50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-12-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
61 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
sharonk
Õppematerjali autor
Uudise stiil Uudis peab olema kooskõlas uudise stiiliideaalidega ja grammatiliselt korrektne. Hästikirjutatud lugu on selge ja lihtne. Ajalehestiil nõuab tihedust ja lühidust. Lugu peab olema elav ja inimkeskne. Uudise erinõuded on: uudise ideaaliks on täpsus(faktid ja keeleline täpsus); uudis on objektiivne; tekstistiil peab olema kooskõlas loo teemaga ja ühes võtmes. Hea keelekasutus nõuab alati redigeerimist. Hea keelekasutuse eeldus ja tingimus on alati hea reporteritöö. Võtted stiiliideaalide saavutamiseks: 1. Vali. Leia oluline materjal. 2. Lase faktidel rääkida. 3. Redigeeri, spontaanne tekst on ebaselge(ülearune maha, pikad laused pooleks, alusta põimlauseid pealausega). 4. Ole sõnadega ihne(tõmba täitesõnad ja puhttekstuaalsed maha). 5. Kasuta õiget sõna õiges kohas(kasuta tuntuid sõnu, otsene tähendus, väldi kujundeid, sünonüümide uputuse, klišeede ja stereotüüpide vältimine). 6. Kirjuta loomulikult. 7. L
Eespool võib olla siis viide, kui ütleja isik on olulisem kui öeldu ise. Juhtlõigu vormistamine Juhtlõigu vormistamisel kehtivad mitmed põhimõtted, mida tuleb arvesse võtta, et saada hästi loetav ja huvi äratav juhtlõik. Neid võib koondada kahte rühma: vormistamise põhireeglid ja lausetüüpide kasutamise soovitused. Juhtlõigu vormistamise põhireeglid Need reeglid annavad juhtlõigulause tegemise üldised alused. Need võib koondada seitsmesse rühma. • Eesti keeles võiks olla juhtlõik 13-20 sõna pikkune. Pikemat juhtlõiku on raskem lugeda. Samas liiga lühike juhtlõik ei anna piisavalt informatsiooni. • Ülilühikest juhtlõiku kasutatakse, kui loo tuum on väga lühidalt ja efektselt edasi antav. Seda kasutatakse üllatusele keskenduvates pehmetes uudistes. • Juhtlõik peaks olema ühelauseline. Teise lause lisamine on okei siis, kui lugedes tekib
Allikatele viitamine Allikas on isik-koht, kust reporter saab infot. Allikaks võib reporter ise ka olla, kes nägi sündmust; vaatlejad; lindistused jne. Ajakirjanik ei saa olla parem kui tema allikad – kuldreegel. Peab leidma ja kasutama võimalikult häid allikaid. Inimese esitlemine uudise allikana tugevdab tema autoriteeti. Ajakirjanik peab oskama leida, hoida ja kasutada häid allikaid. Ajakirjanik peab oskama allikatelt saadud infot tekstis edasi anda ja esitleda seda autoriteetses valguses. Atributeerimine – info omistamine mingile allikale Tavaliselt kasutatakse teisi allikaid. Atributeerimisel on neli küsimust: tuleb näidata, milline on allika ja sündmuse kaugus, tuleb teada, millal viidata, kui palju on mõtet ühes loos atributsiooni kasutada ja kus seda teha. Allika ja sündmuse vahekaugus Kõige olulisem on näidata, milline on kaugus allika ja sündmuse vahel. kas ta osales sündmuses, nägi pealt, luges jne? kauguse alusel saame jagada info kolme rühma: �
3) Lausetevahelised viitesuhted. 4) Erilised sidussõnad väljendavad eriti osalausete, aga ka lausete- ja lõikudevahelisi loogilisi suhteid. 5) Ajavormide ühtsus viib teksti sujuvalt edasi, kuna põhjendamatud hüpped ühest ajavormist teise rikuvad terviklikkuse. 6) Aja- ja kohaviited annavad lugejale tausta nähtuse süsteemi paigutamiseks ja nõnda ka selle paremaks mõistmiseks. (2004: 260) Hea teadustekst on nii lauseehituselt kui ka sõnavalikult lihtne ning väljendus värske ja kulumatu. Teaduskeel peab olema täpne: eesmärgipärase ja läbimõeldud liigendusega, ühemõttelise lauseehitusega, asjakohase sõnavaliku ja täpse mõistestikuga. Hea tarbestiili lause on selge ja hõlpsasti arusaadav: struktuurilt nõtke, sõna- ja fraasijärjestuselt kaalutletud ja ühetähenduslik ning sõnavalikult huvitav ja loomulik. Loetavusuurimuste põhjal on tekst mõistetavam siis, kui laused on struktuurilt lihtsad ja sõnavara tuttav
EESTI ASJAAJAMISKEEL JA SELLE KASUTUST REGULEERIVAD NORMID Seminaritöö Juhendaja professor Reili Argus Tallinn 2015 SISUKORD Sisukord ............................................................................................................................ 2 Sissejuhatus ....................................................................................................................... 3 1 Eesti asjaajamiskeel ning selle roll ühiskonnas ........................................................ 4 1.1 Asjaajamiskeele kujunemine ja roll Eestis ........................................................ 5 1.2 Asjaajamiskeele stiil ........................................................................................... 7 1.2.1 Teksti selgus ................................................................................................ 7 1.2
tegevust ning ülejäänud on materjali serveerimine. Toimetamist kitsas mõttes võib jagada mitmesse alamrühma: • Reporterilt pärit teksti toimetamine, et viia ta vastavusse uudisekirjutamise professionaalsete kriteeriumitega. • Lühendamine, et viia loo pikkus vastavusse talle lehes antava ruumiga. • Värskendamine, et teha varem kirjutatud lugu sobivaks tänase infoseisuga. • Kohalikustamine, et tuua rahvusvahelistesse uudistesse eesti aspekte jne. • Teabeagentuuridest pärit lugude täiendamine, lühendamine ja vastavusse viimine lehe stiiliraamatuga. • PR-lugude tegemine objektiivseteks ja tasakaalustatud uudisteks. Toimetamine on laiem mõiste kui tekstide ülevaatamine ja lausete paremaks kohandamine, sõnade asendamine ja õigekirja parandamine. Keel ja stiil on väiksemad probleemid, millega toimetaja tegeleb. Toimetaja töötleb teise inimese teksti ning seda saab teha üksinda või autoriga koos
Leheküljel, kus algab peatükk või mõni muu iseseisev osa (sisukord, eessõna, sissejuhatus jne) jäetakse ülalt vabaks 6 - 7cm laiune äär. Tekstilõigud eraldatakse taandrea või tühja reavahega. Kõik töö lehed (alates tiitellehest kuni resümee lõpuni) nummerdatakse, sealhulgas ka lehed, kus on tabelid ja joonised. Töö kirjutamise stiil ja keel Töö keeleks on üldreeglina eesti keel. Oluline on töö stiililine ja keeleline korrektsus. Kõneviis ja – vorm, milles töö kirjutatakse, peab olema ühtne kogu töö ulatuses. Soovitav on umbisikulise tegumoe kasutamine (näiteks ”töös käsitletakse, analüüsitakse, uuritakse” või “on käsitletud, analüüsitud” jne). Kirjutamisel tuleb silmas pidada järgmisi üldistatud nõudeid: referaat peab olema sõnastatud korrektselt ja loogiliselt;
Alljärgnevaga teatan Teile, et homme, 16 juunil 1997. aastal kell 18.00 toimub Raekoja platsil nn kella all kohting Teie ja minu vahel. Kohtingu päevakord on järgmine: 1. Ühine jalutuskäik vanalinnas ning jäätise söömine; 2. Ekskursiooni korraldamisest loodusesse puhkuse eesmärgil; 3. Hüvastijätt koos suudlusega (laubale). Teie ilmumine on kohustuslik. 15. juunil 1997.a. Kalju Kole HARJUTUS Seletuskiri Eesti politseile Tartu maanteel toiminud avarii süüdlane polnud mina, vaid lohakad töölised, kel ei olnud viitsimist panna libedale teele liiva. POOLIK ! 8 Teema arendus: See on teksti/kirjandi kõige keerulisem osa, sest see on teksti kõige kandvam osa. Selle kokku panek ja loogika sõltuvad käsitlevast ainestikkust või probleemist ja ka autori
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid