Eesti vaatamisväärsused (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

272

doc

Ajaloo eksamiks valmistumine vene keeles

.. . : : , , , 2009 . , 320 . , , " ", . , - - . : " XVII .", " XVII-XVIII .", " XIX .", " XX - XXI .". . , , . , .  1. XVII . 1. 2. (I ­ II .) 3. II ­ XV . 4. XV ­ XVII . 2. XVII­XVIII . 1. XVII . 2. XVIII . 3. VIII . II 3. XIX . 1. 1801­1860 . I 2. 1860--1890- . II. 1860­1870­ . 4. ­ XI . 1. 1900­1916 . - . 2. 1917­1920 . 1917 . . 3. , 1920--1930- . 4. 1941­1945 . 5. 1945­1991 . 6. 1992­2008 .  . . , ­ - . : « XVII .», « XVII­XVIII .», « XIX .», « ­ XXI .». , , , - . ( 1 (); , - ( 2 (); -, ( 3 (). - . [1].

Ajalugu

15

docx

Eesti suurimad sadamad ja lahed

......................................................................................................12 2.3Tallinna laht......................................................................................................................13 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................................15 2 SISSEJUHATUS Käesolevas referaadis otsin informatsiooni Eesti suurimate sadamate ja lahtede kohta. Toon välja nii kaubasadamaid kui ka reisisadamaid. Eesti suurimatest sadamatest kaks asuvad Eesti ühes suurimas lahes. Millised need on saate teada referaadiga tutvumise käigus. 3  1. Suurimad sadamad 1.1 Vanasadam Vanasadam on Eesti suurim reisisadam olles suurepäraseks sildumispaigaks nii reisiparvlaevadele kui ka kruiisilaevadele ja kiirlaevadele.

Merendus

9

doc

Eesti zooloogid

Eesti zooloogid Harald Haberman (19. detsember 1904- 16. detsember 1986) H. Haberman oli zooloog (entomoloog) ja ühikonnategelane. Ta lõpetas 1932. aastal bioloogina Tartu Ülikooli, oli 1932-1939 TÜ zoloogiainstituudi assistant ning 1939. aastast vanemassistent. Põhiuurimisvaldkond 1929- 39 oli Habermanil mageveeselgrootute liigiline koosseis ning loodusteaduste filosoofilised küsimused. Ta oli Eesti entomoloogiakoolkonna rajaja, putukate sünökoloogilisfaunistilise uurimise algataja ja zoogeograafilise analüüsi käsitluse looja. Haberman oli viljakas loodusteaduste populariseerija. Alates aastast 1939 Eesti Kommunistliku Partei (EKP) liege, 1940. aasta juunist augustini Johannes Varese valitsuse siseministri avi ja sisekaitse ülem. [EE 14. Eesti elulood. Eesti entsüklopeediakirjastus. Tallinn, 2000] (lk. 76) Fred Jüssi (sünd. 29. jaanuar 1935) ..

Keskkond

4

doc

Ajajoon terve maailm

1629 Altmargi rahu. Kogu MandriEesti Rootsi valdusesse. 1632 Avati Tartu Ülikool 1645 Brömsebro rahu. Saaremaa Taanilt Rootsile. 1656 1661 Vene Rootsi sõda. Kärde rahu. 1660 Oliva rahu. Ruhnu Rootsile. 1661 Kärde rahu. 1699 Poola + Taani + Vene liit Rootsi vastu. 1700 1721 Põhjasõda 1710 Tallinn kapituleerub. Eesti alad lähevad Vene riigi koosseisu. 1739 Piibli tõlkis eesti keelde AntonThor Helle (pietist) 1739 Rooseni deklaratsioon. Rõhutati pärisorjust. 1765 Browne'i ettepanekud. Kohustuste ja ihunuhtluse normid. Lubati omada vallasvara. Magasiaidad. 1783 1796 Asehalduskord 1783 Asehalduskorra kehtestamine. Uus haldusjaotus. Kaart (Paldiski ja Võru). Pearahamaks. 1802 ,,Iggaüks" regulatiiv

Ajalugu

29

doc

Saksamaa

Kõigepealt otsisin palju erinevaid lehekülgi, kus oli midagi olulist Saksamaa kohta kirjas ning kirjutasin need endale üles. Peale seda otsisin lisaks neile veel ka kirjalikke allikaid, mis on alati korrektsed. Seejärel hakkasingi materjali kokku panema. Infot võtsin alati sellest allikast, kus oli vastava osa kohta kõige täpsem info. Suurem osa materjalist ongi internetist leitud. Kohati oli vaja materjali ka tõlkida (enamasti ingliskeelest). Suureks abiks oli mulle kindlasti Eesti Välisministeeriumi kodulehekülg, ENE, ENEKE ja A ja O Taskuteatmik, kust leidsin ka palju tähtsaid fakte. Saksamaa kohta oli igal pool informatsiooni üldiselt palju, kuid mõndadest teemadest, nagu näiteks kultuur, polnud üldse juttu tehtud. Nendes kohtades võtsin appi oma inglisekeele oskuse ning tõlkisin teksti inglise keelest ümber. Ma usun, et materjali leidsin lõppude lõpuks kokku päris palju.

Geograafia

66

xlsx

Liigendtabel ja summaarne hind

Teravilja Kartuli Min. Piima lehma saak saak väetisi/ha Lehmade kohta aastas Sigade Maakond Majand Aasta (ts/ha) (ts/ha) (kg) arv (kg) arv Harju Aasmae 83 25 141 318 809 3404 1170 Harju Alavere 83 31 187 279 924 3600 3595 Harju Arukyla 83 22 155 196 1707 3637 3692 Harju Habaja 83 21 133 177 1267 2877 4087 Harju Haiba 83 25 141 245 919 3354 2920 Harju Kehra 83 21 126 296 1555 3211 1380 Harju Koidula 83 23 173 204 638 3435 1661 Harju Kungla 83 20 91 231 837 3245 12

Informaatika

55

pdf

Halliste luha taimkatte muutustest

on võimelised antud koosluses kasvama (Taylor jt., 1990; Zobel, 1992, 1997; Eriksson, 1993; Pärtel jt. 1996; Pärtel & Zobel, 1999). Luhaniidud on tekkinud lammimetsadest inimtegevuse tulemusena. Suuremate jõgede (Emajõgi, Pärnu, Halliste, Pedja jõgi) ääres figureerisid need vähesel määral puisniitudena juba atlantilisel kliimaperioodil. Laiemas ulatuses hakkasid aga lamminiidud kujunema alates esimese aastatuhande keskpaigast e.m.a karjakasvatajate hõimude ilmumisel Eesti aladele (Laasimer, 1965). Luhaniidud on suhteliselt vanad traditsioonilised kooslused, mistõttu on neil suur liigifond, sest suurem hulk liike on pikema aja jooksul jõudnud seal kohaneda. 3 Kõrge liigirikkuse püsimisele on peale liigifondi hüpoteesi välja pakutud erinevaid selgitusi (Grace, 1999; Barot, 2004), näiteks keskkonna heterogeensuse esinemine nii ajas kui ruumis

Rakendusbotaanika

8

txt

Protsent

% on ks sajandik tervest, siis ilmselt k% on k sajandikku tervest. Nide 1. Leiame 67% 420-st. Eelneva phjal tuleb leida korrutis Nide 2. Lattu veeti sgisel 420 tonni kartuleid ja neist oli kevadeks mdanenud 33%. lejnud kartulid nnetus omanikul maha ma. Mitu kilogrammi kartuleid mdi? Kui kartulitest mdanes 33%, siis mgiks klbulikke oli jrelikult 100% - 33% = 67%. Seega leiame 67% 420-st. See on aga juba eelmises lesandes vlja arvutatud. Seega oli mgiklbulikke kartuleid 281,4 tonni. Terve leidmisel osa jrgi pannakse andmed tihtipeale kirja vrde kujul (saab ka teisiti). Nide 3. Leiame arvu, millest 34% on 77. Kui 34% on 77, siis 100% on x, seega Nide 4. On teada, et 34% mingist arvust x on 68. Leia 71% sellest arvust. Selle lesande lahendamisel polegi tarvis teada, kui suur x on, sest lesande saame lahendada jllegi vrde abil. 34% 68 71%

Matemaatika

Meedia

Kommentaarid (0)