Liivalaia Gümnaasium NAISTE ABORDI PÕHJUSED JA MÕJU Uurimistöö Kirsti Kapp 12A klass Juhendaja: Mati Ilmjärv Tallinn 2012 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS 2 1. ABORTIDEST ÜLDISEL 1.1. Abort mis see on? 4 1.2. Abordi põhjused 5 1.3. Abordi mõju 6 1.4. Abordi ajalugu ja tänapäev 8 1.5. Mida teha? 9 2. ABORDID EESTIS 10 2.1. Abortide koguarv 11 2.2. Abortide vähenemise mõjutegurid 12 3. NOORTE ABORDID EESTIS 14 3.1. Abordid kuni 19-aastaste Eesti noorte seas 15 3.2. Noorte seas tehtavate abortide põhjused ning nende vähenemise põhjused 16 KOKKUVÕTE 18 KASUTATUD KIRJANDUS 19 LISAD L
TALLINNA ÜLIKOOL Ühiskonnateaduste instituut Õigusteaduse suund Anastasia Reshetnikova TUBAKATOODETE VÄLJAPANEKUKEELU PÕHISEADUSPÄRASUS Essee Juhendaja: Ilmar Selge Aines: Põhiseaduslikuse järelevalve AKJ6068.YK Tallinn 2018 Kogu inimkond teab kui palju on meil harjumusi, mis mõjutavad meie ja meid ümbritsevate inimeste tervist. Kui palju inimesi mõtlesid selle peale , et suitsetamine kahjustab tervist ? Meie tulevik sõltub sellest millist eeskuju me näitame noortele. Eestis suitsetab igapäevaselt 21% täiskasvanud elanikkonnast ligikaudu 190 000 inimest. Selles statistikas pole näha noorte seas suitsetajate protsenti, kuid noorte seas on suitsetamine väga levinud. Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu andmetel (TKU, 2016) on igapäevasuitsetajad 30% Eesti meestest ja 15,5% naistes
KÕRGKOOL "I STUDIUM" Majandusteaduskond Ettevõtlus ja ärijuhtimine Kaja Urbel ME-21k. TÖÖTURU JA HÕIVE PROBLEEMID EESTIS Kursusetöö Juhendaja: Enn Uusen Tallinn 2009 SISUKORD Sissejuhatus ................................................................................................................................3 Mõisted ja andmeallikad ............................................................................................................4 1. Tööturu teooriad .............................................................................................................7 1.1. Neoklassikaline tööturu mudel .............................................................................7 1.2. Alternatiivsed tööturu teooriad
Riigikaitse poliitiline debatt ja avalik arvamus Eestis Autor: Juhan Kivirähk Kõnealune artikkel räägib Eesti julgeoleku küsimustest. Artikli autor Juhan Kivirähk toob välja erinevaid lähtekohti. Räägib julgeolekust pärast NATO-ga liitumist, kas Eestile oleks vaja profiarmeed, Eesti avalikust arvamusest selle teema kohta ning, et see teema on kindlasti ka ahvatlev poliitikutele, kuna selle teema põhjal saab anda erinevad valimislubadusi. Mis ikkagi tagab Eesti julgeoleku? Pärast NATO-ga liitumist on mitmete arust just NATO see, kes tagab Eesti riigi julgeoleku. Sest Eesti sõjavägi on ühtlasi NATO vägi ja rünnak Eesti vastu on sama, mis rünnak NATO vastu. Seega esimese arusaama kohaselt eeldatakse, et Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon kaitseb meid ohtude eest. Teise arusaama kohaselt jääb NATO meile nii öelda kaugeks ,,onuks" välismaalt. Ehkki Eesti väed peavad olema või
Tallinna Saksa Gümnaasium Homoabielude seadustamine Eestis Uurimistöö Koostajad: Henry Tõnnis 11b Karl-Kristjan Veskus 11a Juhendaja: Kaarel Rundu Tallinn 2011 The legalization of gay marriage in Estonia Author: Henry Tõnnis and Karl-Kristjan Veskus Summary The aim of this research is to get the opinion of Estonian youngsters, aged 14-21, about the legalization of gay marriages in Estonia. We chose this topic because it is on the media everywhere and we think that the opinion of young people is equal to the opinion of every other person. With our
Rahvastiku vananemine on kindlasti ühiskonna probleem. Noori, kes vanureid ülal peavad, napib, mistõttu tekibki probleem, et maksud kujunevad liiga kõrgeks ning täisväärtusliku elu tagamine muutub keeruliseks lahendeid sellel probleemile on pakutud, kuid milline on õigeim, parim, kindlaim eks seda näitab aeg. Kõige lihtsam on sünnitada lapsi, mitte teha aborte, kuid iga kodanik toimib siiski enesest lähtuvalt ega mõtle alati tulevikule. Arvan, et lähiajal sellele probleemile lahendust ei leita, sest ega kogumispensiongi muuda olematuks vananemist. Ühiskond peab looma soodsaid võimalusi laste sünnitamiseks võib olla siis muutub midagi. Rahvastiku vananemine kui ühiskonna probleem - II Arenenud riikides on esile tõusnud seoses meditsiiniabi ja sotsiaalpoliitika arenemisega suur vanurite osakaal. Selline rahvastiku püramiidi ebaproportsionaalsus võib tekitada mitmeid ühiskondlikke probleeme.
Tartu Kommertsgümnaasium KESKERAKOND õpimapp Alice Poljakova 9.C Tartu 2009 EESTI KESKERAKOND Eesti Keskerakond on kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus. Suur osa meist tuli poliitikasse Eestimaa Rahvarinde kaudu. Me koondusime ühtseks erakonnaks 1991. aastal. Oleme kaitsnud ja ellu viinud oma seisukohti, otsinud ja leidnud selliseid poliitilisi lahendusi, mis on aidanud Eesti ühiskonnal astuda demokraatlike riikide perre inimkaotusteta ja verd valamata. Oleme humanistlike eesmärkidega ühendus ja tahame kindlustada poliitiliste otsuste ning demokraatlike reformide kaudu eesti rahvale turvalise elu Eestis ja maailma rahvaste hulgas. Eesti omariikluse taastamisega 20. augustil 1991. a loodi eeldused kodaniku ühis konna ja demokraatliku õigusriigi rajamiseks. Uued alused Eesti arenguks andis meie riigi astumine Euroopa Liidu liikmeks 2004. aastal. KESKERAKONNA PEAMISED EESMÄRGID D
Kindlasti tuleb teooria esmalt mitmeid kordi läbi lugeda ja leida õige allikas teooriast, et sellest üldse aru saada. Kasutades teiste tudengite uurimustöid teooriate leidmisel, võib juhtuda et jääd liialt kinni tööde autori mõtetesse, kuid tegelikult peaks nägema teooriat laiemalt. Teooriat seostades juhtumitega sooviks saada aimu ka lahenduste osas. Tunnis antud tabel andis hea ülevaate, millise sotsiaalteooriaga millist lahendust või teraapiat kasutada. Sooviksime rohkem teadmisi ka teooriate osas. Mõnikord on raske leida ka mingile kindlale käitumismustrile vastavat teooriat- nt sotsiaalprobleemi puhul tekkis küsimus, millist teooriat kasutada. Sotsiaalprobleemi olemus on tõsine ja dilemma seisnes selles, kas analüüsida probleemi läbi noortegrupi käitumise või läbi põhjuse, mis narkootikumide tarvitamiseni viis. Grupiga oleme väga rahul ja selliste kaaslastega töötaks ka edaspidi! Kasutatud kirjandus
1 Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest SISUKORD SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST................................ 3 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST................................ 5 SOOLINE EBAVÕRDSUS JA SEADUS SELLE KAOTAMISEKS......................7 Soolise ebavõrdsuse ilmingud Eestis......................................................................... 7 Soolise võrdõiguslikkuse seadus (SVS).....................................................................8 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUS........................................................10 SOOLISEST EBAVÕRDSUSEST............................................................................13 SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS.......................................................................... 15 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST..
EESTI KESKERAKOND Eesti Keskerakond on kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus. Suur osa meist tuli poliitikasse Eestimaa Rahvarinde kaudu. Me koondusime ühtseks erakonnaks 1991. aastal. Oleme kaitsnud ja ellu viinud oma seisukohti, otsinud ja leidnud selliseid poliitilisi lahendusi, mis on aidanud Eesti ühiskonnal astuda demokraatlike riikide perre inimkaotusteta ja verd valamata. Oleme humanistlike eesmärkidega ühendus ja tahame kindlustada poliitiliste otsuste ning demokraatlike reformide kaudu eesti rahvale turvalise elu Eestis ja maailma rahvaste hulgas. Eesti omariikluse taastamisega 20. augustil 1991. a loodi eeldused kodanikuühiskonna ja demokraatliku õigusriigi rajamiseks. Uued alused Eesti arenguks andis meie riigi astumine Euroopa Liidu liikmeks 2004. aastal. Meie peamised eesmärgid demokraatliku Eesti arendamisel 1. Eesti Keskerakond peab Euroopa Liitu ja NATO-sse kuuluva Eesti välis- ja julge- olekupoliitika sisuks ja peaeesmärgiks riigi iseseisvuse ja s
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Kristine Niit HEV KOORDINAATORI ROLL Referaat Tallinn 2014 1 Sissejuhatus Igas koolis ja klassis on väga erinevaid lapsi mõni on nutikam ja teine vähem, mõni on kiirem ja teine aeglasem, mõne lapse pere toetab õppimist ja teise lapse pere pigem takistab. Lähtuvalt kaasava hariduse ideoloogiast ei ole tänapäeval kvaliteetse haridus andmist enam võimalik ette kujutada tugiteenuseid rakendamata. 2010. aasta septembrist kehtima hakanud põhikooli ja gümnaasiumiseadusega on koolides kohustuslikus korras määratud inimene, kelle ülesandeks on koordineerida hariduslike erivajadustega õpilaste õpet - HEV koordinaator. Põhjus, miks sellise nimetusega ülesannete täitja peaks eksisteerima peitub ilmselt selles, et üha sagedamini ilmneb õpilastel erinevaid hariduslikke erivajadusi ning on tekkinud ka haridusministeeriumil seisukoht, et erikoole vähendada
Vaid ajuti sekkusid sellese võitlusse ka Poola ja Rootsi - nimelt siis, kui nad olid suurriigid. XIX sajandil ja XX algul, kui Britannia valitses meresid, pakkusime huvi ka Suurbritanniale - kui teda ümbritsevate merede idapoolseim sopp. Nende ajalooliste survete mõjul on Eestit arvatud küll Kesk-, küll Ida-, küll Põhja-Euroopasse, vahel aga ka Läänemeremaade hulka. Põhja-Euroopasse kuulumine, millist lahendust propageeris Edgar Kant, meeldiks meile endile kõige rohkem, kuid see võimalus on juba peaaegu 300 aastat ajast ja arust. Kunagi kuulusime me tõesti Rootsi kuningriiki. Siis, XVII sajandil oli Rootsi suurriik ja, tänu oma Saksamaa- valdustele, tegelikult ka kogu Põhja-Saksamaa võimsaim riik. Pärast seda, kui Rootsi kohale kerkis Preisimaa, hiljem aga ühendatud Saksamaa, pole Rootsi kunagi enam suurriik olnud ega tunne kuigi suurt huvi Läänemere idaalade vastu
Tegelikult on nõudlikke lugejaid palju, kes ütlevad, et maailm üha vaimuvaesemaks muutub. Küll aga peab osa lugejaid ajakirjanduskeelt keeruliseks. Meenub juhtum, kus lugeja Postimehe kui arusaamatu kõrvale jättis ja Õhtulehe järele haaras. Kindlasti on ajalehekeel raske osale Interneti jututoakülastajatest, kellel on välja kujunenud oma keel, millest jälle teised aru ei saa. Samas iseloomustavad nende tekste kordus ja paljusõnalisus, mõttepuudus, lohakus ja hoolimatus väljendatava vastu. Ka suhtumine kirjakeele traditsioonilistesse normidesse on aja jooksul muutunud. Mõned kirjutavad üsna vabalt ka murdelisi või keeleuuenduslikke vorme, nagu hää ja sääl, oodat ja kirjutet. Toimetajad ja korrektorid on loobunud neid parandamast. Tegelikult kahaneb kõnekeele ja ajakirjanduskeele vaheline erinevus hämmastava kiirusega. Üheks põhjuseks on peetud seda, et sensatsiooni, kergema meelelahutuse,
TERVIS JA HEAOLU 1.Tervise ja heaolu käsitlused/definitsioonid. Tervis on.... • täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult haiguste või füüsilise vea puudumine (WHO 1948). • tervis kui ulatuse määr, millega inimene või inimeste grupp on võimeline ühest küljest realiseerima püüdlusi ja rahuldama vajadusi ning teiselt poolt muutma keskkonda või kohanema sellega (WHO 1984). • igapäevaelu ressurss võimaldamaks individuaalselt, sotsiaalselt ja majanduslikult täisväärtuslikku elu (WHO 1986). • universaalne väärtus ja inimese põhiõigus WHO 1999. • Tervis on igapäevaeluks vajalik tingimus, mida inimene vajab, et täita oma lootusi, soove, rahuldada vajadusi ning oma elukeskkonnas toime tulla. • Tavaarusaam tervisest seletab tervist kui heaolu, eeltingimust täisväärtuslikuks funktsioneerimiseks ning mitte-haige-olemist, olenedes inimese vanusest, soost ja sotsiaalsest positsioonist. (Kasmel &
Õpirände mõju ja selle mõõtmise viisid Autor: Søren Kristensen, PhD Õpiränne on: Teadmiste ja oskuste omandamine välismaiste õpingute kaudu, mille kaudu suurendada enda karjäärivõimalusi ning isiklikku arengut läbi silmaringi laienemise ning multikultuurilise aspekti. Üldiselt saab õpirände mõju jagada kolme rühma: Kognitiivse loomuga teadmised, oskused ja pädevused on tihti otseselt nähtavad ning seega mõõdetavad. Nende hulka kuuluvad võõrkeele- ja kutseoskused. Saab korraldada katseid või neid oskuseid hinnata, võrrelda tulemusi tunnustatud skaalal või koolitusprogrammide õppekavadega. Mitmel juhul on võimalik neid tulemusi arvestada formaalse õppe osana. Keerulisemate õpiväljundite, nagu kultuuridevaheline teadlikkus, isiklik areng, loovus jt, hindamine on palju keerulisem. Selliste õpiväljundite määratlused on ebamäärased ning mõõtmisviisid hõlmavad keerulisi katseid ja/või mitme
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Nüüdisühiskonna kujunemine. Tööstusrevolutsioon ja kapitalismi kujunemine. Poliitökonoomilised teooriad kapitalismi arengust. Demokraatia printsiibid ja väärtused. XX sajandi ühiskonna poliitilise arengu tendentse. Moderne elustiil. Kaasaegsed majanduse- ja sotsioloogilised teooriad. Ühiskonna mõiste. Ühiskonnaelu peamised valdkonnad, ühiskonna jaotus sektoriteks. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Poliitika elluviimine riigis. Ühiskond kui poliitiline süsteem. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Seadused ja õigusnormid. Õiguse struktuur. Õigusriigi olemus ja tunnused. Avalik ja erasektor. Riik kui poliitilise võimu süsteem. Riigivõimu tunnused. Tänapäeva riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon. Tsiviilühiskond. Kodanikuühiskonna institutsioonid. Kodanikuaktiivsus. Poliitiline kultuur. Mittetulundusühingud. Majandussfäär. Avalik ja eramajandus. Valitsuse majandus
Nüüdisühiskond o Ühiskonna mõiste Suurte inimhulkade kooselu korrastatud eluviis. o Nüüdisühiskonna kujunemine Ühis- Agaarühiskond Tööstus Post-industriaal Infoühiskond Teadmusühiskond kond ühiskond ühiskond Tunn o 3000a eKr o 18. saj o 20.saj o 1980n o 21. Saj - ... u-sed 18.saj 20. Saj keskpaik-.. dad o Paindlik lõpp keskpaik . o Uue töögraafik o Peamine o Peamine o Teenindu tehnoloogia o Teadussaav tööhõive tööhõive s-sektori kasutusele- u-tuste raken- põllumajan tööstuses osatähtsuse võtt damine majan- duses o Linnastu tõusmine o Inform duses, polii- o Suurpered mi-ne, o Kõrgte
1. Tervise ja heaolu käsitlused/definitsioonid. - Inimese tervis, kui ühiskondlik väärtus, on riigi majandusliku ja sotsiaalse mitmekesisuse vähenemine ja mulla degradeerumine võivad samuti Tervis on... 1.täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte arengu üheks peamiseks alustalaks. kahjustada tervist. ainult haiguste või füüsilise vea puudumine 2.tervis kui ulatuse määr, millega - Tervis ei ole elamise eesmärk, vaid igapäevase elu vahend, positiivne mõiste, Keskkonna üldised valdkonnad, mis võivadmõjutada tervist: 0suurenenud inimene võiinimeste grupp on võimeline ühest küljest realiseerima püüdlusi ja mis toonitab sotsiaalseid ja individuaalseid ressursse ningfüüsilisi võimeid nõudlus ühiskonna infrastruktuurile - vee- varustus, kanalisatsioon, rahuldama vajadusi ning teiselt poolt muutma keskkonda või kohanema
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ühisko
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvusvaheliste suhete instituut Rahvusvaheliste suhete ja politoloogia õppetool Tõnis Teinemaa Ukraina lugu läbi Tõmosenko teekonna gaasiprintsessist peaministriks ja üheks daamiks Essee õppeaines Venemaa ja SRÜ Õppejõud: Mart Helme Tallinn 2013 SISSEJUHATUS "On vale panna Ukraina ja Eesti ning Ukraina ja ELi suhete saatus pelgalt üheleainsale kaardile, ühele daamile," tsiteeris Ukraina valitsuse pressiteenistus Eesti peaminister Andrus Ansipit (Eesti Päevaleht). Kuid kes on see kunagine maailmastaar, Ukraina ekspeaminister ja tänane poliitvang ning miks ta on nii oluline, et omavahel tülli ajada 45 miljoni elanikuga Ukraina ja 500 miljoniga Euroopa Liidu? Kuidas toimib Ukraina majandus ning milline roll on sea
TALLINNA ÜLIKOOL Instituut osakond ..... NAISELIKKUSE STEREOTÜÜBID Referaat Juhendaja: lektor ..... Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1.MIS ON STEREOTÜÜP?........................................................................................4 1.1.Stereotüüp on kõva...................................................................................................4 1.2.Sotsiaalpsühholoogid on leidnud..............................................................................5 2.NAISELIKKUS.........................................................................................................6 2.1.Tänapäeval....................................................................................
majanduskeskkonna stabiliseerumine ,,vähendaks järsult aferistide võimalusi sulitempudeks Eesti majanduses." Euroopa Liiduga ühinemine seostus Eesti avalikus arvamuses üldiselt ka sotsiaalse keskkonna paranemisega. Efektiivse sotsiaalpoliitika puudumist tolle aja Eestis oli kohati hakatud pidama oluliseks takistuseks Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga. Tõepoolest, üheks olulisemaks Euroopa Komisjoni etteheiteks Eestile oligi tõdemus, et siinne ,,valitsus näib olevat sotsiaalsfääri unustanud." Eespool mainitud EMOR-i küsitluse põhjal pidi sotsiaalprobleemidega seonduvat Euroopa Liiduga ühinemise puhul oluliseks umbes neljandik küsitlutest. Samuti oli Euroopa Liitu astumist seostatud positiivsete muutustega töötervishoiu alal, sest see eeldas terve hulga vastavate seaduste ( tööohutuse ja töötervishoiu seaduse ning tööõnnetuste ja kutsehaiguste sundkindlustus), ning teiste õigusaktide vastuvõtmist, mis Eestis tol ajal
1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ühiskonna tunnuseks on kultuur (�
Elukvaliteet ja eluga rahulolu: Eesti rahvusvahelises võrdluses Käesolevas töös on võrreldud eestlaste elukvaliteeti ja eluga rahulolu Euroopa riikidega. Eesmärk on teada saada kas eestlaste elukvaliteet erineb teistest Euroopa maadest. Töö tulemusena on teada saadud, et eestlased on oma elukvaliteediga küllaltki rahul, kuid mitmed riigid on elukvaliteedilt kõrgemad kui Eesti. Tervelt 73% eestlastest on oma eluga rahul ja tunnevad end õnnelikuna. 2009 aastal, olid oma eluga kõige enam rahul põhjapoolsemate väikeriikide elanikud: Taani (98%), Soome (96%), Rootsi (96%) ja Norra elanikud (97%). Kõige vähem olid oma eluga rahul bulgaarlased, ungarlased ja lätlased. Võtmesõnad: elukvaliteet Eestis, elukvaliteet ja rahulolu, üldine elukvaliteet, elukvaliteet Euroopas, Eesti Inimarengu Aruanne 2008, lapse elukvaliteet, eakate elukvaliteet, elukvaliteedi mõõtmine, eestlaste ja eurooplaste tööhõive, keskmised palgad, Rootsi sotsiaalpoliitika, norral
EETIKA 1. Sissejuhatus Mis on eetika? Argo Buinevits Soovituslik kirjandus: · Eetikaveeb www.eetika.ee TÜ eetikakeskus · Eetika ja moraal. Maie Tuulik 2002 · Õpetaja eetika. Maie Tuulik 2008 · Ärieetikat kui niisugust pole olemas. John C. Maxwell 2003 · Evangeelne eetika. Robert Võsu 1996 · Eetikakoodeksite käsiraamat. Tartu Ülikooli eetikakeskus 2007 · Mõtestatud Eesti ühiseid väärtusi hoides. TÜ eetikakeskus 2008 Mida tähendab olla kõlbeline inimene? Milles seisneb moraali olemus? Miks on moraali tarvis? Mis on moraali funktsioon? Mis on hüve? Kas moraaliprintsiibid on absoluutsed või olenevad...? Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades? Kas moraalne olla on kasulik? Mis on moraali aluseks? Kuidas on moraal seotud religiooni, seaduste ja etiketiga? Millega eetika tegeleb? Sõna "eetika" ja "eetiline" viitavad sellele, et kõne all on küsimused heast ja halvast, õigest ja väärast. Eetika puudutab seda, mida me ütlem
vastuoludest tulenevad probleemid. Tabel 1. Võimalikud laste iseärasustest tulenevad probleemid Andekate laste omadused Võimalikud probleemid Õpivad kiiresti, märkavad seoseid, Tüdimus. Ei meeldi kordamised. mõtlevad kriitiliselt. Varjavad oma andeid, et meeldida teistele. Kogevad, et tark olla on tülikas. Keeleliselt arenenud, osavad sõnu Domineerivad vaidlustes ja aruteludes. Ei seadma. kuula teisi. Kalduvad olema teiste suhtes manipuleerivad. Väga energilised. Vajavad vähem und. Väljakutse puudumine tekitab tüdimust. Väga uudishimulikud. Püüavad tegeleda korraga liiga paljude asjadega.
Riigiõigus 12.09.2013 Madis Ernits Põhiseadus kaasas (võib olla kaasas ka arvestusel ja eksamil) Arvestusel 10 küsimust (2 akadeemilist tundi aega) Loengu struktuur I. Sissejuhatus II. Põhiseaduse aluspõhimõtted III. Põhiõigused IV. Riigikorraldusõigus (kevadise semestri peamine teema) Sissejuhatus § 1. riigiõigus Aine nimetus ja koht juriidiliste distsipliinide seas. · Riigiõigus kui juriidiline distsipliin Uurib, mis on ühel kindlal juhul positiivse õigusega kästud, keelatud või lubatud. Õigusharu on normikogu. Eesmärgiks õppida kohaldama seda õigust ühel kindlal juhul. Et lahendada ühte konkreetset kaasust. Juristi oskust mõõdetakse selle järgi, kui hea ta on võimeline lahendama tundmatut kaasust. · Riigiõigus kui avaliku õiguse juriidiline distsipliin. Jaguneb avalikuks ja eraõiguseks.Normi saab klassifitse
Tänu kellele pole meil kodusõda? 2007. aasta 26. aprilli õhtupoolikul seisin ma Tallinna Lennujaamas ja kuulasin ETVst kaitseminister Jaak Aaviksoo väiteid, et kaitseminister peab näitama, kuidas ta oskab sõda pidada, ning vaatasin sinna kõrvale eriti irooniliselt mõjuvat reklaami "Euroopa Liit seisab rahu eest kogu maailmas". Mõned tunnid hiljem meenus mulle, kuidas Indoneesias Acehi provintsis kodusõja ajal kohalikud pidasid kinni autosid, et kontrollida, kas inimesed ikka atsehi dialekti räägivad. Need, kes ei rääkinud, lasti maha või vähemalt nii mulle sealtsamast provintsist pärit tõlk rääkis. Tolle õhtu alguses ma igaks juhuks vältisin Tallinna tänavatel eesti keele rääkimist kuid see hirm osutus alusetuks. Nii oma tugeva eesti aktsendiga venekeelsete, eesti- kui ka ingliskeelsete pärimiste peale ("Kas te panite tähele, kunas Reformierakonna aknad sisse visati?" "Kas politseid on näha olnud?" "Kas pisargaasi kasutati?" jne) sain viisakad vastuse
Tegijatel on raske mõista, et nemad on milleki süüdi. Enda käitumist tunnetatakse pigem kui sunnitud reaktsiooni olukordadele või teiste vigadele ja küündimatusele. Seetõttu on tegijad koostööle tõsiseks ohuks. 17 Ohvrid kannatavd konfliktide all, nad on tegijate sihtmärgiks. Neid kiusatakse, süüdistatakse, survestatakse, alandatakse. Ohvri elamused hakkavad peegelduma tema käitumises. Näiteks sallimatus klientide vastu või hoolimatus firma vara suhtes. Kaebajad otsivad abi väljastpoolt. Kaebamine võib olla oluliseks teguriks konfliktide tekkimisel ja eskaleerumisel. Üldreeglina on kaebamine tee tähelepanu võitmisele. Oma tegevuse põhjuseks peavad nad vastutustunnet, pühendumust ja aatelisust. Ei kaevata ju kaebamise pärast, vaid õilsate eesmärkide nimel. Üks inimene võib esineda erinevates konfliktides tavaliselt erisugustes rollides. Konfliktide lahendamise seisukohalt on oluline paindlik rollikäitumine
Aga kui ma usuksin, et mu jalaluu on murdunud, pöörduksin abi saamiseks ikkagi arsti poole ehkki ma usun kindlalt, et arstid teevad sageli vigu, kusjuures vahel ka väga tõsiseid. On ikkagi mõistlik oodata, et need, kes pole meditsiini õppinud (näiteks inimesed, keda vahel paljastatakse ajakirjanduses kui valetohtreid) saavad veel halvemini hakkama. Seega isegi kui eksimatut teadmist pole olemas, ei järeldu sellest, et kõik on kõigis uurimisvaldkondades ühtviisi osavad, või õigemini, ühtviisi saamatud. Püüda oskustöö- analoogiat niimoodi kummutada tähendab väita, et tegelikult pole ühtki oskustööd olemas. See on liiga ebausutav. Kuid kas ei või olla nii, et valitsemisega seotud ekspertteadmist pole olemas, ehkki on olemas ekspertteadmine muudes küsimustes? Ka seda on raske uskuda. Tänapäeval on valitsejatel tarvis üpris peent majanduse, psühholoogia ning inimmotivatsiooni tundmist
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz AP 1 KÕ KASVATUSTEADUSED Õpimapp Kristina Karu Juhendaja: Anu Carlsson Rakvere 2014 SISSEJUHATUS Õpimappi alustasin arvamusega J.J. Russeau raamatu „EMILE“ põhjal. Raamatu esimese poole kohta tegin konspektivormis mõttekaarte. Teise poole kohta kirjutasin välja mõtteid, mis mind kõnetasid. Edasi on lisatud E.S. Sarve loengu mõtteid tunnist 22 oktoobril. Seejärel lisatud lühikokkuvõte märksõnade näol Hirsijärvi ja Huttuneni raamatust „Sissejuhatus kasvatusteadustesse“. Järgnevalt lisasin essee „Kliima minu töökohas“ ja arutlesin Sinkkose artikli väidete üle. Tutvusin ja arutlesin Eesti Haridusteaduste ajakirjas oleva artikli „Eesti koolide esmakursuslaste õpi ja teadmuskäsitlus“ üle. Ajakirja „Haridus“ artikli „Hariduse tipus. Aga kus tipp asub?“ ja Tiiu Kuurme artikli „Elitaarkoolidest“ refereerisin kokku, kuna teema haakus. Õpetaj
viinud või selle läbinud. Enamik neid reforme on toonud kaasa riiklike pensionihüvitiste vähendamist ja erapensionifondidena esinevate täiendavate tööandjale tuginevate pensioniskeemide loomise. Muudatusi on tehtud ka tööaastate arvus, mis töötajal peab olema selleks, et saada õigust maksimumpensionile või seoses hüvitise määramisega sisse- makseaasta kohta. EL maades on kasutusel kaks põhilist vanaduskindlustuse vormi: 1) Kindlustusprintsiibil põhinev süsteem- mida finantseeritakse sotsiaal- kindlustusmaksu arvel ja pensioni suurus on tihedalt seotud kindlustatu poolt tasutud maksude suurusega. Selline süsteem on kasutusel enamus Euroopa riikides nt Saksamaal, Belgias, Prantsusmaal, Kreekas, Hispaanias, Itaalias, Luksemburgis, Austrias ja Portugalis.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
