Eesti uusima aja ajalugu (0)

5 Hindamata

Esitatud küsimused

  • Kes tundis vürst Vobi ?
  • Mida rahvas arvas ?
  • Mida need otsused tähendasid ?
  • Kuhu kuulusid ka Liivimaa- ja Eestimaa baltisakslaste esindus ?
  • Miks siis ikkagi sõda puhkes ?
  • Mille ülemjuhatajaks sai senisele Landeswehri ülemale major Albert ?
  • Kui sisse seati diplomaatilised suhted, siis kasutati salakaubanduseks diplomaatilisi bulvereid ?
  • Mis kuulutaks välja Eesti Rahva Töölisvabariigi ?
  • Kuidas saaks president sekkuda ?
  • Kes, millal ja miks ?
  • Miks riigipööre läbi viidi ?
  • Millised oleksid teed, mis võimaldaks sõjategevus vältida ?
  • Mis tähendas prion kelloggi ?
 
Säutsu twitteris
EESTI UUSIMA AJA AJALUGU
04.09.12
Kohustuslik kirjandus Eesti ajalugu V ja VI. 
Viiendast köites käsitletud osa (20. sajandi algus) ta loengus ei käsitle kuni 
veebruarirev, VI osa kultuur ja Eesti II maailmasõjas. Neist kahest teosest peaks piisama - teisi ÕISis pole väga vajalik. 
1917. aasta
Sõtta oli mobiliseeritud Eestist u 100 000 meest, neist iga  kümnes  ei pöördunud kunagi tagasi. Nähes, et sõda ei taha lõppeda, 
asendus esialgne  sõjavaimustus sõjavastasusega. Praktiliselt iga perekond oli sõjas kuidagi puudutatud. Sellega seoses meeleolud 
rahva hulgas tasapisi langesid. Ooteti, et sõda mingisuguse lõpplahenduse leiaks. Samamoodi  sõjategevus  oli mõjutanud ka 
majandust. Need 100 000 meest tähendas seda, et tekkis tööjõupuudus . Lisaks meestele kutsuti sõjaväeteenistusse ka  hobused
Vene transpordiolukord oli nigel, raudteed  olid rakendatud sõja jaoks. Tehase vabrikud töötasid ennekõike sõjaväe tarbeks. 
Esmatarbekaupade puudus läks iga aastaga teravamaks.  Inflatsioon viis vene  rubla  kursi alla. Säästude kaotamine. Kõik see 
süvendas veelgi rahulolematust. 
Poliitilised motiivid -  tõsised rahuolematused Venemaa majajäämisest demokraatiast. Need põhjused, mis olid kaasa  toonud 1905. 
aasta plahvatused. Miski oli muutunud, aga need  reformid olid jäänud poolikuks ja oodati, et need reformid tehtaks lõpuni. Eestis 
lisaks valitses väga suur maapuudus, maareformi ootus puudutas pm kogu üldsust. Samas oleks ekslik väita, et Venemaa 
okroobrirev oleks Eestist ettenähtav. Eesti 1917. aasta algul ei oodatud rev plahvatust  ja ammugi ei valmistatud sellest. See kõik 
pidi tulema alles pärast sõja lõppu. 
23. veebruaril 1917 puhkes mitmetes Peterburi suuremtes tööstusettevõtetes  streik , mis paari päeva jooksul muutus ülelinnaliseks 
- üliõpilased, gümnasistid, maja- ja äriteenijad, mõne päevaga kasvas see streik ülelinnaliseks. Esialgsete loosungitega nõuti töö- 
ja elutingimuste parandamist, eriti toitlusolukorra parandamist. Streik algas sellega, et arvati, et peterburis saavad toiduained kohe 
otsa. Samas hakati esitatama ka poliitilisi nõudmisi, keisri tagasiastumist jne. Tekkisid esimesed kokkupõrkeid politseiga. Valitsus 
saatis rahva vastu sõjaväeüksuse, aga nüüd ei andnud see  meede  enam tulemus. Rahva vastu suunatud sõjaväeosad läks üle rahva 
poolele. Juba 27. veebr õhtuks oli Peterburi mässuliste valduses, valitsus ei kontrollinud enam midagi, 27. veebr õhtul alustasid 
tegevust 2 uut võimuorganit:  Riigiduuma  ajutine Komitee, teatas, et kohu riiklik võim on tema käes ja  Petrogradi  Tööliste ja 
Soldatite Saadikute Nõukogu täitevkomitee , mis samuti pretendeeris võimule Petrogradis. Järgnevatel päevadel toimusid nende 
vahel läbirääkimised ja 2. märtsil  sündis selle tulemusel Venemaa Ajutine Valitsus, mis koosnes enamasti kadettidest, 
oktobristidest, aga esindatud olid ka  vasakpoolsed , samal päeval Riigiduuma nõudel teatas  keiser  Nikolai II, et astub troonilt 
tagasi. Nii sai nädalaga Venemaast kõige demokraatlikum riik maailmas. Ajutine Valitsus jätkasi Venemaa demokratiseerimised, 
kehtestatud kõik kodanikuõigused , 8 tunnine tööpäev, vabastati pol.vangid, kõikide emmigrantide lubati tagasi pöörduda, 
likvideetiti senine politseiaparaat ja AV korralduse kohtadel hakkasid täitma kõikvõimalikud komisjoni, nt kubermangukomisjon. 
Samas jäi püsime Petrogradi Soldatite ja Tööliste Saadikute Nõukogu, selle eeskujul hakati taolisi nõukogusid looma kõikides 
linnades. Nemad nägid  endas tõelist rev. rahvajõudu, kes peab jälgima AV tegevusi ja sel moel kujunes välja nn kaksikvõim  
Venemaal, AV pidi pidevalt vaatama üle õla, vaatama, mida teeb Nõukogu. Ei jäänud tulemata ka konfliktid. 
Eestis veel veebr lõpp oli rahulik, Petrogradi sündmustest ei teatud midagi. Eestis elati üksnes kuulujuttudest. Alles 1. märtsi 
pärastlõunal jõudsid TLN  teated , et Petrogradis on toimunu rev ja kõikidel tuleb edasipidi täita Riigiduuma AV korraldusi. Juba 1. 
märtsi õhtupoole kuulutatid TLN suuremates tööstusettevõtetes toetusstreik ja 2. märtsi hommikuks oli TLN streigiliikumist 
haaratud. 2. märtsil kogunes Uuele turule rahvamiiting, kus olevad kogunenud  u 20 000 inimest. Kogu see 2. märtsi  väljaastumine  
toimus VENE KEELES - kõige olulisem erinevus 1905. aasta  revolutsiooniga , mis oli kohaliku rahva tegevus. 1917. aasta lõpuks 
oli Eestis kuni 200 000 Vene sõjaväelast. Al ilmasõja puhkemisest oli TLN ja Narva toodud sisse töölisi Vene kubermangudest - 
nemad olid need koos sõjaväelastega, kes 17. aasta rev tooni andsid. Sama moodi juba 2. märtsi rahvakoosolekul domineeris 
selgelt vene keel. Rahvamass suundus miitingupaigalt edasi Tallinna sadamasse, et ühineda Vene madrustega. Kuigi laevade 
ohvitserid üritasid madruseid kinni pidada, siis käis see neil siiski üle jõu. Sadamast esimene käik oli Paksu Margareta  juurde - 
tapeti   vangla ülem, politseinik , raskelt sai vigastada Peeter Suure merekindluse komondant. Tulemus see, et vanglaväravad murti 
maha, kõik vangid lasti vabadusse ja vangla pisteti põlema. Sealt edasi mindi vabastama ka teisi vange. Kõikjal vabastati vangid. 
Samuti rünnati kohtu- ja politseiasutusi. Päeva jooksul ühinesid ka tööliste ja madrustega ka Tallinna  sõdurite  garnison. Mitmes 
polgus tapeti sõjaväeametnikke, arste jne. Ööl vastu 3. märtsi oli Tallinnas rahutu  - süüdati politseidasutusi jne. Samalaadsed 
sündmused leidsid aset ka mitmetes teistes Eesti linnades, kus leidus rohkesti vene sõdureid või vene rahvusest sõdureid - Narva, 
Pärnu, Haapsalu, Tartu, Kuressaare.  Haapsalus relvastatud madrused tapsid linnapea  ja kohaliku pastori?. Kokku tapeti märtsi 
alguses u 20 inimest. 1905. aasta revolutsiooni jooksul tapeti ainult 1 inimene. Tagant järele hakati veebr rev nimetama 
Päikesepaiste  revolutsiooniks. Enamik Eestist sai revolutsiooni toimumisest teada  ajalehtede  vahendusel, mingeid sündmusi maal 
eriti ei toimunud. Maarahva  puhul võib tähtsaks pidada 10. märtsi, kui tähistatid Vene rev võidu ja  ohvrite  mälestuspüha. Rev 
tulemusena oli vana võim kõrvaldatud. Petrogradi eeskujul juba 3. märtsil moodustatid ka Tallinnas Tööliste ja Soldatite Nõukogu 
- vabrikute kaupa töölise valisid oma esindajad. Tallinna Tööliste ja Soldatite Nõukogu esimeheks sai  Lutšin. Mõni päev hiljem 
otsustati kaasata ka tsiviilelanikud ja saatsid ka mitmed suuremad Eesti seltsid oma esindajad Nõukogusse, aga üsna varsti saadi 
aru, et sellest väga kasu ei ole. Nõukogust kujuneski pigem poliitiline jututuba, 300-liikmeline. Tallinnas domineerisid ainult 
vasakpoolsed j õudesseerid ja … Hakati organiseerima ka uut politseisüsteemi. 3. märtsil hakati moodustama Tallinna miilitsat, 
koosnes vabatahtlikest, esimeseks ülemaks sai eestlasest  jurist  Aleksander Hellart?. Tallinnas levis nii Nõukogude  moodustamine  
kui ka miilitsa moodustamine kõikidesse Eesti linnadesse. Miilitsate hulka kuulusid alguses ka hulk vanglatest lahti lastud. 
Väljaspool Tallinnat polnud võimalik tööliste ja soldatite nõukogu moodustada, sest neid oli liiga vähe, selleks kaasati sinna ka 
seltsid, Tartus ka üliõpilased. Paljudes linnades ei moodustunud need nõukogud nii vasakpoolseteks ja revolutsiooniliseks. 
AV hakkas tagandama  seniseid kõrgemaid ametnikke. Sama toimus ka Eestis - 5. märstil nimetas AV Eesti kubermangu esimeheks 
Jaan Poska  ja  Liivimaa  kubermangu komissariks Riia linnapea  Anders Krašnaks. 
Võimu eestistamine - enamik juhtivatest ametikohtadeks läks eestlaste kätte. Poska korralduseks määrati Põhja-Eestis 
maakondadesse maakondade komissarid ja miilitsat, kes olid kõik eesti rahvusest. Otsest määramist L õuna -Eestis ei toiminud, 
seltsid saatsid oma esindajad Ajutistesse Maanõukogusse, kus valiti enda esindajad. Kõik vene rahvusest ametnikud asendati 
eestlastega, ainult kohtunike leidmisel tekkis probleeme. Kõik need vastloodud ametiasutused võtsid järk-järgult üle eestikeelse 
asjaajamise . Eestlaste kätte läksid ka linnavolikogud, mis varem olid olnud baltisaksalaste kontrolli all, nende esindusse valiti 
seltsidest. Eesti  rahvusväeosade  loomine. Kui 1915. aastal Vene sõjaväevõimud nõustusid rahvusväeosade  loomisega  Lätis, siis ka 
eestlased soovisid seda, aga see ei läinud läbi. Pärast veebruari revolutsiooni rahvusväeosade tõstatamine toimus uuesti - eesti 
rahvusest  sõdurid ja nooremohvitserid tõstatasid selle küsimuse. Juhtivamateks keskusteks Tallinn, kus loodi Tallinna Eesti Büroo 
ja  Petrograd , kus loodi Eesti sõjaväeosade organiseerimise KK, tekkis praktiliselt üle Venemaa, kus oli piisavalt Eesti väeosi. 12. 
aprillil  saadi luba luua esimene eesti jalaväepolk, mis koostati tagalaväeosadest. 12. märstil anti ka esimene  käskkiri  sellele 
polgule, juhtis Pinding. Juba mai alguseks oli polku koondunud rohkem kui 3000 eesti sõjaväelast. 
Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee, mille esimeheks valiti  Konstantin Päts, loodu juunis 1917. 
Veebruaruirev tulemusena sai Eesti omale  AUTONOOMIA . Selle nõue oli juba üsna vana, juba 1905. aasta rev leiti, et Eesti 
peaks saama kohalike asjade otsustamisel eesõiguse. 1906. oli koostatud isegi  seaduseelnõu Eestile autonoomia andmiseks, see 
koostati Š veitsis (k.a. Päts), mõeldud  esitamiseks  Vene duumale, aga tegelik olukord oli selline, et seda  seaduseelnõud isegi ei 
üritatud esitada. See nõukogu nägi ette, et Eesti saab oma  maanõukogu ja parlamendi?. Ühtseks jäävad välispoliitika
riigikaitsepoliitika, majanduspoliitika , tollisüsteem. 
Maailmasõja eel tekkis Tallinnas Eesti Intelligentide klubi, mis koondas kõiki Eesti haritud seltskonna tegelasi. Seal arutati 
kõikvõimalikke päevapoliitilise probleeme. Tekkisid mingid väiksemad seltskonnad, ühte sellist hakati nimetama autonomistide 
rühmaks , nende eestkõnelejaks kujunes Jüri Vilms, enamik neist panid hiljem aluse Eesti tööerakonnale? 1915. aastal Vilms 
tutvustas autonoomia mõtteid ajakirjas Vaba Sõna. 1916 esines ta Eesti talurahva vabastamise pidulikul aktusel, kus kuulutas 
autonoomia saavutamise Eesti rahvuse kõige olulisemaks eesmärgiks. Vilms koostas uue seaduseelnõu, nägi välja samasugune 
nagu 1906. Šveitsis koostatud, rohkem tähelepanu pööratud rahvusautonoomiale. Pärast veebruarirev toimumist tekkis reaalne 
võimalus autonoomia esitamiseks. Juba märtsi esimestel päevadel pääsesid  vürst  Fobi? jutule Jaan Raamot ja Jaan  Tõnisson , kes 
kes tundis vürst Vobi? isiklikult. Mõlemad sondeerisid pinda, kuidas suhtuks AV  peaminister  sellesse, kui Eesti taotleks 
autonoomiat, vürst andis omalt  poolt soovituse esitada Riigiduumale vastav seaduseelnõu. 11.-13. märtsini toimus nn Tartu 
nõupidamine - kogu nõupidamine suunatu seaduseelnõu väljatöötamiseks, osalesid Eesti Seltside Liit ja Ajutine Põhja-Balti 
Komitee. Tartu Nõupidamine kujunes ülimalt ägedaks. Tallinlased arvasid, et  tulevane  Nõukogu valivad kõik Eesti elanikud. 
Tartlased olid sellele vastu, leides, et ajad on muutunud ja nüüd pärast revolutsiooni rääkida aadli institutsioonide ülevõtmisest on 
mõttetu. Teine tüliküsimus seisnes selles, et Tõnisson arvas, et Eesti peaks jätkama 2 kubermanguga, kusjuures mõlema 
kubermangu eesotsas seisaks kubermangu komissar ja selle üle võimutseks kindralkuberner . Tallinlased nägid selles Tõnissoni 
võimuambitsioone. 17. märtsil anti seaduseelnõu Petrogradis AV üle. AV suunas eelnõu menetlemiseks juriidilisse komisjoni ja 
seal seel takerdus. Eestlased  rääkisid laiendatud omavalitsusest, mitte autonoomiast. Juriidilises komisjonis leiti, et eestlased 
taotlevad aga autonoomiat, seda saab lahendada vaid tulevane Asutav Kogu. 26. märtsil eestlaste manifestatsioon Petrogradis (aga 
mitte ainult seal, vaid ka kõikides Eesti suuremates linnades), selle algatajateks Eesti Vabariiklaste Liit, mille eesotsas oli Artur 
Valmer - leidsid, et kui see juriidiline  komisjon ei taha Eestile autonoomiat anda, siis tuleb teda  sundida . Petrogradi kogunes Jaani 
kiriku juurde 40 000 inimest, kaasas oli suur hulk orkestreid, kogu see mass liikus vägagi organiseeritult läbi kesklinna AV 
koosistumisasutuse juurde, andis AV üle rahva nõudmised. Ka Eestist saadet AV hulk telegramme sama nõudmisega. 30. märtsil 
kinnitas Av määrused Eestimaa Kubermangu Ajutise Valitsemise korralduseks. Nende määrustega ühendati eestlaste asumaad. 
Välja jäid uuest loodavast rahvuskubermangust Narva linn, Valga linn koos ümbruskonnaga ja  Setumaa . Selle rahvusliku 
kubermangu juhtimine toimus kubermanguvalitsuse poolt, Poska võim laienes ka Lõuna-Eesti aladele. Poskale nimetati kaks abi - 
Jaakson ja Kaarel Parts. Määruse järgi ka Eestimaa Kubermangu Ajutise Maanõukogu loomine, mis tuli valida demokraatlike 
üldvalmisega, sellele anti õigus otsustada kõikid kohalikke halduslikke, kultuurilisi ja majanduslikke  küsimusi . Maanõukogu võis 
ametisse kinnitada Maavalitsuse. 30. märtsi määrustega olid Eesti tollased liidrid rahul - kuni suveni rohkem ei üritatud. 
Autonoomiaseadus  oli küll kätte saadud, aga see tuli ka ellu viia - sellega olidki Eesti  poliitikud 1917. aasta suve seotud. Samas 
tuleb nimetada eestlaste tegevuse õigeaegsust - kui alguses oldi peale veebr revolutsiooni vähemusrahvuste suhtes sallivad, siis 
juba aprilli keskel tekitas AV kriisi see, kui ukrainlased hakkasid endale autonoomiat saavutama. Rakendusotsuste vastuvõtmiseni 
jõuti alles juuni lõpus.
Vastutegevust kohtasid eestlased nii siin elavate  muulaste  kui ka kohalike vasakpoolsete poolt. Jaan Poska poolt tagandatud vanad 
vene ametnikud pöördusid  AV poole kaebekirjaga, kus Poskat süüditstati sepratismis, samal päeval AV otsustas, et edaspidi 
määratakse Eestimaa kubermangu etteotsa vene rahvusest inimesi. See püstitas aga protestikirjad. Jaan Poska jäi aga endiselt 
kubermangu komissariks. Probleemid tekkisid, kui hakati tähistama 1. maid - 18. aprilliks Tallinna Nõukogu kavandus 
suurejoonelise demonstaratsiooni, kus rahvahulk pidi marssima läbi linna, aga vahetult enne otsustas Tallinna Nõukogu, et 
eestlased sini-must-valget lippu välja ei tohi (teised võisid oma lipud tuua). 
05.09.12
Et otsus oli tulnud viimasel hetkel, siis olid olemas ka sini-must-valged. Samas, kuigi  lippude  rebijateks olid vene madrused, siis 
poleks nad ise selle peale tulnudki, kui neid poleks taga ässitanud eesti  enamlasedkujutasid vasakpoolsetele kui eesti 
reaktsioonilise kodanluse võitluslippu. Tallinna Nõukogu oli siiski niivõrd aumehelik, võttis vastu otsuse, millega mõistis hukka 
lippude rüvetamise, küll aga nii ei mõelnud eesti enamlased. Sellest tulenes nüüd vihavaen eesti sõjaväelaste ja enamlaste vahel. 
Eesti enamlaste ja eesti sõdurite vahel toimus mõningaid lööminguid. Enamlased püüdsid eesti polku laiali lüüa. Apelleeriti 
Tallinna Nõukogule. Enamlased hakkasid levitama kuulujuttu, justkui kavatsetaks neid saata rindele ja nende asemel tulevad 
tagalasse eestlased, et selle tõttu nad eesti polke loovad. Teiselt poolt Tallinna  Nõukogus enamlased väitsid, et eesti  väeosa  on üks 
osa rahvuslikust poliitikast, aga see on vastuolus tööliste huvidega. Tallinna Nõukogu hakkaski avalikult nõudma esimese eesti 
polgu likvideerimist, aga esialgu ei andnud nende tegevus tulemusi. Mai kuus saadeti Tallinnast telegramm, milles väideti, et on 
käimas relvastatud vastupanuliikumine , milles on süüdi eesti sõdurid, aga see oli vale. Pärast seda kaldus AV selles suunas, et 
tulebki eesti polk laiali saata, viimasel hetkel jõudis toonase Vene sõjaministri  Kerenski  juurde Jüri Vilms, Vilms seletas talle, 
kuidas olukord tegelikult on ja jõuti kompromisseile: polku laiali ei saadetud, aga ta saadet Tallinnast Rakverre ja AV otsustas, et 
see polk jääb ainukeseks eesti polguks. Esimese eesti polgu jaoks oli ümberasumine Rakveresse isegi kasulik - suudeti polk luua 
kindlale alusele. Keeld rohkem polke luua kehtis 1917. aasta sügiseni - septembrist hakata looma uusi eesti rahvusväelasi, kõik 
koondati esimeseks eesti diviisiks, selle etteotsa tõusid alampolkovnik Johan Laidoner.
94% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Eesti uusima aja ajalugu #1 Eesti uusima aja ajalugu #2 Eesti uusima aja ajalugu #3 Eesti uusima aja ajalugu #4 Eesti uusima aja ajalugu #5 Eesti uusima aja ajalugu #6 Eesti uusima aja ajalugu #7 Eesti uusima aja ajalugu #8 Eesti uusima aja ajalugu #9 Eesti uusima aja ajalugu #10 Eesti uusima aja ajalugu #11 Eesti uusima aja ajalugu #12 Eesti uusima aja ajalugu #13 Eesti uusima aja ajalugu #14 Eesti uusima aja ajalugu #15 Eesti uusima aja ajalugu #16 Eesti uusima aja ajalugu #17 Eesti uusima aja ajalugu #18 Eesti uusima aja ajalugu #19 Eesti uusima aja ajalugu #20 Eesti uusima aja ajalugu #21 Eesti uusima aja ajalugu #22 Eesti uusima aja ajalugu #23 Eesti uusima aja ajalugu #24 Eesti uusima aja ajalugu #25 Eesti uusima aja ajalugu #26 Eesti uusima aja ajalugu #27 Eesti uusima aja ajalugu #28 Eesti uusima aja ajalugu #29 Eesti uusima aja ajalugu #30 Eesti uusima aja ajalugu #31 Eesti uusima aja ajalugu #32 Eesti uusima aja ajalugu #33 Eesti uusima aja ajalugu #34 Eesti uusima aja ajalugu #35 Eesti uusima aja ajalugu #36 Eesti uusima aja ajalugu #37 Eesti uusima aja ajalugu #38 Eesti uusima aja ajalugu #39 Eesti uusima aja ajalugu #40 Eesti uusima aja ajalugu #41 Eesti uusima aja ajalugu #42 Eesti uusima aja ajalugu #43
50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 43 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2013-03-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
20 laadimist Kokku alla laetud
0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Laaroux Õppematerjali autor

Mõisted

poliitilised motiivid, vasakpoolsed jõud, võimu eestistamine, nõupidamine, valmer, aasta sügiseni, organistatsioonid, vähemlaste partei, kujunes vasak, radikaal, ühendusest, eesti radikaal, kõike lõuna, reageerimine üle, omamoodi veelahe, juunil rahvuskongress, blokk, blumbach, uus valimismäärus, varade riigistamine, maareform, aasta veebr, vastamata küsimus, baltoskandia mõte, enamlik riigipööre, tellingshausen, kapitulatsiooniaktile, muutunud ettevaatlikuks, kolmas võimalus, omariiklust, juhan pitka, veebr 1918, iseseisvusmanifest kirja, jürimaa, kuupäevaga, orina lahing, ober, ober, seevastu eestimaa, beirat, adolf friedrich, mitmesugused piirangud, veelahkmeks, vahepealne kesk, kubbo, kilingi, saanud l, 1500 tääki, stanislav bulak, pöörama, saksa okupatsioonivõim, a märtsi, tallinna tsn, üsna muljeltavaldavaks, põdder, jaan klaar, läbikukkumist, punaarmee nõrgenemine, rahvaväe tugevnemine, vabatahtlike pataljon, aasta kevad, terror, rahvaväe juhtimine, vabadussõja puhkemist, orava, ruhja katastroof, jamburgi operatsioon, pihkva operatsioon, aluksne operatsioon, ebamäärase korralduse, olukord teistsugune, meeleoludega, äsja konstrueeritud, kolmepoolne konverent, pooldama eestlasi, maailmapoliitikas, täielikus üleolekus, võnnu lahing, diviis, vastuargumendid, suurpealetung, loodearmee puht, avalov, lahendamisest, juunil 1920, nn tolli, holdre, põllumeeste kogu, transtiitkaubanduse tipp, jaolt tahes, struktuurne orientatsioon, aktsiaselts ilmarine, uudseid harusid, märkimisväärset vahetkasu, hakkas lääne, inflatsiooniliste meetoditega, rakendas riigi, dets 1924, orientatsiooni muudatuse, põlluga, nüüd vabadussõja, formaal, toimusid ennetähtaegselt, allkirjade kogumise, sotsialistide töölisparteisse, maareformist, pitkat ennast, tööerakonna lüüasaamist, kommunistide esiletõus, lõpetamine, kov valimisid, lasti maha, 1931, kõneldi puna, tõnisson, majanduskriisi puhul, erapooletutena, lagunemine, riigipea funktsioon, olla linnavalimistega, tagantjärele, august rei, vabadussõjalisi tervikuna, tallinna malev, rein marandi, u poole, enesetsensuuri, tagantjärele, kojad avalik, poliitikuta, etükl, lui metslang, karl einbund, märtsil 1934, vangistuse, muutmise eelnõu, aasta mais, väljasaatmine, liikumisvabaduse piiramist, eriluba, režiimi kaotamist, diplomaatia, kokkuleppeliselt, admiral koltšaki, teisejärguliseks ripatsiks, loodetud, lisandus baltisaksakaart

Sisukord

  • EESTI UUSIMA AJA AJALUGU
  • Kohustuslik kirjandus Eesti ajalugu V ja VI
  • aasta
  • Enamlaste partei
  • Vähemlaste partei
  • Esseeride partei
  • Demokraatliku bloki liikmed
  • Eesti Demokraatlik Erakond
  • Eesti Radikaal-Demokraatlik Erakond
  • Maanõukogu töö
  • -4. juunil Rahvuskongress
  • Eesti iseseisvus
  • päevakäsku
  • Keiserliku Saksamaa okupatsioon 1918
  • Eesti enamlased
  • Vabadussõjas saavutatud edu põhjused
  • Välisabi
  • Veebruar-mai 1919 - rahvaväe kaitselahingud Lõuna-Eestis
  • Ruhja katastroof
  • Rahvaväe strateegiline pealetung
  • Rüdiger von der Goltz
  • Sõda Venemaal juuli-august 1919
  • Suurpealetung
  • Tartu rahu
  • Eesti lõunapiir
  • Eesti majandus 1920-1940
  • Põllumeeste Kogu
  • Struktuurne orientatsioon
  • Sisepoliitika
  • II riigikogu valimised
  • Kommunistide riigipöördekatse
  • Kes, millal ja miks?
  • Vaikiva ajastu aastad
  • Järjekordne põhiseaduse muutmine
  • Eesti Vabariigi välispoliitika

Teemad

  • aasta
  • Eesti Radikaal-Sotsialistlik Partei
  • Eesti Maarahva Liit
  • Eesti Talurahva Liit
  • Üle-Eestiline Rahvaasemike Kongress
  • 4. juunil Rahvuskongress
  • päevakäsku
  • Stanislav Bulak-Balahhovitš
  • Laidoner
  • Jaan Anvelt
  • Vallner
  • de jure
  • Tartu rahu
  • orientatsioon idaturule
  • aktsiaselts Atlanta
  • Eesti Vabariigi kodanikud
  • Larka
  • Laidoneriga
  • Pätsi
  • August Rei
  • märts 1934 riigipööre

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

86
doc
204
pdf
147
docx
290
pdf
26
docx
222
doc
56
doc
33
doc





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto