1. Maailmakaubandus - Maailmakaubandus = väliskaubandus + rahvusvaheline rahandus i. Väliskaubandus – järgmine pt ii. Rahvusvaheline rahandus – ehk kapitali vahetus riikide vahel. 2. Väliskaubandus a. Mõiste Väliskaubandus on kaupade ja teenuste vahetus kahe või rohkema erinevast riigist pärit partneri (eksportija ja importija) vahel, st keskendub reaalsetele tehingutele: Import – kaupade sissevedu riiki Eksport – kaupade väljavedu riigist b. Põhjused ja tegurid Põhjused: -Riigid on erinevad ja teevad hästi erinevaid asju -Väliskaubanduse kaudu laiendavad ettevõtted oma turgu, et realiseerida mastaabisäästu (eriti
· maareformiga loodud taludele · riikliku põlevkivitööstuse ja turbatööstuse asutamiseks · koolimajade ehitamiseks · riiklike pankade põhikapitaliks · laenude andmiseks eramajandusele. 4. Kaubanduse areng Pärast iseseisvumist toimus uute kaubandusorganisatsioonide loomine Sisekaubanduses etendasid olulist osa kooperatiivettevõtted Kasvas kiiresti ühiskaupluste arv (majanduskriisi tulemusel paljud suleti) Suurenes ka väliskaubandus. Väljaveoartikliteks olid: · või, sealiha, kanamunad, kartul, · metsamaterjal, tselluloos, paber · tekstiilikaubad · lina, tuletikud, klaas Ekspordiks läks umbes ¼ kogutoodangust. 1934.aastast hakati välja vedama ka teravilja. Aastatel 1923 1939 olid väljaveos: I kohal põllumajandussaadused ja elusloomad II kohal tööstustoodang III kohal metsasaadused Eestisse sisseveetavatest kaupadest olid tähtsamad: · kivisüsi, kunstväetised, petrooleum · raud, teras
Sisukord 1. Sissejuhatus ......................................................................................................... ......... lk 3 2. Majandusest üldiselt ................................................................................................... lk 4-5 3. Finantssektor ......................................................................................................... ....... lk 6-7 4. Väliskaubandus ......................................................................................................... .... lk 8 5. Peamised tööstusharud .............................................................................................. lk 9-11 6. Kokkuvõte ......................................................................................................... ............. lk 12 7. Kasutatud kirjandus ........................................................
aasta alguses tabas Jaapani ettevõtteid suur pankrotistumislaine. Üheks põhjuseks oli ka see, et pärast turgude avatumaks muutmist tuli riiki palju välisinvestoreid, mis tähendas aga Jaapani firmadele suurenevat konkurentsi. Jaapani majandus pärast Teist maailmasõda 11 Vahetult pärast sõda oli Jaapani majandusolukord katastroofiline. Kokku kuivanud olid nii sise- kui ka väliskaubandus. Usa okupatsioonivõimud aiatasid kaasa majnduse taastamisele. Kehtestati kontroll endiste suurettevõtete üle. Usa rahamehed hakkasid paigutama oma kapitali Jaapani ettevõtetesse. Okupatsiooniaastatel aitas Usa näiteks igati kaasa Jaapani musta metallurgia arengule, andes laenu, toorainet ja tehnilisi seadmeid. Tugevnesid usa ja Jaapani vahelised sidemed. Majanduse taastamine oli siiski aeglane. Teravlt andis tunda inflatsioon. 1950. aastatest hakkas olukord muutuma
Mikro- ja makroökonoomika uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Need on kaks lähenemisviisi sama uurimisobjekti teaduslikuks käsitlemiseks. Majandusteooria tundmaõppimist alustatakse tavaliselt mikroökonoomilise majanduskäsitusega tutvumisest. Mikroökonoomika on teoreetiline majandusteaduslik distsipliin, mida iseloomustab rangetel eeldustel põhinev, üksiksubjektist lähtuv käsitlusviis. Mikroökonoomikas esile tulevaid seaduspärasusi on empiiriliselt rakse kontrollida. Makroökonoomika lähtepunktiks on rahvamajanduse kui terviku tulemuslikkuse mõõtmise ja majandussektorite seoste problemaatika. Kui majanduspoliitilised otsused põhinevad enamasti makroökonoomilistel järeldustel, siis makroökonoomilised seosed ise on sageli tuletatud mikroökonoomikast. Teoreetilise kontseptsiooni loomisel jääb kõrvale osa uurija poolt ebaoluliseks peetavaid üksikasju. Mis just, see s�
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
TARTU ÜLIKOOLI ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS ( ÕIGUSINSTITUUT) ÕPPEMATERJAL ÕPPEAINES SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE külalisõppejõud Raissa Kokkota MAJANDUSE JA MAJANDUSTEADUSE OLEMUS, ANALÜÜSIMISE MEETODID JA VAHENDID 1.Majandusteaduse olemus 1.1.Majandusteadus 1.2.Mikroökonoomika ja makroökonoomika 2.Majanduse põhiküsimused ja majandussüsteemid 3.Turg ja majandus 3.1.Majandusagendid 3.2.Majandussektorid 3.3.Tulu ja kulu ringkäik 4.Majandusteadlaste töö majanduse analüüsimisel 4.1.Teaduslik meetod = positivistlik ja normatiivne analüüs 4.2.Teooriad ja mudelid 4.3.Majandusanalüüsi keeled 4.4.Tüüpilised vead ehk eksi järeldused 5.Tootmisvõimaluste kõver 5.1.Olemus ja graafiline kujutamine 5.2.Tootmisvõimaluste kõvera nihked 5.3.Alternatiivkulu 1.Majandusteaduse olemus 1.1.Majandusteadus TEADUS - teadmiste süsteem, hulk, mis genereerib uusi teadmisi. MAJANDUSTEADUS - * ökonoomika, inglise .keeles economics OIKO
1. Junior Achievement (2005). Majandusõpik gümnaasiumile Tallinn: Iloprint 2. Kerner R. (2010) Statistikablogi, 14.10.2010. Külastatud 01.04.2011, aadressil https://statistikaamet.wordpress.com/tag/eksport/ 3. Aasaru H. (2011). Eesti oli mullu ekspordi kasvult EL-is esikohal ERR, 20.03.2011. Külastatud 31.03.2011, aadressil http://uudised.err.ee/index.php?06225935 4. Tiidemann T. (2011) Kooslus ja jõud Inseneeria 01.01.2011 (29). 5. Kirt R. (1995) Eesti väliskaubandus Eesti Pank. Külastatud 31.03.2011 aadressil http://www.eestipank.info/pub/et/dokumendid/publikatsioonid/seeriad/bulletan/bylletaan95/_2 /valis/index.html?ok=1 6. Reiman T. (1998) Väliskaubandus Külastatud 01.04.2011 aadressil http://www.seit.ee/agenda21/EA21/2_21valiskaubandus.html 7. Joonis 1: https://statistikaamet.wordpress.com/tag/eksport/ 8. Joonis 2: http://www.eas.ee/index.php/ettevotjale/eksport/eesti-ekspordi-statistika . 4
Kõik kommentaarid