid kahe õppekeelega koole. Kahe õppekeelega koole võib järjest rohkem leida ning nende kirjeldamiseks kasutatakse terve rida erinevaid termineid: kahe õppekeelega koolid, kahesuunaline keelekümblus, kahesuunaline kakskeelne haridus, arendav kakskeelne haridus ja kakskeelne haridus. Kahe õppekeelega koolides on enamuskeelsete ja vähemuskeelsete laste hulk enamvähem tasakaalus, tegemist on segaklassidega. Kahte keelt kasutatakse koolides võrdselt, et võimaldada lastele kahe keele omandamist keeles ja kirjas. Kui kahte keelt ei oleks võrdselt, võidakse hakata kasutama rohkem ühte keelt, jättes teine keel teisejärguliseks. Kahe õppekeelega kooli eesmärk on midagi enamat kui kakskeelsete ja kakskeelse kirjaoskusega laste väljaõpetamine
............................................................. 3 1. VÕÕRKEELE ÕPE......................................................................................... 5 1.1 Lähte Ühisgümnaasiumis õpetatavad võõrkeeled................................. 6 1.1.1 Inglise keel...................................................................................... 7 1.1.2 Saksa keel....................................................................................... 8 1.1.3 Vene keel........................................................................................ 9 1.2 Mida on vaja, et edukalt õppida võõrkeelt?......................................... 10 1.2.1 Õpitulemuste saavutamine........................................................... 11 1.2.2 Miks on vaja õppida võõrkeeli?..................................................... 12 2. UURIMUS ÕPILASTE ARVAMUSE KOHTA.................................................... 14 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid