Eesti tulevik on meie noorte kätes (1)

Põhikool - Eesti keel - Eesti keel

3 HALB

Esitatud küsimused

Miks te hakkasite arstiks?
Kuidas näeb arstiks saamine tegelikult välja?
Mitu aastat kulub enne kui saavutatakse õigus tööle?
Millised on ained millele peaks põhikooli õpilane keskenduma et tulevikus arstiks saada?
Milline on arsti igapäeva töö ja on seda võimalik võrrelda näiteks arsti tööga filmides?
Millised on arstile vajalikud iseloomulikud jooned?
Kuidas jääb arsti töö kõrvalt aega hobide või lõbustuste jaoks?
Millest tuleneb et Eesti inimese tervis on üks viletsamaid Euroopas?
Kuid kuidas siis kokkuvõttes kõiki neid ohte ennetada?
Mida te arvate spordist?
Mida peaksid noored oma tervise hoidmiseks veel tegema peale spordi?

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-02-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti

111 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

exekillan Õppematerjali autor

Intervjuu Dr. Heino-Enn Arpoga

intervjuu interviu interviuu intervijuu interjiuu heino enn arpo

Sarnased õppematerjalid

ppt

Arst

OLULISED MOMENDID Arsti elukutse on vastutusrikas ja pingeline. Arstide elukutse nõuab põhjalikke teadmisi loodusteadustest ja inimese kehast. Arsti elukutse on väärikas ja lugupeetud. Arstiks õppida on üheaegselt nii raske kui ka huvitav. Arstid on kõrgharidusega meditsiinitöötajad. TÖÖ ISELOOM Arstide põhiülesanne on hoolitseda selle eest, et inimesed oleksid terved. Inimeste juhendamine, kuidas oma tervist paremini hoida. Inimeste tervisliku seisundi diagnoosimine, vajaduse korral ka vastava ravi määramine. Haiguste ennetamine ning haigete (patsientide) ravimine. Esialgsed uuringud teostab perearst, kes otsustab patsiendi seisundi järgi, millist ravi või lisauuringuid ta vajab. Eriarstid on spetsialiseerunud kindlate elundite ja elundkondade haiguste spetsialistideks. Arstlikke erialasid on palju, Eestis on neid ametlikult 33, lisaks hambaarstierialad. Kuna arstiteadus on iidsete traditsioonidega ja nende erialakeeleks siiani l

Karjääriõpetus

doc

15 – 16 AASTASTE ÕPILASTE TOITUMISHARJUMUSED JA TERVISLIK ELUVIIS

uurisin 15-16 aastasi õpilasi. Selles vanuses peaks juba iga inimene taipama, mis on tervislik ja mis mitte. Kuulduste järgi, aga selles vanuses õpilased ei olevat teadlikud tervislikust eluviisist. Selle uurimuse üks eesmärke oligi teada saada, palju teavad noored tervislikust toitumisest ja kui oluline on see nende jaoks. Küsitluses osales 20 õpilast. Esimeses peatükis on juttu tervislikest eluviisidest ja mõned nõuded tervislikust toitumisest. Teises peatükis kirjutasin noorte toitumishajumustest ja uurisin, kas nad hommikuti ikka söövad. Kolmandas peatükis on kirjutatud rämpstoidu kahjulikkusest ja selle mõjust tervisele. Neljandas informeerin lugejaid vitamiinide vajalikkusest, millistes toiduainetes, mis vitamiinid on. Viimastest peatükkides räägin täpsemalt uuritavast objektist ja analüüsin oma uurimust. 3 1. TERVISLIKUD ELUVIISID Tervislik eluviis tähendab seda, et toitud ja elad tervislikult

Informaatika

docx

Nimetu

Juba pelgalt põhiõppe nominaalaeg on 6 aastat, mis on ettevalmistuseks jätkamaks õpinguid eriarstiõppes või doktoriõppes (nominaalaeg 4 aastat). [1] Arstiteaduskonda põhiõppesse vastuvõtmisel arvestatakse järgmiseid tingimusi: · Eestikeelse õppe puhul võetakse arvesse järgmiste riigieksamite tulemused: bioloogia, keemia, füüsika, matemaatika (nende nelja seast kaks eksamit sisseastuja valikul), kirjand, võõrkeel. Eesti keele oskus on kohustuslik. · Ingliskeelne õpe välismaa kandidaatidele: SAT test bioloogias.[2] Nagu näha, on sellel hirmutaval kuulujutul, mida abiturientidele ülikoolitee valikul räägitakse, tõepõhi all. Kuid ega selles midagi halba pole, nende aastatega omandatakse nii mõndagi ja ega meeleldi ei laseks enda keha kallale inimest, kes oma ametit hästi ei tunne. Näiteid, mida õpilane põhiõppest omandab. Põhiõppe läbinud üliõpilane:

Kategoriseerimata