Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Eesti vabariik (8)

4 HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
EESTI VABARIIK
DEMOKRAATLIK EESTI
Sisepoliitiline areng
23. aprillil 1919 kutsuti kokku valimiste teel moodustunud Asutav Kogu.
Asutav Kogu võttis EV esimese põhiseaduse vastu 15. juunil 1920.
Põhiseadus oli väga demokraatlik ja liberaalne ning sätestas laialdased kodanikuõigused.
Täielik võrdsus seaduse ees (vaatamata soole, usule , rahvusele, varanduslikule seisule).
Isiku – ja korteripuutumatus, kirjavahetuse saladus .
Ühinemise, koosolekute-, südametunnistuse-, usu- ja sõnavabadus jne.
Kõrgeimaks võimukandjaks oli rahvas, viis võimu ellu rahvahääletuste, valimiste kaudu.
Seadusandlik võim – Riigikogu – 100-liikmeline ühekojaline parlament .
Täidesaatev võim – Vabariigi Valitsus.
Valitsus nimetas ametisse Riigikogu ning vastutas selle ees.
Valitsuse tegevust juhtis riigivanem.
Ülimalt demokraatlik põhiseadus ei hakanud tegelikkuses täies ulatuses tööle.
Haruharva kasutati rahvahääletusi.
Puudus riigipea ( president ), tekkis oht, et Riigikogu hakkab valitsuse üle domineerima.
Parlamendi tähtsus kasvas suuremaks , kui plaanitud oli.
Esimene põhiseadus toimis edukalt 1930. aastate algul vallandunud ränga kriisini.
Kujunes välja mitmeparteiline erakondlik süsteem.
Sinna kuulusid vähemusrahvuste, liberaalsed, sotsialistlikud ning agraarerakonnad.
Suurim valimisedu saatis Põllumeestekogusid ja sotsialiste.
Erakondade paljusus tõi kaasa parlamendi killustatuse.
Koalitsioonivalitsus (4-5 erakonda).
Vastuolud, koalitsiooni lagunemine , valitsuse tagasiastumine, valitsuskriis.
1921- 1931 tegutses Eestis 11 valitsust, keskmiseks eluajaks 11 kuud.
Tihti tulenesid valitsuskriisid üksnes parteilistest kaalutlustest.
Võimujahi käigus unustati riigi üldhuvid.
Välispoliitika
Eesti asus iseseisvusele tunnustust taotlema juba 1918. aastal.
26. jaanuaril 1921 tunnustas Antandi Ülemnõukogu ühekorraga kõiki Balti riike.
Eesti välispoliitika peamine ülesanne oli riigi julgeoleku kindlustamine.
Võimalike vaenlastena nähti Saksamaad ja Venemaad.
Saksa oht jäi pigem teoreetiliseks, sest Saksamaa oli lääneriikide pideva kontrolli all.
Kuid Venemaa oli Eesti isesesvuse hävitamisest jätkuvalt huvitatud.
EKP üritas 1. detsembril 1924 relvastatud riigipöördekatset.
Putš suruti maha mõne tunniga, rahva seas pooldajaid polnud.
Otsene Vene oht Eesti iseseisvusele vähenes, kuid jäi siiski püsima.
Eesti üritas normaliseerida suhteid võimalike vastastega (edu Saksamaaga, mitte Venemaaga).
1932. aastal kirjutati alla Eesti-Vene mittekallaletungilepingule (ei muutnud suurt midagi).
Eesti otsis ka sõpru demokraatlike suurriikide seast, eelkõige Suurbritanniat (väike huvi).
1920. aastate algul pandi lootused Balti liidule, eelkõige Vene ja Saksa rünnaku tõrjumiseks.
Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola sõjalis-koostöö.
Vastuolude tõttu ei suudetud sellist liitu aga kunagi luua.
1923. aastal kirjutati alla Eesti-Läti kaitseliiduleping, millel polnud aga erilist tähtsust.
22. septembril 1921 sai Eestist Rahvasteliidu liige.
Julgeoleku seisukohalt peeti eriti oluliseks Briandi -Kelloggi sõjakeelupakti (1928).
Oluline oli ka 1932. aastal alanud desarmeerimiskonverents.
Otsene hädaoht Eestile vähenes, tundus, et Rahvasteliidust oli abi.
Majanduselu
Maareform, aluseks 10. oktoobril 1919 vastu võetud maaseadus.
Riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad jm.
Loodi 35 000 uut asendustalu .
Kõigepealt said maad Vabadussõjas silmapaistnud sõjamehed, seejärel ülejäänud.
Maareformi tulemusel asendus mõisamajandus talumajandusega, kadusid vastuolud.
Eesti Vabariigile tekkis lojaalne väikeomanike kiht.
Pärast Vabadussõja lõppu algas ülikiire majandustõus.
Eriti kiirelt arenes tööstus.
Mõne aastaga rajati sadu uusi tehaseid ja tööliste arv kolmekordistus.
Ehitustegevus andis tööd ehitusmaterjlitööstusele.
Küttekriis pani aluse põlevkivitööstusele jne.
Vene tellimused elustasid metalli- ja paberitööstuse.
Vene transiit soodustas kaubanduse arengut.
Mitmed ettevõtted loodi edukalt Venemaal sooritatud ärioperatsioonide järel.
Majandustõus osutus liiga kiireks ja tõi 1923. aastal kaasa kriisi.
Kriis sai alguse rahandusest.
Pangad olid jaganud hiiglaslikke laene , kuid laenude tagasisaamine osutus raskeks.
Eesti Pank pidi raha juurde trükkima, käivitades sellega inflatsiooni.
Eesti Pank pidi maha müüma suure osa riigi kullavarudest.
Väliskaubanduse negatiivne bilanss , tollide tõstmine välisriikide poolt, ikaldus.
Kriisi tulemusena pankrotistusid sajad kaubandus- ja tööstusettevõtted.
Kiiresti kasvas tööpuudus, langes elatustase.
1924. aasta kevadel käivitas rahaminister Otto Strandman uue majanduspoliitika .
Nüüdsest sekkus valitsus senisest enam majanduse suunamisse.
Vene turult orienteeruti ümber Euroopa turule.
Tööstuse asemel seati esikohale põllumajandus.
Riik aitas kaasa ühistegevuse arendamisele (asutati sadu uusi masinaühistuid, meiereisid jne).
Riik aitas kaasa maaparandusele, sordiaretusele ja kutseoskuste levitamisele.
Toetati neid ettevõtteid,
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Eesti vabariik #1 Eesti vabariik #2 Eesti vabariik #3 Eesti vabariik #4 Eesti vabariik #5 Eesti vabariik #6 Eesti vabariik #7 Eesti vabariik #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-05-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 107 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 8 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor SKertu Õppematerjali autor

Lisainfo

Sisaldab aastaid 1919-1937

Mõisted


Kommentaarid (8)

Hey profiilipilt
Hey: Hea ülevaatlik, aitas.
21:21 26-01-2011
marten0 profiilipilt
marten0: konkreetne ja inforikas
21:20 17-11-2010
its2cold profiilipilt
its2cold: Inforikas ja hea!
21:22 04-11-2009


Sarnased materjalid

7
odt
Eesti Vabariik
5
doc
I Eesti Vabariik
3
doc
Eesti Vabariik
4
docx
Eesti Vabariik
10
odt
Eesti Vabariik
5
docx
Eesti Vabariik 1919-1938
5
doc
Eesti Vabariik 1918-1940
6
docx
Eesti Vabariik





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun