Suutsime orjusest vabaks võidelda, paremad elutingimused endale luua, lisaks veel mitmetele rahvuse tunnet tekitavatele olulistele sündmustele suutsime väheste vahenditega iseseisvuda ning luua Eesti Vabariigi. Eesti Vabariik on mitmeid raskeid aegu üle elanud, kuid siiski oleme oma sõltumatust suutnud hoida ning olla täiesti iseseisev väikeriik. Võrreldes varasemate raskete aegadega, mis eestlased on üle elanud, pole praegune majanduskriis nii hull, kui esmapilgul paistab. Meie, eestlased, oleme uhked oma kodumaa üle, nagu kõigil rahvastel on kombeks oma kodumaad armastada. Kuid siiski ihkavad meist paljud välismaale elama minna ja paremaid maid otsima minna, kuid kodumaalt kaugel olles tekib koduigatsus, hakatakse meenutama oma kodumaal olnud head elu ja ühtäkki võõras riik polegi nii südamelähedane nagu esmapilgul paistis. Eestlastele on omane oma kodukoha armastus ja sinna naasmine. Ükskõik kui kaugel ollakse
Alates 1. maist 2004 on Eesti Vabariik Euroopa Liidu täieõiguslik liikmesriik. Euroopa Liidu liikmelisus on avanud Eesti kodanikele palju uusi võimalusi ning aidanud oluliselt kaasa kogu riigi majanduslikule arengule. Avalikkuse toetus Eesti kuulumisele Euroopa Liitu on kõrge. Koos ülejäänud liikmesriikidega kujundab Eesti Euroopa Liidu poliitikat ning osaleb liidu õigusaktide väljatöötamisel. Osalemine Euroopa Liidu tuleviku kujundamises on muutunud valitsuse ministrite ja ametnike igapäevatöö lahutamatuks osaks. Kõik Riigikogu liikmed puutuvad pidevalt kokku Eesti seisukohtade kujundamisega Euroopa Liidu algatuste suhtes või seaduseelnõude menetlemisega, mille aluseks on Euroopa tasemel vastu võetud reeglid. Euroopa Liidu edasiarendamine koostöös teiste liikmesriikide ja Euroopa Liidu institutsioonidega on Eesti välispoliitika absoluutses keskmes. Veelgi enam, järjest rohkem saab selgeks, et Euroopa Liit on midagi enamat kui
Unustamata rõhutada asju, mis veel halvasti või tegemata. Üks ei välista teist. Head sõbrad, olgem põhjusega uhked oma riigi ja ühiste saavutuste üle, ent vaadakem ausalt otsa ka tegematajätmistele. Just täna, mil Eesti riigi suure juubelini on jäänud täpselt viis aastat. Ja miks mitte seesuguse pilguga, mis nõuab nende asjade korda tegemist Eesti Vabariigi sajandaks sünnipäevaks. Hea Eesti rahvas. Vaadakem kaugemale lähenevate valimiste horisondist. Kaalugem hoolikalt valikuid, mida meile pakutakse. Nii neid, mille mõju on parimal juhul lühiajaline. Kui ka probleeme, mille osas lahenduste leidmine ja otsustamine on meie kõikide huvides. Sest, hea kuulaja, järgmise viie, maksimaalselt seitsme aasta jooksul muutub me olukord oluliselt. Kuigi me ei saa ennustada kõike, mis võib nende aastate jooksul juhtuda, teame mõndagi juba nüüd. Teame, et vähese sündimuse ja eluea pikenemise tõttu peab juba 2018ndal aastal kolme
Sisukord Sissejuhatus Hästi oluline on tänapäeva iga riigi arenemine nii majanduslikus pooles kui ka sotsiaalses pooles. Kui praegu mõelda mõned aastad tagasi minevikku, siis majanduslangus mõjutas kõiki riike, kuid erinevalt. Et jälle majandus on hakanud elavnema, siis iga riik peaks tegema tarku otsuseid ja panustama sellele, et edasine kasv ei oleks keeruline ja mööduks suuremate takistusteta. Seega, milline oleks Eesti jaoks selline edasiviiv jõud, kas oskustöölised tööstusühiskonnas või hoopiski infoühiskond? Kõige lihtsam järeldus oleks, et infoühiskond viiks meie majandust edasi. Räägitakse meist kui e-riigist ja kõrgelt arenenud infotehnoloogiaga riigist. Kuid, kas sellise väikese riigi jaoks oleks selline liikumine õige otsus. Ometigi on meil Euroopa Liidu tasandil suured põllud ja metsad ja sellega ka kaasnenud toetused. Milleks mitte arendada oskustöölistega tööstusühiskonda. Kõige selline põhilisem ja olulisem küsimus on kuidas panna ma
Praeguses infopuuduses ei saa me välistada, et Süürias läheb käiku Liibüa mudel, et Assad kukutatakse seest. Siis on tegemist juba täiesti uue reaalsusega ning seda kuidas Venemaa siis käituks me ei tea. Eesti on USA sõjaline liitlane ja konflikti korral oodatakse Eesti sõjalist panust Süüria konfliktis. Eesti sõdurite saatmise Süüriasse otsustavad kõrgeima võimu (rahva poolt valitud esindajad) ehk Riigikogu liikmed. Tarmo Tamm Keskerakonnast on öelnud, et peab küll vajalikuks Süüria sõjapõgenike toetamist ning neile riiete ja igapäevaeluks vajaliku saatmist. Tunnustab neid inimesi ja organisatsioone, kes korjandusi korraldavad ning seda vabatahtlikult teevad. Lapsi ja naisi peab ikka toetama. Meie küll ei pea sekkuma Süüria valitsusvägede ja mässuliste vahelisse konflikti vähemalt seni, kuni pole lõpuni selge, et kes selle keemiarünnaku korraldas. Kui
mille väljavahetamine ning renoveerimine on mahukas töö ja nõuab jällegi aega ja peamiselt raha. Arvestatud on, et reoveedirektiivi nõuete täitmine läheb Eestile maksma umbes 5 miljardit krooni. Suureks ,,mureallikasks" on ka prügilad. Jäätmed ei tohi saastada pinnast, põhjavett ega õhku. Nende nõuete täitmine tuleb Eestile kõige kulukam ning aeganõudvam. Euroopa Liidu liikmena peab küll meie riik mitmete nõuete täitmiseks tegema rahalisi kulutusi, kuid nagu on öelnud ka Eesti Rohelise Liikumise juhatuse esimees Peep Mardiste, et Eestil tuleb teha niikuinii investeeringuid meie elanike tervise ning hea keskkonnaseisundi 3 huvides ja Euroopa Liiduga ühinemine ja suured abisummad on seda protsessi tunduvalt kiirendanud. Loodushoiu suhtes on Euroopa Liit meile veel positiivseks osutunud. Haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitseks on
Seega ei too Euroopa Liit tudengite arvates automaatselt kaasa haridustaseme tõusu, pigem ähvardab erinevate süsteemide segunemine mõjuda halvasti eestlaste haritusele tulevikus. 16 Millised sotsiaalsed grupid ei toeta ühinemist? Mitmed näitajad annavad tunnistust, et EL-iga ühinemise vastu on eelkõige need sotsiaalsed rühmad, kel on tänases Eestis kõige raskem toime tulla. Samades gruppides on ka suheliselt palju EL-i ükskõikselt suhtujaid. Lühidalt kokkuvõttes on EL-i vastane kõige tõenäolisem vaene, vanemaealine, väheharitud ja elab maal. Niisiis inimene, kellel on põhjust oma eluga meie praeguses ühiskonnas mitte rahul olla. Küsitletute võrdlus tegevusvaldkonniti näitas kõige rohkem EL vastaseid pensionäride hulgas. Seda seletab osalt muidugi vanemate inimeste üldine umbusk kõigi uuenduste vastu
Hendrik Ilves. Nad on oma käejärgi kujundanud Eestit. Neil kõigil on olnud erinev saatus mis on mõjutanud nende iseloomu ja elu. Nad on elanud erinevates tingimustes. Meri on lapsepõlves koos perega palju reisinud, teda on ka Siberisse küüditatud kuid ikkagi on ta Eestisse tagasi tulnud . Ta on ka kirjutanud raamatuid ja artikleid ajalehtedesse nii Eesti kui ka välismaa omadesse. Ta on 2 korda abielus olnud tal on 3 last:2 poega Mart Meri (1959) ja Kristjan Meri (1966). esimese abikaasaga Regina Meri ja tütar Tuule Meri (1985) teise abikaasa Helle Meriga. 1990.nendal aastal sai Merist Eest välisminister 1992 aastal oli ta veidi aega Eesti Suursaadik Soomes. Kui Eest iseseisvaks sai valiti Meri Eest presidendiks kus ta oli kaks ametiaega.1998. aastal valis Prantsusmaa ajaleht Mere aasta Eurooplaseks.14 märts 2006 suri Lennart Meri ajuvähki ja maeti Metsakalmistule. Lennart Meri kuulub nende
Just see Eesti Vabariigi president on mulle meelde jäänud kui äärmiselt tark, humooriks, intelligentne ja väga laia silmaringiga mees. Lennart Meri kõnesid kuulates vaikis alati kogu saal. Alati oli sellel mehel öelda midagi uut. Ta on ainus president, kea rääkis oma kõne peast. Lennart ei kõhelnud kunagi kui tuli kaitsta oma kodumaad. Ehk seetõttu ongi muutunud see isiksus minu jaoks tähtsaks. Nii nagu Mihkel Mutt on ühes artiklis öelnud, et Lennart Meri on õnnelik inimene vastab ju tõisesti tõele. Ta tuli tagasi Siberist, oli võimalus reisida, mis kõige tähtsam ta sai jagada eestlastega oma mõtteid, teadmisi ja tundeid. Ta oli ja on Eeati rahva poolt väga armastatud ning suurriikide poolt tunnustatud inimene. Tema kohta leidub palju materjali temast kirjutatud imetlevates raamatutes kui ka internetis. Referaadis annan ülevaate Lennart Mere elust poliitikuna ja kirjanikuna ning et
«Kui koalitsiooni loomine toimus tõesti maailmavaatelisel pinnal ning järgnevad neli aastat kulgevad Tallinnas konstruktiivse koostöö õhkkonnas, võime siin näha murrangut: koostöö ei pruugigi toimuda üksnes «suurte» vahel, vaid partneriks võivad olla ka väikeerakonnad.» See on tema sõnul vastuolus Edgar Savisaare möödunud kohalike valimiste järgse avaldusega, kus ta teatas, et väikeparteidele Eestis enam ruumi pole, samuti viimaste valimiste tuules esitatud ühinemisläbirääkimiste kutsega Rahvaliidule. Seega on Jakobsoni hinnangul Keskerakonnal hetkel võimalus dikteerida poliitilist kultuuri - valida meile seni tavapärase n-ö enamusvõimule orienteeritud või uue, põhjamaise konsensusliku valitsemiskultuuri vahel. «Reaktsioonilise vastandumiskultuuri ning negatiivsete kampaaniate ideed on Keskerakond hästi ka teiste erakondade seas turustada suutnud. Elame, näeme.»
elajad, tsivilisatsioonivälised vandaalid. Märulil puudus tegelik poliitiline põhjus, venelased, kes on pätid, otsisid vaid põhjust laamendamiseks ja röövimiseks." Deklareerides, et äärmuslastele ei tohi anda kõlapinda, kasutas peaminister ise äärmuslikke vahendeid, mis paiskasid pealinna kaosesse, milletaolist viimati võis näha ehk 1944. aastal sõjas, mille lõpu tähistamiseks pronksmees püstitatud oligi. Ken-Marti Vaher on öelnud: aprillimäss pani meid ennast tugevdama. Arvan, et Vaheri "meie" hõlmab eelkõige monumendi teisaldajaid, võibolla ka üldse võõrahirmus eestlasi. See "tugevdumine" õhutas vihkamist rahvustunnuse alusel, sundis inimesi uutele kahtlustustele, külvas usaldamatust ja püüdis juurutada Eesti oma Patriot Act'i, pronksiööpaketiks ristitud seadusemuudatuste kogu. Teisisõnu: rahutused panid ühiskonnagruppe veelgi enam kapselduma ning andsid indu
Siin on säherdust maakeskkonna ilu, loomakujundeid ja looduslüürikat. Kuigi need on teemadelt ja laadilt üsna kokkusobimatud, hakkab kas või vaid neid kolme valikkogu vaadeldes mingi soomeugriline üldistusmasin siiski tööle, tuleb ilmsiks too melanhoolia, oma maa ja maatuse, keele ja keeletusega seotud olu. Ja kultuurikandja kohustus ning taak, mis neist tekstidest vastu vaatab... Teadlikkus oma rollist identiteedi ja mälu säilitajana. Muidugi, ma olen seda varem öelnud ja ütlen veel. Valton on kõigepealt siiski esmaklassiline proosakirjanik. Tema luuletehnika on pisut vanamoeline (mis muidugi soome-ugri tõlkeiks kohati just passibki: ei ole need tekstid veel kõrgmodernismi harjal ja postmodernismi puudutust ei haista pea üldse) ja liiga oodatavalt luuleline. Sõnaseadmine kipub värsitreimiseks, eriti vormitäpsemates ja riimilistes luuletustes, s.t et hästi õnnestunud luuletõlgete sekka satub ka kipakamaid, kus värsside tagant tuleb
jõudnud. Viljandi C.R. Jakobsoni Gümnaasiumi ajalooõpetaja Ülle Luisu intervjueeritav oli Pille Valk, kes on on Tartu Ülikooli religioonipedagoogika dotsent, üleriigilise religiooniõpetuse ainenõukogu esimees ning osalenud ka Tartu Ülikooli eetikakeskuse tegevuses. Pille Valgu sõnul ei ole võimalik kiiresti muutuvas maailmas õpilastele kaasa anda valmis käitumisretsepte. Varasemad põlvkonnad ei ole pidanud tegema nii suurt hulka valikuid ja otsustusi, nagu kiirelt muutuv ja järjest mitmekesisem elu tänastelt noortelt nõuab. Seega omandab noore inimese kõlbelise arengu suunamine ja toetamine, tema ettevalmistamine vastutustundlike küpsete valikute tegemiseks erilise tähtsuse. Kuidas tähtsustatakse väärtuskasvatust teistes Euroopa riikides? Võib öelda, et Euroopas on see teema saanud suureks trendiks 80-ndate aastate lõpust alates.
Haldusjaotuse mõiste. Eesti praegune haldusjaotus Iga riik jaguneb haldusüksusteks. Seda on tarvis riigi valitsemiseks. Üksainus valitsus pealinnas (keskvalitsus) ei suuda täpselt jälgida kohaliku elu üksikasju ega leida õigeid lahendusi kõigile kohalikele muredele, ta lihtsalt ei tuleks kõigega toime. Keskvalitsus tegeleb sellepärast vaid kogu riiki, kõiki selle kodanikke puudutavate küsimustega, jättes kohalike tähtsusega asjade ajamise kohalikele võimudele. Need luuakse valitsema teatud maa-alal elavaid inimesi - haldusüksust. Riigi jaotamine haldusüksusteks ongi haldusjaotus. Kõige harilikum on 2-astmeline haldusjaotus: riik jagatakse suurteks ja need omakorda väikesteks haldusüksusteks. Haldusjaotuse alla kuulub ka teine küsimus, nimelt on riigivõim vana Euroopa traditsiooni järgi andnud teatud asulate elanikkonnale erilisi õigusi. Selliseid eriõigustega asulaid nimetatakse linnadeks.
ümbritseva keskkonna muutmist, kohandamist inimeluks. Maaharimine on siiski kultuuri tekkeprotsessis üks hilisemaid kontsentreid, keskmeks peetakse hetke, mil inimene õppis valitsema tuld, laiemalt võttes kõiki energia-allikaid. Päikese ja selle erinevate esinemiskujude austamine on põhjaks inimkonna vanimatele uskumustele ja rituaalidele. Kultuuri teine aspekt on märgiline ja seostub teadvuse arenguga. Kultuur on ühelt poolt olemise peegeldus teadvuses, aga ka inimese enesepeegeldus. Sel puhul on kombeks rääkida tsivilisatsioonidest kui ühes või teises aegruumis elanud või elava inimkollektiivi tehnoloogia ja (enese)peegelduse, lihtsamalt väljendudes teo ja vaimu teatavast ühtsest esinemusest. Kultuuri märgilises olemuses omakorda võib eristada kahte polaarset aspekti. Ühelt poolt väärib kultuurina olemist kõik see, mis leiab nime, tähistatuse. Inimkeele kui
seostub ajaloolistel põhjustel rohkem halba kui head. Möödunud sajandi keskpaiga massilise slaavi sisserände valusad jäljed on meie ühiskonnas tänagi tugevalt sees ja paljude eestlaste alateadvuses võrdub immigrant okupandiga. Meie suhtumine sisserännanutesse on tugevas vastuolus Eesti väliskuvandiga avatud ja uuendusmeelsusele orienteeritud riigist ja, mis veelgi olulisem, ähvardab muutuda üheks suuremaks arengutakistuseks. SÕDA TALENTIDE PÄRAST Viimane majanduskriis tõi sisserände enamikus arenenud riikides taas teravalt päevakorda. President Obama loodab uue immigratsiooniseadusega saavutada oma teise valitsemisaja olulise võidu. Maailm on sedavõrd muutunud, et enam ei liigu inimesed töökohtade järel, vaid pigem liiguvad globaalsed ettevõtted sinna, kus on nende äriks vajalikud töötajad. Öeldakse, et inimene on elupaigaga tugevalt seotud, kui ta võtab endale eluasemelaenu ehk n-ö ajab juured alla
kultuurpolitika ja selle juhtimine, puudub meie kultuurilisi seltse-rühmitusi ühendav, kultuurpolitika määramiseks suuteline organ, mis koondaks kõik püüded ja üritused ühte ja suunaks need kooskõlastatult meie rahvusliku kultuuri ülesehitamisele. Kultuur on suurt kulu ja jõudu nõudev hüve, väikerahva jõud on aga piiratud, sellepärast tohib olla siin tühja jooksvate kulutuste protsent minimaalne, mis on mõeldav ainult ratsionaalse organiseerimise juures. Teiselt poolt ei suuda väikerahva kultuur alati hiilata tippudega (mida on siiski suutnud näidata näit., Norra), tema tee on läbilöömine maailmas kõrge rahvusliku kultuuri tasemega, millel kerkivad tipud on rahva edasiviijateks, — nad võivad ju ka väljaspool silma paista. Nii mõistetud rahvuskultuur ei pääse jällegi mitte mööda maast, — see ongi see avar alus, mille kõrget taset taotlegugi haridus- ja kultuurpolitika. Tõelist,
tähendusi. Nt kootud Kindakirjad võivad anda edasi informatsiooni, kuid ei pruugi seda teha. Tuulelipud räägivad selle maja elanike kohta. Inimene, kes koodi valdab saab aru. Teksti üks omadusi on see, et ta peab olema dekodeeritav ja tõlgendatav. Tekste on väga erinevaid liike: majad, linnad, tants. Kultuuri praktikad: tegevused, milles inimene kultuurikandjana on alati hõivatud. Peaaegu kõik, mida teeme, on nimetatav praktikaks. Kus luuakse, antakse edasi ja põlistatakse ja tõlgendatakse tähendusi, mis on kultuurilise tegevuse eeldus ja tunnus. Võime rääkida erinevatest praktikatest, mis meie igapäevases elus on, mis toimuvad reeglite järgi, millest osalejad on teadlikud. · Rituaalid, kombed, ühistegevused, suhtlusskriptid. Ilmneb, et tekstidel, mis on osalejatest sõltumatud ja praktikatel, mis on olemas ainult siis, kui osalejad neid teostavad, on palju erijooni, kuid ka samasusi.
„Vaba inimene tahab ainult seda, mida ta võib, ja teeb seda mis temale meeldib.“(lk128) Oma noorema tütre valikute pealt võin väita, et alati ikka ei tea küll. Noor inimene on oma valikus nii elevil, et unustab lisaks plussidele miinused kokku lugeda. Hiljem ta oma valikus pettub, kahetseb ja muudab neid. Leian, et lapsevanem võiks olla suunavaks ja selgitavaks jõuks mõningatel juhtudel, et vältida valesid valikuid. Seda on raske teha aga alati võib proovida. Minu vanem tütar ütles kunagi mulle – „Ma tahan ise oma vigadest õppida!“ Mina kui lapsevanem olin ilmselt liiga jõuliselt püüdnud teda valikute tegemisel vigadest eemal hoida. Ausust hindan oma laste kasvatuse juures kõige rohkem, see on väga tähtis usalduslik alus. Russeau ei usu, et laps võiks ära õppida kaks keelt kuni 12a. saamiseni, arvates seda suutvat vaid imelapsed
Tallinna Saksa Gümnaasium Homoabielude seadustamine Eestis Uurimistöö Koostajad: Henry Tõnnis 11b Karl-Kristjan Veskus 11a Juhendaja: Kaarel Rundu Tallinn 2011 The legalization of gay marriage in Estonia Author: Henry Tõnnis and Karl-Kristjan Veskus Summary The aim of this research is to get the opinion of Estonian youngsters, aged 14-21, about the legalization of gay marriages in Estonia. We chose this topic because it is on the media everywhere and we think that the opinion of young people is equal to the opinion of every other person. With our
vähemasti võrdväärne teksti osa ning ülejääki vaadeldes võime me saada tekstist kätte rohkem tõlgendusi kui ühe struktuuri külge kleepumine lubaks. 9 40. Kuidas suhtuvad omavahel lugeja ja tekst? Tähendus pole teksti sees vaid sünib lugeja teadvuses. Samuti lugeja subjekt muutub/ sünnib lugemisaktis. Umberto Eco on öelnud: kõik üksikud tähendused moodustuvad lugemise hetkel vastuvõtja ehk siis lugeja teadvuses, mis ei ole teksti algselt sisse kodeeritud. 41. Kuidas suhtuvad omavahel autor ja tekst? 42. Millised faktorid mõjutavad kultuurinähtuste kujutamist Marxi teooria seisukohalt? Marx ütleb, et majandus määrab oluliselt ära, missugune meie elu on. Kuidas on korraldatud meie omavahelised suhted ja kuidas need toimivad. Märx jaba ühiskondliku olemise kaheks:
humaansus. Me näeme kuritegevusega võitlemise valdkonnas ohtlikke lihtsustamise ja vastasseisude süvendamise tendentse. Turvalisuse tagamist käsitletakse mingil müstilise hea ja kurja võitluse teljel ning soovitatakse üksnes jõumeetodeid rakendades kurjast jagu saada. Võitlus kuritegevuse põhjuste vastu püütakse asendada võitlusega selle tagajärgede vastu. Eesti riikluse areng ning meie kuulumine Euroopa Liitu ja NATO-sse on ühelt poolt oluliselt suurendanud meie turvalisust, kuid üleilmastumise protsessid on tekitanud ka uusi ohte, mille eest me pole küllaldaselt kaitstud. 1. Töötame selle nimel, et kõigil Eestis elavatel inimestel, sõltumata nende tõekspidamistest, kodakondsusest, majanduslikust olukorrast või muudest tingimustest, oleks siin turvaline elada. 2. Me eitame sallimatuse lihtsustatud käsitlust ning inimeste lootustega manipuleerimist. Selline "võitlus" ei ole praktikas olnud tulemuslik
Sissejuhatuses tahaks tähelepanu juhtida ka rahvasuveräänsusele. Nimetatud kategooria on väärtuseks igas tänapäevases ja demokraatlikus konstitutsioonis. Rahvasuveräänsuse sätestab põhiseaduse § 1 lg 1: ,,Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas." Seega on põhiseaduse järgi igasuguse riigivõimu esmaseks õiguslikuks aluseks rahva tahe. Ühest küljest tuleb tähele panna, et tegemist ei ole rahvuse suveräänsusega. Teiselt poolt ei tähenda rahvasuveräänsus seda, et kõik inimesed, kes elavad riigi territooriumil, kuuluksid riigi rahva hulka. Rahvasuveräänsuse kandjaks on see osa riigi elanikkonnast, kellega riigil on juriidiline side ja seda peaasjalikult kodakondsusinstituudi kaudu. Juba Cicero on juhtinud tähelepanu sellele, et riigi rahvas pole mitte igasugune suur inimeste ühendus, vaid selline ühendus, keda seovad ühised huvid ja lugupidamine kehtiva õiguse vastu
2. Uudise pealkiri........................................................................................................................... 6 1.3. Uudisväärtused........................................................................................................................... 7 1.4. Ajakirjandus ja poliitika............................................................................................................. 8 Poliitilise korrektsuse saab tinglikult jagada kaheks: ühelt poolt igasuguse teksti viisakusega seonduvaks ja teisalt võimu või muu mõne hüve osaliste koosseisu puudutavaks (OK 2004 nr 1: 19)..............................................................................................................................................9 1.5. Uudis keelekujundajana............................................................................................................. 9 2. Jõgeva maakonna ajalehed........................................
jäi, et nädala jooksul kohtuvad kultuuri ja haridustöötajate esindajad oma tööandjatega ning täpsustavad läbirääkimiste protsessis kujunenud põhiseisukohad, et need formuleerida otsuseks. Reform: töölepingu seadus tõukab majandust kasvu suunas 17.12.2008 Postimees Täna riigikogu vastu võetud uus töölepingu seadus tervendab Eesti tööturgu ja annab tõuke majanduskasvule, leiab Reformierakond. Riigikogu liige Tõnis Kõiv rõhutas oma tänases ettekandes, et tänu uuele töölepingu seadusele muutuvad töösuhted paindlikumaks ehk siis Eesti majanduse arengu pudelikaelaks olnud töösuhete jäikus saab parandatud. Tõnis Kõivu sõnul muutub ka tööandjate roll selgemaks ning väheneb bürokraatia. Tööandjal tekivad tema väitel paindlikumad võimalused töö ümberkorraldamiseks, nii et kogu ettevõtmine pankrotti ei läheks.
pidid teatud ajaks valmistatud olema. Vähe on inimesi, kes juba äri alustades oleksid kõigis valdkondades eksperdid. Alati on võimalik nõu küsida konsultantidelt, ka muidugi teistelt kes tegelevad ettevõtlusega. Kasulik on uurida vastavat kirjandust, osaleda vastavatel koolitustel või üritustel. Mina arvan, et minust saaks võib-olla hea ettevõtja. Ma olen piisavalt enesekindel ja eneseteadlik. Samuti meeldib mulle olla iseenda premees. Mulle väga meeldib, kui saan ise otsuseid ja valikuid teha ning need lõpuks ka täide viia. Et saada heaks ettevõtjaks, peaks alustama soovitud tegevuse uurimisega ja alles hiljem oma ettevõte luua. Otsuseid ei tohiks liiga kiirelt teha, vaid väga põhjalikult neid läbi mõelda. Mina ettevõtjana Ettevõtlus- minu jaoks täiesti tume maa enne 2009. aasta sügist. Jõudsin 10-sse klassi ja hakkasime tegelema majandusega. Arvasin, et see on sama tüütu kui matemaatika või füüsika, kuid ma eksisin
tapmist, pettust, nälga jne) 5 Sellest me võime järeldada, et asjad muutuvad tarbekaupadeks ehk tarbimiskultuuri osaks ainult teatavatel hetkedel. Ühelt poolt piirab siis seda täielik singulaarsus (püha), teiselt poolt täielik universaalsus (raha) - ehkki need on pigem idaaltüüpilised, reaalsuses mitte eksisteerivad äärmused. Need kaks äärmust reguleerivad tarbimist n.ö seestpoolt. Campbell (1989) on sõnastanud paradoksi: ühelt poolt me elame ennast välja ostes, asjad annavad kindlust, iseseisvust, vabadust. Selle kaudu me loome. Teiselt poolt saame me osta asju, mis on valmis ja saadaval, ja ainult nii palju kui meil on raha või kui palju lubab õigussüsteem (kanep) või kultuur (lapsed). Ehk siis tarbekaupade regulatsioon toimub veel ühel väga lihtsal viisil, nimelt seaduste Jätkates asjade ,,eludega": sotsioloog Hebdige, kes uuris mod'e, on kirjeldanud, kuidas
kasvutempo ületab nafta- ja autotööstuse kasvu. Nõudlus keskkonnasõbralike toodete järele mõjutab ka turismi arengut. Ökoturism on sel aastakümnel muutunud üle maailma tuntud turismisuunaks. Ökoturism on suhteliselt uus mõiste ja meilegi on ehk rohkem tuntud loodusturism.Ökoturism on sündinud inimeste murest keskkonna tuleviku pärast ja turismi poolt põhjustatud keskkonnakahjustuste tõrjumisest ning teiselt poolt turistide soovist kogeda puhast ja algupärast loodust või turismikeskkonda. Loodusturism sõltub motiividest e. külgetõmbefaktoritest (looduse vaatlemine, taimede harrastus, lindude- ja loomade vaatlus, ajaloo ja kultuuri tundma õppimine, rannal viibimine, marjade ja seente korjamine, kalapüük, jahindus, loodusfotograafia jne.); Samuti on oluline liikumisviis (looduses jalutamine, jalgsi matkamine, jalgrattamatk,
kultuurilised tekstid kultuurianalüüsis tuleb võtta lahti ja ära seletada. samas, muusika mõjutab mitteteadvuslikke protsesse, temas arusaamine ole tantsimiseks kuidagi vajalik. me ei pea analüüsima kunstinähtusi sõnumi kaudu. küsimus, mida kunstnik tahtis öelda, ei ole üldse oluline. kunsti toimes on palju sellist, mis ei ole üldse viidav sõnastatavale kujule. kirjanik alustab oma esinemist sõnadega : ma tahtsin oma teisega öelda... ja lugeja küsib: a miks sa siis ei öelnud, miks sa ütlesid midagi muud? freudi kolmikjaotus id miski : tungide maailm, allub pigem loodusseadustele : ka nietzshe võimutahtel on selle vallaga kokkupuude, freud kajab nle mingil määral vastu. seda sfääri ei organiseeri mingi mõistuslik tahe. idi juhub püüd oma vajaduste rahludamise poole, idi juhib naudinguprintsiip. kaks põhivälja : elutung (eros) ja surmatung (thanatos). miski ei lähtu loogikast, miskil puudub ajataju, pole tervet mõistust ega moraalseid väärtusi
Täpsete väljendite leidmisel on samuti oluline sõnade kirjapildi tundmine ning veelgi tähtsam nende tähenduse teadmine (Mõtlemine 2007). Mida rikkalikum on inimese keel, seda enam on selles loodud mõisteid maailma korrastamiseks ja seda selgemini suudab ta mõtelda ja end väljendada. Mõisted on kas täpselt defineeritud või hõlmavad nad hulka erinevaid, kuid millegi poolest üksteisele lähedasi objekte. Mõistete suures hulgas orienteerumiseks luuakse teatavad süsteemid. Üks moodustest on kategoriseerimine. See annab üldisi teadmisi ka nendest objektidest, millega me pole otseselt kokku puutunud. N: Jõgi. Niilust nägemata teame, et see on ikkagi Niilus. Mõisteid saab paigutada hierarhiatesse. N: loomad, linnud (kanaarilind), kalad (angerjas). Osa mõisteid on saadud defineerimise läbi. 11 Mõisteid loome ka prototüüpide kaudu - antud mõiste võrdkujusid, "näidiseksemplare".
Okupatsiooni muuseum 23. veebruar 1939 28. august 1941 Esimene Nõukogude okupatsioon. 1939. aastal oli riikide kollektiivse julgeoleku süsteem halvatud ning demokraatlikud lääneriigid sõjaliselt nõrgad. Sotsialistlik NSVL ning natsionaalsotsialistlik Saksamaa hakkasid üksteisele lähenema. Saksamaa ja NSV Liidu mittekallaletungilepingu salajase lisaprotokolli, nn Molotov-Ribbentropi pakti sõlmimine 23.08.1939 oli ajaloosündmus, mis sisuliselt avas okupatsioonideperioodi Eesti ajaloos. Eesti valitsus ei informeerinud ei oma rahvast ega maailma avalikkust lepingu sõlmimise asjaoludest. See võimaldas NSV Liidul Eestile vägivallaga peale sundida 28.09.1939 Vastastikuse abistamise pakti (Saaside lepingu) ja tuua oma sõjaväed Eesti territooriumile, 17.06.1940 Eesti täielikult okupeerida ja 6.08.1940 annekteerida NSV Liidu koosseisu. Järgnevale ohvriterohkele tegi lõpu Saksamaa-NSV Liidu sõda. Algas 22.06.1941 ja Saksa okupatsioon. 28.08.1941 Hõivasid Saksa väed Tallinna.
kohta." (Popov) Vaenu süvenemine Tõmosenko ja varasemate kolleegide, teiste oligarhidega algas juba esimesest tööpäevast alates. Teiste rahakotis sorimine ning Kutsmale poliitilise konkurentsi pakkumine oli kõik, mida ametist priiks saamiseks vaja oli. Selleks pandi käima ka kohtuasi Slavjanski panga asjus, kuhu oma oligarhiks olemise perioodil oli tal üsna palju asja olnud. Hiljem on Tõmosenko öelnud, et pole olnud mitte mingisugust Justsenko valitsust, oli ainult kaks inimest: tema ja peaminister Justsenko. See ei tasu võtta üksnes enesekiitusena, Tõmosenko poolt vaadates oli see kompliment Justsenkole. Ta teadis väga hästi, et Justsenko juhitud ,,refomaatorite valitsus" korjas endale kõige rohkem kuulsust tänu tema tööle. Ühele varimajanduse ,,ristiisale" omistatakse isegi niisugused sõnad: ,,Ma ei karda perspektiivi, et minu vaenlaste seas on viis Justsenkot
IV Moosese raamat: Numeri ("arvud"). Rahvaloenduse materjal, statistika. Lood rännakust Siinailt Moabini V Moosese raamat: Deuteronoomium ("teine seadus"). Tagasivaade käidud teele,Moosese kõned ja surm. Judaismi piibel lõpeb lootuse noodiga kord ehitatakse tempel uuesti üles. Kristlik Vana Testament lõpeb sellega, et lubatakse, et kord tuleb veel üks prohvet. Uus Testament algab Jeesuse tulekuga, seega otsene jätk, ja lõpeb ka lootuse noodiga, luuakse hoopis uus maailm. Sisuliselt kristlik piibel algab maailma loomisega ja lõpeb uue maailma loomisega. Väga paljud piibli tekstidest pärinevad algselt suulisest traditsioonist. Tähestikulise kirja kujunemisega hakati ka üleskirjutisi tegema. Algselt pandi piibel kirja anult konsonantkirjas, puudusid vokaalid. Alles 600-100 m.a.j. vokaliseeriti tekstid. Piibli taustaks on väga spetsiifiline kultuuritüüp. On väga palju uuritud suulise ja kirjakultuuri
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
