LIHULA GÜMNAASIUM 12. Klass Riina Kopti VÄLISMINISTEERIUM Referaat Aineõpetaja: Liina Vaimla Lihula 12.02.13 1. VÄLISMINISTER Välisministriks on Urmas Paet. Sündinud: 20.04.1974. Haridus: · 1996 Tartu Ülikool, politoloogia · 1996 Tartu Ülikool, magistriõpingud politoloogias Täiendharidus: · 1996 Oslo Ülikool, magistrikursus "Rahvusvahelised suhted" Erakondlik kuuluvus: Eesti reformierakond Teenistuskäik: · 2005 aprill välisminister · 2003 - 2005 kultuuriminister · 1999 - 2003 Tallinna Nõmme Linnaosa vanem · 1999 - 1999 Eesti Reformierakond, nõunik · 1998 - 1999 AS Postimees, uudistetoimetus, vanemtoimetaja ja poliitikaajakirjanik · 1994 - 1998 AS Postimees, uudistetoimetus, reporter · 1993 - 1994 Eesti Raadio, uudistetoimetus, toimetaja · 1991 - 1992 Eesti Raadio, välisinfo peatoimetus, toimetaja
Eesti Euroopas meie võimalused/sõbrad Eestit võib pidada üheks üsnagi tugevaks Euroopa Liidu riigiks. Riigi üleüldine tugevus avaldub aga eelkõige sise- ja välispoliitikas. Eesti riigi sisepoliitika kujutab endast suurel hulgal integratsioonipoliitikat, mis hõlmab näiteks võimalikult hea haridussüsteemi kujundamist ja võõrkeelt kõnelevate inimeste integreerumist Eesti ühiskonda. Millised on aga Eesti välispoliitilised eesmärgid ja milliseid on võimalik üldse saavutada? Ning milliste riikidega tuleks teha seevastu koostööd? Eesti on olnud välispoliitiliselt üsnagi aktiivne läbi aegade. 1920.-1930. aastatel, olles äsja saanud iseseisvuse, hakkas Eesti aktiivselt koostööd tegema Soome, Läti, Leedu, Poola ja ka Skandinaavia riikidega, mis oli esmalt suunatud ühisele kaitsepoliitikale ja majandus- ning kaubanduskoostööle,
Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus – rahvusvahelised suhted.................................................................................................3 1 ÜRO- Ühinenud Riikide Organisatsioon...........................................................................................4 1.1 ÜRO eesmärgid ja tegevuspõhimõtted......................................................................................4 1.2 Eesti ja ÜRO..............................................................................................................................4 2 NATO e. Põhja- Atlandi Lepingu organisatsioon..............................................................................5 2.1 NATO – liikmesriigid................................................................................................................5 2.2 Eesti ja NATO..........................................................................
järjepidevus programmi elluviimisel. Miks kujunes Nõukogude Liidus 1970.aastatel seisakuaeg? Ilmnes kehtiva režiimi suutmatus normaalselt toimida. NSVL ei suutnud tehnilise progressiga kaasa minna, mis suurendas veelgi mahajäämust lääneriikidest. Brežnevi tervise halvenemisega koondus riigielu tegelik juhtimine täielikult tema asjatundmatute lähikondlaste kätte, kes ei püüdnudki pidurdada ühiskonna allakäiku. Peatükid 24, 24 a Eesti NSV Täida lüngad ENSV võimustruktuuris kuulus juhtiv roll Eestimaa kommunistlikule parteile, kes lähtus oma tegevuses Moskva antud juhtnööridest. Eesti NSV valitsus koosnes kuni 1946.aastani, seejärel ministeeriumidest ja teistest keskasutustest. Kõrgem seadusandlik organ oli Eesti NSV Ülemnõukogu, kellel ei olnud mingit võimu. ENSV partei-ja valitsuskaader koosnes sõja järel peamiselt juunikommunistidest, Eesti Laskurkorpuse eestlastest, Venemaa eestlastest ning muulastest.
Nõukogude Liit, oli oma aja ära elanud. Selle asemel hakkas kujunema uus liiduvabariikide majanduslik ja poliitiline ühendus, mis pidi tuginema kõigi liiduvabariikide poolt heakskiidetud liidulepingule. Gorbatšov nägi liidulepingus endise suurriigi kooshoidmise vahendit. Läbirääkimisi liidulepingu sõlmimiseks alustati juba 1990. aastal. 1991.aasta märtsis korraldati rahvahääletus, kus ¾ hääletanutest pooldas endise suurriigi säilimist. Eesti, Läti, Leedu, Armeenia, Gruusia ja Moldova boikoteerisid seda rahvahääletust. Gorbatšovi eestvedamisel hakati koostama uut liidulepingut. Vanameelsed aga püüdsid seda takistada. Päev enne liidulepingu allakirjutamist, 19. augustil 1991. aastal, püüdis võimule tulla Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee (RESK). President Gorbatšov suleti Krimmis koduaresti. Rahvale aga teatati, et ta on haigestunud ega suuda oma ametiülesandeid täita.
Impeerium- vaid Austria & osa Saksamaad jäi Impeeriumile, Paavsti võimu kadumine. Saksamaa uutel riikidel oli õigus oma sise- ja välispoliitikale. Oluline monarhi puutumatus. Westfaali rahu tähtsus: 30-a. sõda oli sõda väärtuste üle, kuidas anarhilises maailmas ellu jääda. Westfaali rahu- religioonide üle saavutati võit suveräänsete riikide poolt. Pandi paika kaasaegsed rv poliitika normatiivne kord (rahvusvahelised seadused) Algas rv kongresside ajastu. Tänapäeva konverentside ja ümarlaudadade kujunemine. Napoleon Bonaparte: 1799-1804 1. konsul. 1804-1814-imperaator 1814-1815 Napoleoni sõjad. 1812- sissetung Venemaale ja kiire häving. Viini-Kongress 1814-1815: Tegelikkuses 3 lepingut. I Pariisi leping 20.05.1814 oluliseim Rahuleping. II Viini-Kongressi leping (Viin 9.06.1815). III Rahuleping Pariis. Euroopas oli kaks suur jõudu: Prantsusmaa ja Inglismaa. Venemaa oli suurem kui praegu. Austria erines praegusest
Nato North Atlantic Treaty Organization Tallinn 2008 Sisukord 2 1. Riigikaitse struktuur ja juhtimine 3 2. Eesti Kaitsejõud Kaitsejõud on riigi sõjaväeliselt korraldatud relvastatud struktuurid. Kaitsejõudude ülesanne on tagada pidev sõjaline valmisolek ja kaitse. Kaitsejõudude komplekteerimise isikkoosseisuga tagavad ajateenistus, mis on kohustuslik kõigile meeskodanikele, lepinguline tegevteenistus kaitsejõududes, kohustuslik teenistus reservis ja vabatahtlik teenistus Kaitseliidus. Kaitsevägi on vabariigi valitsuse alluvuses olev sõjaväeliselt korraldatud täidesaatva riigivõimu asutus
konverents ÜRO põhikirja viimistlemiseks. Konverents algas San Franciscos 1945. aasta aprillis, ÜRO põhikiri (UN Charter ) allkirjastati 51 riigi poolt 26. juunil 1945 ning see jõustus peale ratifitseerimist ÜRO Julgeolekunõukogu viie alalise liikme (USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, NL ja Hiina) ning organisatsiooni liikmete enamuse poolt. ÜRO ametlikeks keelteks said inglise, prantsuse, vene, hiina ja hispaania keel; hiljem lisandus neile araabia keel. Eesti liitus ÜROga 17. oktoobril 1991, organisatsiooni uusimad liikmed on aastal 2002 liitunud Sveits ja TimorLeste (IdaTimor) ning 2006. aastal liitunud Montenegro. ÜRO eesmärgid ja tegevuspõhimõtted ÜRO eesmärgid vastavalt organisatsiooni põhikirjale:
Kõik kommentaarid