100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-05-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
27 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
PinkLullaby
Õppematerjali autor
12+ liiget on õigus 2 ASEESIMEEST 4 16. Riigikogu ühenduste, parlamendirühmade ja välisdelegatsioonide iseloomustus. RK ühendused: regionaalsed, tegevusalased, toetusrühmad kodanikeühiskond ja demokraatia, muud ( kokku 39 erinevat ühendust) RK parlamendirühmad - tõhustada kahepoolset suhtlemist teiste riikide parlamentidega Eesmärk viia ellu Eesti välispoliitilised eesmärgid ja tutvustada Eestit välismaal Välisdelegatsioon - teeb koostööd parlamentaarsete ühendustega nt NATO Parlamentaarne Assamblee, Balti, OSCE Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee. 17. Iseloomustage Riigikogu liikme staatust (õigused, kohustused, piirangud, garantiid jne). enne kohustuste täitma asumist annab ametivande RK liige on sõltumatu täidab rahvaesindaja ülesandeid kooskõlas PS ja oma südametunnistusega
* Kandidaat peab saama vähemalt 5% oma valimisringkonna lihtkvoodist. lihtkvoot = hääletanute arv / mandaatide arv Loeng 16.02.2017 RIIGIKOGU MILLEKS ON VAJA PARLAMENTI (RIIGIKOGU)? Et säiliks võimude lahusus Rahva arvamuse esindamine – mitmekesisus, Riigikogu on rahva arvamuse peegel RIIGIKOGU PÕHISEADUSES: Riigikogu on Eesti rahva esinduskogu, mis on valitud vabadel, üldiselt, ühetaolistel ja otsestel valimistel salajase hääletuse teel Riigiorgan – Riik on avalik õiguslik juriidiline isik, kelle tegevus väljendub riigiorganite läbi (riigikogu, vabariigi president, kohtud, valitus, kohalikud omavalitsused) Põhiseadusorgan – põhjalik kirlejdus Riigikogu kohta on välja toodud põhiseaduses
11. Seaduseelnõude menetlemine Riigikogu näitel.........................................................7 12. Poliitikute või ametnike valitsus................................................................................8 4 ministri tüüpi............................................................................................................. 9 13. Valitsuse vahetumine presidentaalses ja parlamentaarses riigis...............................9 14. Valitsuse moodustamise etapid Eesti näitel VT § 89..................................................9 15. Üheparteiline ja koalitsioonivalitsus, enamus- ja vähemusvalitsus...........................9 16. Kantsler, riigisekretär, portfellita minister.................................................................9 kantsler........................................................................................................................ 9 Riigisekretär............................................................
Hõljuvas olekus muudatus: eelnõud ei menetletud kiireloomulisena, RK ei kujunenud üks-meelt vastu võtmiseks, see otsustati muuta kahe järjestikuse RK koosseisu poolt, vastu-võtmine sõltub RK 12 koosseisu otsusest. Õigus algatada PS muutmist on RK 1/5 koosseisul ehk 21 liiget ja VP. Võimude lahusus on seadusandliku, täidesaatev- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte. Täidesaatev võim rakendab seaduseid ja viib ellu poliitikat. Üldjuhul on täidesaatvaks võimuks valitsus. Eesti omavalitsuses, vallas on täidesaatvaks võimuks vallavalitsus Seadusandlik võim on riigi institutsiooni pädevus seadusi välja töötada ja vastu võtta. Põhiõiguste olemasolu oluliseks põhjuseks on üksikisiku autonoomia tagamine. ,,Eesti õiguse üldpõhimõtete kujundamisel tuleb põhiseaduse kõrval arvestada ka Euroopa Nõukogu ja Euroopa Liidu asutuste poolt kujundatud õiguse üldpõhimõtteid. Need põhimõtted on tuletatud
I PÕHISEADUS ÜLDISELT, PREAMBUL 1. PS preambul. Kas Eesti PS preambulil on juriidiline tähendus? Preambula peamine juriidiline tähendus seisneb selles, et ta sõnastab need üldised sihtjooned, mis on aluseks põhiseaduse teiste normide ning põhiseadusest alamalseisva õiguse tõlgendamisel. Kogu põhiseadust tuleb vaadelda preambulas sätestatud printsiipide valgusel. 2. Mitu PS on Eestil olnud? 1920, selle 1933 a muudatuste ja 1937 a PS lühiiseloomustus I: 1920 a. PS – põhilised tunnused: kõige olulisem ja
juriidiline isik ehk riik ja KOV; 2. personaalkorporatsioon- liikmeskonnal põhinev juriidiline isik ehk kutsekojad (notariaat, advokatuur) 3. asutus- isikuliste ja esemeliste vahendite kogum, mis on moodustatud avalike ülesannete täitmiseks (Otto-Maieri tõlgendus), näiteks rahvusooper Estonia, Rahvusraamatukogu; 4. avalik SA- annetaja poolt teatud vara haldamiseks loodud, nt. Haigekassa, Eesti Pank. TsÜS §24 lg1 on eraõigusliku juriidilise isiku mõiste. III Organ Organ on juriidilise isiku seaduslik elund. Juriidiline isik ise ei ole organ, vaid tal on organ või organid. Ta muutub organite kaudu teovõimeliseks. See on funktsionaalne mõiste, see tähendab, et organ luuakse pädevusega. Organid võivad tekkida ja kaduda, olla suuremad ja väiksemad. Organit vaadatakse selle järgi, kellele seadus annab pädevuse. Seega organ on koht halduse
3. Kodakondsusetus rahvusvahelise õiguse ja -tavade seisukohalt. Kodakondsusetus on rahvusvahelise praktika seisukohalt ebasoovitav. Samas ei ole rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide kohaselt riigil kohustust kodakondsuseta isikuid naturaliseerida. Sellise kohustuse näeb riigi territooriumil sündinud isikute osas ette ÜRO 1961. aasta konventsioon kodakondsusetuse vältimise kohta, kuid Eesti ei ole selle konventsiooniga liitunud. Ehkki tänapäeval räägitakse ka riikide üldisest tavaõiguslikust kohustusest vältida kodakondsusetust, on selle kohustuse täpsem ulatus ebaselge. 4. Laste õigused kodakondsusega seonduvalt. Õigused varieeruvad riigiti, st osades riikides on “vereõigus” ja osades riikides on “territoriaalpõhimõte”. Kõige üldisemalt võib öelda, et territoriaalpõhimõtet eelistavad riigid, kes soovivad siduda sisserändajate lapsi riigiga,
Avaliku sektori funktsioonid: 1) riigivalitsemise ja omavalitsuse korraldamine 2) seadusandluse ja õigusemõistmise korraldamine 3) riigikaitse 4) avaliku korra tagamine 5) riigi rahvusvahelise esindatuse tagamine 6) riigi kodanikkonna määratlemine Avaliku sektori struktuur: 1) Avalik-õiguslikud juriidilised isikud 2) Riik 3) Põhiseaduslikud institutsioonid: riigikogu, riigikontroll, president, valitsus, KOV, kohus, õiguskantsler, eesti pank. II Erasektori olemus (ehk tulundussektor) (majandus)- kasumit taotlevad eraettevõtted; näiteks AS-id, pangad ja OÜ-d . E/S-i ettevõtted erinevad oma õigusliku vormi (täisühingud, OÜ-d, AS-d jne), suuruse ja ka tegevusala poolest. Ühisjooneks on aga kasumitaotlemine ja eraomandus. Mõnikord nimetatakse E/S-i ka ärisektoriks. Erasektori funktsioon- Tegeleb kasumi tootmisega ettevõtluse kaudu.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid