Eesti valitsemissüsteem (0)

Sarnased õppematerjalid

15

doc

Referaat- Vabariigi Valitsus

Vabariigi valitsus Referaat Koostaja Juss Kärner 9. klass 2008/2009õa Sisukord 1. Sissejuhatus lk2 2. Vabariigi Valitsus lk3 2.1 Ministeeriumid lk4 2.2 Ministeeriumite moodustamine lk5 2.3 Eesti Vabariigi Ministrid lk6 2.4 Valitsuse moodustamine lk7 2.5 Riigikantselei lk8 3. Põhiseadus lk912 4. Kokkuvõte lk13 5. Kasutatud kirjandus lk14

Ühiskonnaõpetus

9

doc

Kursus Eesti valitsemissüsteem

- Eesmärgiks on anda igale võimuharule võimalus olla vastukaaluks teise haru võimule, muutes nad seega üksteisest sõltuvaks - Eesmärgiks ära hoida isikute/institutsioonide võimuliialdused, kellele põhiseadus on usaldanud võimu kasutuse - Riigivõimud küll eraldatud, kuid seatud samas üksteisest vastastikkusesse sõltuvusse ja varustatud üksteise kontrollimise funktsioonidega. Põhiseadus Osata mõtiskleda teemal, mida tähendab põhiseadus Eesti riigikorralduses. Teada, millised on Eesti põhiseaduse muutmise protseduurid vt Riigikogu kodu- ja töökorra seadus ptk 13. Põhiseadus kui regulatsioon, Põhiseadus kui institutsioon. EESTI PÕHISEADUS - Põhiõigused ­ riigi roll õiguste tagamisel; - Institutsionaalne organisatsioon ­ Põhi-seadus, ehk kuidas riik peaks nägema välja; - Institutsionaalsed tasakaalud ­ horisontaalsed(nt. kuidas President saab kontrollida

Avalik haldus

32

docx

Vabariigi Valitsuse moodustamine ja peamised ülesanded

.................15 Kasutatud kirjandus.............................................................................................15 2 Sissejuhatus Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõtte kohaselt kuulub valitsusele täidesaatev riigivõim. Valitsuse peamine ülesanne on ellu viia riigi poliitikat. Poliitikat viiakse ellu põhiliselt läbi ministeeriumide ja teiste valitsusasutuste, mida nimetatakse ka riigiaparaadiks. Eesti Vabariigi Valitsuse õigused on sätestatud Eesti Vabariigi põhiseaduse VI peatükis. Töö täpseks korraldamiseks annab valitsus välja õigusakte – määrusi ja korraldusi. Neid õigusakte saab välja anda ainult seaduse alusel ja seaduste täitmiseks. Küsimus, kas ministeeriumi poliitiline ja igapäevane juhtimine peaksid olema eraldatud ning viimase eest vastutama kantsler, on vaidluse objektiks. Ministeeriumi kantslerid ja üldpädevusega riikliku regionaalhalduse asutuste –

Õigusteadus

3

docx

Valitsemine

seaduses ettenähtud juhtudel Vabariigi Presidendile ettepaneku konkursi- ja atesteerimiskomisjonis atesteerimisele kuuluvate muuta Vabariigi Valitsuse koosseisu;5 1) esindab Vabariigi ametnike arendamist; 12) koordineerib Euroopa Liidu asjades Valitsust kohtus või annab volituse Vabariigi Valitsuse Eesti seisukohtade kujundamist. Riigikantseleid juhib esindamiseks kohtus;52) juhib Eesti seisukohtade kujundamist riigisekretär, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist Euroopa Ülemkogu kohtumisteks ning esindab Eestit Euroopa peaminister oma korraldusega. Riigisekretäriks võib olla üksnes Ülemkogus ja Euroopa Liidu riigipeade ja valitsusjuhtide tasandil juriidilist kõrgharidust omav isik. Ta võtab sõnaõigusega osa kokkutulevas nõukogus

Ühiskond

47

doc

Riigiõigus

Neid nimetatakse õigustloovateks aktideks e. õiguse üldaktideks ning õigusaktid, mis ei sisalda õigusnormi (nimetatakse õiguse üksikaktideks). Kontinentaalses õigussüsteemis on õigusaktide süsteem hierarhiliselt ühtsustatud. Kaasaegse riigi õigusaktide süsteemi vundamendiks on konstitutsioonid või konstitutsioonilised seadused. Neile järgnevad õigusjõult seadused ning seejärel haldusaktid. Näitlikustava ülevaate õigusaktidest Eesti õiguskorras annab alljärgnev joonis. 1) P õ h i s e a d u s (Põhiseadus § 3 lg 1; § 102) 2) P õ h i s e a d u s l i k u d s e a d u s e d (Põhiseadus § 104 lg 2) 3) S e a d u s e d ( Põhiseadus §65; §105) 4) S e a d l u s e d (Põhiseadus §109) 5) M ä ä r u s e d (Põhiseadus §87) 6) K o h a l i k u o m a v a l i t s u s e õ i g u s a k t i d (Põhiseadus § 139) 1) Põhiseadus Kõige üldisemalt võibki konstitutsiooni defineerida kui õigusnormide süsteemi, mille

Riigiõigus

19

doc

Kordamisküsmised - Eesti valitsemissüsteem

12+ liiget on õigus 2 ASEESIMEEST 4  16. Riigikogu ühenduste, parlamendirühmade ja välisdelegatsioonide iseloomustus. RK ühendused: regionaalsed, tegevusalased, toetusrühmad kodanikeühiskond ja demokraatia, muud ( kokku 39 erinevat ühendust) RK parlamendirühmad - tõhustada kahepoolset suhtlemist teiste riikide parlamentidega Eesmärk viia ellu Eesti välispoliitilised eesmärgid ja tutvustada Eestit välismaal Välisdelegatsioon - teeb koostööd parlamentaarsete ühendustega nt NATO Parlamentaarne Assamblee, Balti, OSCE Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee. 17. Iseloomustage Riigikogu liikme staatust (õigused, kohustused, piirangud, garantiid jne). enne kohustuste täitma asumist annab ametivande RK liige on sõltumatu täidab rahvaesindaja ülesandeid kooskõlas PS ja oma südametunnistusega

Eesti valitsemissüsteem

12

odt

Eesti Vabariik

Sellega loodi formaalselt iseseisev demokraatlik vabariik, kuid selles olid fikseeritud ka põhilised vabadused nagu sõna, trüki, usu ja ühinemisvabadus, samuti üldine võrdõiguslikkus. 1919. aasta aprillis toimusid esimesed otsesed ja vabad valimised Asutava Kogu valimised. Asutava Kogu avaistung toimus 23. aprillil 1919, kus ülesandeks võeti põhiseaduse väljatöötamine. 4. juunil 1919 valis Asutav Kogu 15-liikmelise Eesti põhiseaduse väljatöötamise komisjoni, kes koostas eelnõu, mida Asutav Kogu arutas kaheksal istungil. Eesti neli põhiseadust Enne 1992. aastal vastuvõetud põhiseadust on Eestil olnud kolm põhiseadust. 1. Eesti Asutava Kogu kiitis Eesti esimese põhiseaduse heaks 15. juunil 1920 ning see jõustus 21. detsembril 1920. Seda põhiseadust on iseloomustatud kui ülimalt demokraatlikku, kuid seda on ka arvustatud liigse parlamentarismi pärast

Ühiskonnaõpetus

9

docx

Vabariigi Valitsuse moodustamine ja peamised ülesanded

Õigusteaduskond Vabariigi Valitsuse moodustamine ja peamised ülesanded Referaat Õppejõud: Kalle Liiv Koostaja: Anna Vinogradova Tallinn 2014 SISSEJUHATUS Vabariigi Valitsusele kuulub täidesaatev riigivõim. Valitsuse moodustavad ministreeriumid. Ministreeriume juhivad ministrid. Ministri kinnitab ametisse president. Eesti Vabariigi Valitsuse õigused on sätestatud Eesti Vabariigi põhiseaduse VI peatükis. Ministreeriumita ministrit nimetatakse portfellita ministriks. Portfellita ministreid võib olla kõige rohkem kaks. Ministrid ei või kuuluda mitteühtegi liitu ega organisatsiooni, ning ei tohi töötada kusagil mujal kui ainult Vabariigi Valitsuses. Vabariigi Valitsuse juures asub Riigikantselei, mille põhiülesandeks on

Õigus

Kommentaarid (0)