Eesti tipp sprinterid 1900-2008 (1)

Eesti tipp sprinterid 1900-2008

• Eesti 100 m rekordi areng
  

Käsitsiajavõtt
11,0 Johannes Villemson Tallinn 27.09.1914
10,9 Ruudi Toomsalu Tallinn 10.07.1935
10,7 Ruudi Toomsalu Rakvere 25.08.1935
10,6 Toomas Kitsing Tallinn 30.05.1958
10,4 Uno Kiiroja U˛gorod 02.10. 1959
10,3 Viktor Kirilenko Nalt ik 10.04.1970
Elektronajavõtt
10,54 Mihhail Urjadnikov Kiiev 26.08.1981
10,34 Mihhail Urjadnikov Kiiev 26.06.1984
10,28 Argo Golberg Bydgoszcz 19.07.2003

• Eesti kiirjooksu traditsioonidest
  

Eestlaste saavutused kiirjooksus piirdusid pikka aega regionaalsete võitudega (Baltikumis) ning medalite toomisega Venemaa või Nõukogude impeeriumi esivõistlustelt.
Tsaari-Venemaa esivõistlustel võitsid kiirjooksumedaleid Gustav Kiilim ja Johannes Villemson. 1930. aastatel oli üldrahvalikuks imetlusobjektiks Ruudi Toomsalu, väsimatu otsija ja uurija sprindi vallas (pälvis hiljem ka teadlasekraadi). Toomsalu rekordid olid eestlastele veerand sajandit samamoodi ületamatud nagu ta kaasaegse kergejõustikutähe Jesse Owensi saavutused maailma spordis .
Nõukogude impeeriumi meistrivõistlustel jõudsid esikolmikusse 100 meetris Georg Gilde , 200 meetris Gilde, Linda Kepp - Ojastu , Ramon Lindal ja Gennadi Organov, 400 meetris Eino Ojastu (võistkondlikel meistrivõistlustel 1958). Eino Ojastu ja ta poeg Aivar on ka võidetud Eesti meistritiitlite ja rekordiparandustega silmapaistvamaid atleete meie kiirjooksu ajaloos.
Ojastute dünastia saavutustest säravaim on kahtlemata Linda Kepp-Ojastu 1958. aasta Euroopa meistrivõistluste teatejooksukuld. Kolm hooaega hiljem jõudis N. Liidu võistkondlikel meistrivõistlustel 100 meetris esikolmikusse ning 11,6-ga 100 meetris maailma edetabeli esikümnesse Liivia Härsing. Härsingu tulemuste nivoo ületamiseni jõudsid järeltulijad Eesti naiste kiirjooksus ümmarguselt 40 aasta hiljem. Korduvate saavutustega on seda suutnud alles meie tänane esisprinter Katrin Käärt.
Eesti meessprinterid jõudsid ajalooliselt murranguni 2003. aastal. Argo Golbergi rekord 10,28 100 meetris koos kuni 23-aastaste EM-i hõbemedaliga on kahtlemata meie kiirjooksuajaloo hinnatavaim saavutus. Ka Euroopa 2002 aasta meistrivõistluste 10. koht 4x100 meetris rekordilise 39,69-ga ja sama ajaga viies koht 23-aastaste EM-il olid tulemused, millest me põhjamaalastena ei söandanud hiljaaegu unistadagi.
Tõkkesprindis on olnud suureks eeskujuks N. Liidu meistrivõistlustel medaleid võitnud Kalju Jurkatamm, kes oli tõkkejooksjana Eestis võitmatu üle 10 aasta (1961 – 1971 ) ning edukas ka rahvusvahelistes kohtumistes.

• Eesmärk
  

Alarühma eesmärk on kiirjooksu perspektiivne arendamine, mis võimaldab meie tippjooksjatele kaasaja nõuetele vastava ettevalmistuse foonil hea esinemise Pekingi 2008. aasta olümpiamängudel. Eesmärk on tagada Eesti kiirjooksualade kiire ja järjepidev areng, millega kindlustatakse Eesti kiirjooksjate hea nimi maailmas.
Alarühma edu eelduseks on tahe plaanitut ellu viia, tasemel sportlased , kiirjooksu know -how olemasolu, traditsioonid, sponsorite huvi ala arendamiseks .
Kiirjooksu alarühma juhtimine
Alarühma juhiks on müügi- ja juhtimiskoolitusfirma Vain SMD konsultant ja Eesti 60 m tõkkejooksu rekordiomanik Aivar Haller.
Alarühma juhi kohustuslikud töölõigud:
* kiirjooksualase tegevuse efektiivse funktsioneerimise tagamine;
* mitmeaastase ettevalmistuse planeerimine , koordineerimine , kontroll;
* alarühma lepinguliste kohustuste täitmise tagamine;
* eelarve koostamine;
* alarühmale toetuste ja lisarahade otsimine.
Alarühma juhile allub alarühma vanemtreener. Kiirjooksu alarühma vanemtreeneriks on Valter Espe .
Alarühma vanemtreeneri töölõikudeks on: tihe koostöö sportlaste ja nende treeneritega; alarühma kergejõustiklaste andmebaasi koostamine nende sportlikest saavutustest, eesmärkidest ja tegevustest, kuidas eesmärke saavutatakse ; andekate noorkergejõustiklaste otsimine, nende treeningtöö jälgimine ja nõustamine; · regulaarne õppe-treeningkogunemiste ja kontrollpäevade läbiviimine; teiste alarühmadega kokkupuutepunktide leidmine ja kokkulepete saavutamine ühisteks treeninglaagrite läbiviimiseks; koondise määramine tiitli - ja maavõistlusteks; tiitlivõistlustele kandidaatide ja võistlejate kinnitamine; ala propagandistlik tegevus, koostöö endiste tippude ja ala entusiastidega; koostöö meditsiini ja teadusliku hooldetiimiga; aruandlus Treenerite Nõukogus, üldkogul ja juhatuses; alarühmale toetuste ja lisarahade otsimine; kaasarääkimise õigus Audentese kergejõustikuosakonna komplekteerimisel.


07.11.1887

• Anton Õunapuu
  

Vändra
Anton Õunapuu sündis 7. novembril 1887 Vändras talupoja peres. Koolis käis ta Vändras kuni sai 16 aastat vanaks. Isa surma tõttu pidi ta kooli katkestama ning tööle minema. Aastal 1908 läks ta elama Tallinna, kus jätkas õpinguid õhtukursustel.
Anton Õunapuu oli hea sportlane ja spordiseltsi "Kalev" liige. Seltsi toetusel asus ta Soome õppima ning lõpetas Helsingis Võimlemise Instituudi. 1913. aastal tuli ta Eestisse tagasi ja töötas mitmetes koolides võimlemisõpetajana.
Tuntuks sai Anton Õunapuu Tallinna Reaalkooli ja Tallinna Poeglaste Kommertskooli võimlemisõpetajana, sest neis koolides asutas ta a. 1917 skaudirühmad. Esimesena neist teadaolevalt Tallinna Poeglaste Kommertskooli juures. Liikumine laienes ja peagi loodi Tallinna Skautide Malev.
1917. aasta suvel määrati Anton Õunapuu linna politseimeistriks. Ta organiseeris u. paarisajast koolinoorest korra eest hoolitseva õppiva Noorsoo Roodu .
Kui algas Vabadussõda, läks Anton Õunapuu rindele ja sõdis "Kalevi Maleva" koosseisus . Eesti vabaduse eest võitles rindel kokku umbes 50 skauti, 9 neist said surma. 1919. aasta Järveküla lahingus Narva lähedal sai Anton Õunapuu haavata ja toodi Tallinnasse ravile, kuid läks enne täielikku paranemist uuesti rindele, kus 2. aprillil 1919 ka surma sai. Eesti skaudiliikumise isa maeti 9. aprillil 1919 oma sünnipaiga kalmistule Vändras. 1940. aasta mais avati tema sõjas langemise kohale üle 2 meetri kõrgune graniitsammas. Sama aasta lõpul see sammas seoses kommunistide võimuletulekuga hävitati.
Ta jooksis 6. juunil 1910 . aastal Eesti kiirjooksu rekordi, see oli 13,4 sek ( 100m ).
02.04.1913

• Ruudi Toomsalu
  

Ruudi Toomsalu sündis 2.aprillil 1913. 1931 .a. lõpetas ta J.Westhomi gümnaasiumi, 1934-39 õppis ta TÜ õigusteaduskonnas, 1939-40 USAs Iowa ja 1945-46 New Yorgi ülikooli kehalise kasvatuse teaduskonnas, lõpetas 1949 TRÜ kehakultuuriteaduskonna.
1936.a. Berliini olümpiamängudel osales Ruudi Toomsalu 100m jooksus ja kaugushüppes, Euroopa meistrivõistlustel 1938.a. saavutas ta kaugushüppes 5.koha. Ta on tulnud 22 korda Eesti meistriks sprindidistantsidel, kaugushüppes ja teatejooksudes, hulgaliselt on ta parandanud Eesti rekordeid erinevatel jooksualadel ja kaugushüppes.
Ruudi Toomsalu on töötanud õppejõu ja treenerina TRÜs, Tallinna Noorsoo