Eesti turism 1993-2011 (0)

Sarnased õppematerjalid

11

doc

Turismi ajalugu

· reisiettevõtjad ­ reisikorraldajad ja reisibürood · reisisihi korraldajad ­ avaliku, era- ja kolmanda sektori organisatsioonid ja asutused. Maailma Turismiorganisatsiooni määratluse järgi loetakse turismiks inimeste reisimist väljapoole nende igapäevast elukeskkonda puhkuse, äri või muudel eesmärkidel kestusega kuni üks kalendriaasta. Määratlusele vastavaid reisijaid nimetatakse külastajateks ja nad jagunevad ühepäevakülastajateks ja turistideks. Turism jaguneb väljaminevaks, sissetulevaks ja siseturismiks. Igapäevane elukeskkond on inimese elu-, töö- või õppimiskoha ning muude tema poolt tihti (vähemalt kord nädalas) külastatavate kohtade (kirik, kauplus, polikliinik jne) vahetus läheduses asuv ala. Suvilatesse ja maakodudesse sõitmist loetakse turismiks. 1 Reisimine on laiem mõiste kui turism

Turism

7

doc

EESTI HOTELLITURU ÜLEVAADE JA ANALÜÜS

TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Merly Sepri-Eha AUTH 4 EESTI HOTELLITURU ÜLEVAADE JA ANALÜÜS Uurimustöö Juhendaja: Tiina Viin Pärnu 2008 Sissejuhatus. Eesti majutusettevõtetes ööbis 2007. aastal 1,38 miljonit välisturisti. Võrreldes 2006.aastaga vähenes nende arv 3,3% ehk 47 260 turisti võrra. Valdavalt tulenes ööbimiste vähenemine välisturistide ööbimiste arvu langusest spaades ja sanatooriumides. Positiivne tegur oli ka mitmete uute hotellide avamine 2007.aastal. Näiteks Tallinnas suurenes hotellikohtade arv 2007. aasta jooksul 21% (lisandus 8 hotelli umbes 2300

Turismi -ja hotelli ettevõtlus

16

docx

Nimetu

TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtlusosakond Ene-Mari Saamel AÜTH1 TURISM EESTIS Referaat Juhendaja: Grete Männikus, MBA Pärnu 2016 SISUKORD 1.Turism.............................................................................................................................4 1.1.Turismi tähendus......................................................................................................4 1.2.Turismiseadus..........................................................................................................5 2

Budism

58

ppt

Rekreatsioon ja turism

Rekreatsioon ja turism  Terminoloogia Suurem osa kirjandust võõrkeeltes, raske eesti keelde tõlkida: · inglise keeles leisure, recreation, outdoor, sport(s), tourism · soome keeles vapaaaika, virkistys, ulkoilu, liikunta, urheilu, matkailu · eesti keeles ­ virgestus, rekreatsioon, välisliikumine, sport, liikumisharrastus, turism  Vaba aeg leisure · objektiivne ­ saame mõõta ajaliselt minutites, tundides, päevades · subjektiivne ­ sisemine tunnetus Neulinger, 1974  Rekreatsiooni mõiste · Ladina k. recreatio ­ värskendav, taastav · Ajalooliselt käsitleti kui teatud aja vältel toimuvat vabalt valitud kerget ja puhkust pakkuvat tegevust, mis võimaldab inimestel

Vaba aeg ja rekreatsioon

15

docx

PIIRKONNA TURISMIARENGUKAVA ANALÜÜS

Sihtkohaks maailmas valisin Gotlandi, kuna välisel vaatlusel on ta vägagi sarnane Hiiumaale. Esimeses kahes peatükis tutvustan sihtkohta ja turismisektori olukorda Maailmas, Euroopas ja Eestis. Järgnevas kolmes peatükis on analüüsitud külastusstatistika muutumist, tootevalikut ja sihtkonna turundust vastavalt sihtkohtade visioonidele. Viimases peatükis on toodud mõned ettepanekud piirkonna arendamiseks lähtuvalt piirkondade visioonidest/ turismiarengukavadest. Eesti ja Hiiumaa puhul on kasutatud nii visiooni kui ka vastavaid arengukavasid, kuid Gotlandi puhul on kasutatud ainult visiooni ja erinevaid sektorit tutvustavaid materjale. Gotlandi turismiarengukava on rootsi keelne, seetõttu otsustasingi kasutada teisi kättesaadavaid allikaid. Töö eesmärgiks on rakendada praktiliselt teadmisi ülemaailmsest, riiklikust ja regionaalsest turismipoliitikast, Eesti riiklikust ja piirkondlikest turismi arengukavadest, piirkonna analüüsist ja planeerimisest

Turismimajandus

18

docx

Turismitrendid

Materjali otsitakse raamatutest, kogumikest, ajakirjadest, ajalehtedest, õigusaktidest ja ka internetist. Vanim kasutatud allikas pärineb aastast 1998 ja uusimad pärinevad aastast 2013. Töö koosneb kahest osast, mis mõlemad omakorda jaotatakse kolmeks alapeatükiks. Esimeses osas kirjeldatakse turismi erinevaid liike ja vorme ning kirjeldatakse ka nisiturismi . Töö teine osa keskendub turismi ajaloole ja erinevatele turismitrendidele praegusel ajal ja ka tulevikus. 3 1. TURISM 1.1. Turismi mõiste ja liigitus Holloway (1998, viidatud Jakobson 2003 vahendusel) definitsiooni kohaselt haarab turism tegevusi, mis on seotud inimeste reisimise ja viibimisega väljaspool nende elukohta mitte kauem kui üks aasta järjest vaba aja veetmise, äri või muudel eesmärkidel. Põhjusi, miks inimesed reisivad on erinevaid ja seetõttu jaguneb turism ka mitmeks erinevaks osaks. UNWTO ehk Maailma Turismiorganisatsiooni järgi liigitatakse turismi järgnevalt:

Turism

34

docx

Regionaalareng ja -poliitika Saaremaal

...........3 Praktiline töö 2. Saare maakonna arengunäitajad......................................................................4 Praktiline töö 3. Saare maakonna arengutegurid...................................................................... 11 Praktiline töö 4. Turismi areng Saare maakonnas.....................................................................21 Praktiline töö 1. Saare maakonna osatähtsus Eestis Jooniselt 1 on näha, et Saare Maakonna rahvastiku osatähtsus kogu Eesti rahvastikust on ca 2,5%. Osatähtsus on vaikselt kuid järjepidevalt langenud. Elamuehitus on olnud kõige suurema osatähtsusega 2008-2010 perioodil, kuid on alati olnud tugevasti alla Eesti keskmise (Eesti keskmine ca. 8%) Tööjõud on suhteliselt sarnane rahvastiku osatähtsusega ning on olnud kerges languses. SKP osatähtsus on olnud väiksem kui rahvastiku osatähtsus ning püsinud stabiilsena 1,8% juures ning on tugevasti alla Eesti keskmise.

Ühiskond

2

odt

Turismimajanduse hetkeolukord ja väljavaated tulevikuks

kasvavad nii pakkumine kui nõudlus. Ka heitlikes tingimustes suudetakse stabiilsena püsida.Turist eelistab lihtsalt soodsamaid pakkumisi, tõstes nii odavate lennuliinide ja keskklassi hotellide edu, samas aga kahandades traditsiooniliste lennufirmade ja luksushotellide tulu.Tänu transpordivõrgu ja infrastruktuuri arengule ning madalale hinnaklassile soodustatakse ka väiksemate turismisihtkohtade külastamist, mis asuvad keskustest eemal.Milline on aga Eesti turismimajanduse hetkeseis ning üldised tulevikutrendind üle maailma? Eesti on kõikidele turistidele avatud maa. Viimastel aastatel on suurenenud nii sise- kui välisturistide arv. Ülekaalus on soomlased, kuigi aastast aastasse sõltuvus nende turust väheneb ja Eesti kogub tuntust ka kaugemates piirkondades.Põhiosa sihtturust moodustavad ,Soome, Rootsi, Peterburi regioon, Norra, Saksamaa ja Läti. Arenevad sihtturud on Suurbritannia, Taani, Itaalia ja

Turismi -ja hotelli ettevõtlus

Kommentaarid (0)