Eesti uusaeg (1)

Eesti uusaeg .
Mahtra sõda.
1856 .
Jüripäevast pidid uued maaseadused kehtima hakkama. 23.04 on see.
Olukord muutus rahutuks, sest tahetu teada saada palju on töökoormisi. Aga loodetud tulemusi ja kergendusi ei tulnud. Nii siis pahameel kasvas ja alates aprilli lõpust mai alguseni hakkasid rahutused liikuma idast läände. Algas virumaalt algvere mõisast. Keelduti teotööst.
Aprilli lõpp- septembri lõpp 1856. Toimusid rahutused-
Kuulsaim 2 juuni mahtras.
Talupoegade mäss, mahtra katastroof, ülestõus jne.
Selles osales u 700- 800 talupoega 9-10st mõisast.
Neid tuli pool roodu sõdureid maha rahustama.
2 juuni hommikuks pidid minema karistuse järgi.
Hans tetsius. Ja veel mõne käskjalaga kutsuti rahvast appi.
Siis saabus see rahvas, relvadega.
Sõdurid piirati sisse, läks kähmluseks.
Sõdurite salk sunniti kähmlusega põgenema. Seal sai surma 1 ohvitser, 13 sõdurit said haavata , ja peale seda rünnati mõisa. Põletati maha mõisa peahoone , viinakelder, viljaait põletati.
Peale seda liiguti sealt mõisast edasi.
Lõpuks tuli abiväge ja suruti see mäss maha. Nendele kohut mõistma asus sõjakohus.
Väga karmid karistused, osad mõisteti surma.
Kaks said 1000 hoopi kadalippu, mida peeti surmavaks. Saadeti asumisele, osad said 100 hoopi ja ka 50.
Karistamine toimus talvel. Isegi need kaks kes said tuhat hoopi jäid elama.
Soov massiliselt venemaale rännata, et pääseda mõisaorjusest.
Maltsvetlaste liikumine, prohvet Maltsvelt. Rikas talupoeg .
Maltsvelt on talunimi. Tegutses põhiliselt järvamaal ja kuusalus. Võimud hakkasid teda taga kiusama .
Ta hakkas rääkima, et rändame välja, sõitis sõpradega Krimmi. Hakkas otsima neid maakohti kuhu viia mõisaorjusest äraväsinud talupojad.
Samal ajal kogunes hulk tema järgijaid Lasnamäele. Ja hakkasid tema ettekuulutuse kohaselt ootama valget laeva.
Oodati paar nädalat ja siis loobuti.
Osa seltskonnast. U 700 põhja-Eesti talupoega siiski Krimmi jõudsid.
Algab talupoegade uus ajastu.
VENEMAA. SÕDA
19 saj suurim läbikukkumine 1853 -1855 Krimmi sõda. Venemaa sõdis üksi Krimmi, Türgi, Inglismaa ja Sardiiniaga, Prantsusmaa.
Sõda toimus krimmis. Aga mõjutas ka läänemere piirkonda.
Sõda sai alguse sest Venemaa okupeeris ..?
450 000 inimelu nõudis see sõda.
Mitmed ajaloolased on sellisel arvamusel, et keiser Nikolai I et 1855 aasta veebruaris tegi keiser selle sõja ebaõnnestumise pärast enesetapu, arvatakse et ta mürgitas ennast.
Selle sõjaga sai selgeks, et venemaa oli äärmiselt mahajäänud maa.
Krimmi sõda sai tõukeks uuendustele, mida hakkas läbiviima keiser Aleksander II
Sõjaliselt ja tehniliselt oli äärmiselt maha jäänud. Transport oli mahajäänud, raudteed , teed jms.
Nekrutid kes pärisorjade seast võeti olid kirjaoskamatud, teenisid 25 aastat, oli kehv sõjavägi.
Mujal oli ülemindud juba üldisele sõjaväeteenistusele. Väike koosseis rahuajal, sõjaajal sai suure armee kokkukutsuda, õpetatud reservid .
1862 - 1874 viidi sõjaväe vallas läbi hulk reforme.
1874 kehtestati üldine sõjaväekohustus.
Teenistuskäik sõltus haritusest. Mida haritum, seda lühem teenistus .
1874 reform oli ainult mis tunnustati ka kohe Baltikumis.
Aleksander II 1860 reformid .

• 1861 maarahva seadused. talupojaseadused
  
• Passikorraldus . Kõik said rännata igast külast külasse.
  
• Passi eest tuli maksta. Ei tohtind olla vallale ja mõisale võlgu ja kohustused olid täidetud.
  
• Liikumisvabadus oli oluline teetähis uue kapitalistliku tööturu tekkele.