Eesti teel iseseisvusele. I Eesti Vabariik. (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised muutused toimusid vaikival ajastul kodanikuõiguste osas ?
  • Millised muutused toimusid vaikival ajastul riigi seadusandliku võimu teostamisel ?
  • Millised muutused toimusid vaikival ajastul majanduse alal ?
  • Milline on Teie isiklik hinnang vaikivale ajastule ?
 
Säutsu twitteris
Eesti teel iseseisvusele. Eesti Vabariik.
Kordamisküsimused

Tartu liberaalid e vasakpoolsed :
Juht: Jaan Tõnisson
Vaated:
* rahvusliku eneseteadvuse edendamine
* venestamise ja saksastamise vastasus
* lõpp baltisakslaste ülemvõimule ja kadakasakslusele
* vene impeeriumi poliitiline korraldus aegunud ning piiramatu isevalitsus tuleb asendada konstitutsioonilis-parlamentaarse monarhiaga
* eestlaste õiguslik võrdsustamine baltisakslastega
* põhjalikud maa- ja haldusreformid
Ajaleht: Postimees
Toetajad: rahvusmeelsed haritlased (V. Reiman , O. Kallas, K.A. Hindrey , P. Põld jt)

Tallinna radikaalid e parempoolsed:
Juht: Konstantin Päts
Vaated:
* eestlaste õiguslik võrdsustamine baltisakslastega
* propageeris majanduse edendamist (sihiks eestlaste majandusliku olukorra parandamine, mille saavutamiseks tuli baltisakslased nii majandusest kui ka poliitikast kõrvale tõrjuda)
* loodi liit vene demokraatidega ja kasutati ära ülemaailmseid reforme
Ajaleht: Teataja
Toetajad: haritlased (A.H. Tammsaare , E. Virgo, J.V. Veski jt)

Sotsiaaldemokraadid :
Juht: Peeter Speek (M. Martna, E. Vilde jt)
Vaated:
* propageerisid isevalitsusliku riigikorra asendamist demokraatliku vabariigiga
* nõudsid vähemusrahvuste õiguste respekteerimist ja vastutulekut eesti rahvuslikele soovidele
Ajaleht: Uudised
Toetajad: peamiselt noored (tudengid)

Ajalehtede tähtsus 20. saj. alguse ühiskondlikus elus.
Ajalehed mõjutasid inimesi nende vaateid ja nägemusi väga suuresti. Ajalehed olid peamisteks poliitiliste vaadete väljendamise teeks . 20. sajandil mitmekesistus eesti ajakirjandus oluliselt, mis võimaldas inimestel tutvuda eri vaadetega ja avardas inimeste silmaringi. Lisaks poliitilistele vaadetele ilmus ajalehtedes ka ilukirjandust, mis oli omakorda tähtis kultuuri edendamises.

1905. aasta revolutsioon

1905. a. tähtsamad sündmused Eestis:
*tööliste streigid , miitingud, kokkupõrked politseiga (hiljem ühinesid ka ametnikud, käsitöölised, tudengid, õpilased, mõisamoonakad, sulased, taluomanikud)
* oktoober 1905 – ülevenemaaline streik (haaras ka Tallinna)(suleti ärid, töökojad, vabrikud, koolid, ametiasutused; tänavad täitusid streikiatega; rüüstati relvakauplusi ja viinapoode; võimudelt nõuti poliitvangide vabastamist ja sõjaväe eemaldamist tänavailt)
* 16. oktoober 1905 – nõudmiste toetuseks korraldatud rahvakoosolek Tallinna Uuel turul (kohale ilmus sõjaväeüksus ning avas rahva pihta tule – surma sai 94 inimest)
* 17. oktoober 1905 – Nikolai II kirjutas alla manifestile, milles lubas anda Venemaale parlamendi, põhiseaduse ja kodanikuõigused (see lõi eeldused poliitiliseks organiseerumiseks -˃ loodi Eesti 1. partei – Eesti Rahvameelne Erakond; 2. partei – Eesti Sotsiaaldemokraatik Tööliste Ühisus)
* 27. november 1905 – 1. üle-eestimaaline rahvaasemike koosolek Tartus (saadikute vahel puudus üksmeel -˃ kongress läks lõhki -˃
-˃ toimus kaks iseseisvat koosolekut –
1. Jaan Tõnissoni juhtimisel (tagasihoidlikud nõudmised – nõudsid Eesti alade ühendamist ühtseks rahvuskubermanguks, baltisakslaste eesõiguste piiramist ning riigimaade jagamist rahvale);
2. Jaan Teemanti juhtimisel (nõudsid valitsuse korralduste boikoteerimist, nekrutikohustuse eiramist, maksude tasumisest loobumist, seniste omavalitsuste laialisaatmist ja revolutsiooniliste komiteede loomist, riigi-, rüütelkonna- ja kirikumaade jagamist rahvale ning sõjaväe ja politsei asendamist relvastatud rahvamiilitsaga)
* 24. detsember 1905 – sõjaseisukorra väljakuulutamine kogu Eestis (põletati mõisasid, lõhuti viinavabrikuid, vangistati mõisnikke)

1905. a. revolutsiooni põhjused:
Revolutsiooni ajendiks sai Verine Pühapäev – rahumeelse demostratsiooni tulistamine Peterburis (9. jaanuar 1907)
* taotleti eesti keele kasutusala laienemist
* taotleti omavalitsuse-, kooli-, maa- ja kirikureformi
* Vene-Jaapani sõjas lüüasaamine
* poliitika
* rahvuslus
* modernse ühiskonna taotlemine
* vastuolud ettevõtjata je tööliste vahel
* kodanikuõiguste puudumine (sõnavabadus, trükivabadus..)

1905. a. revolutsiooni tulemused:
* paljud mõisad ning mõisavara hävitati
* Nikolai II kirjutas alla manifestile, milles lubas anda Venemaale parlamendi, põhiseaduse ja kodanikuõigused (see lõi eeldused poliitiliseks organiseerumiseks -˃ loodi Eesti 1. partei – Eesti Rahvameelne Erakond; 2. partei – Eesti Sotsiaaldemokraatik Tööliste Ühisus)
* paljudes kohtades mindu üle emakeelsele asjaajamisele ja kooliharidusele
* boikoteeriti riigi viinapoode ja mõisakõrtse
* keelduti sõjaväeteenistusest ja maksude tasumisest
* -˃ sõjaseisukord
* Balti provintside mahasurumisega hakkab tegelema väga kõrge seltskond
* -˃ moodustatakse karistussalgad (massimõrvad, talude põletamine, ihunuhtlused, asumisele ja sunnitööle saatmine ..)
* ajalehed sulgeti, erakonnad aeti laiali, kodanikuõigused kaotati..
* luuakse uus poliitiline reaalsus – piiramatu isevalitsus asendatakse konstitutsioonilise duumamonarhiaga
* rahvas saab valida riigiduuma ja selles ka ise osaleda
* töötingimuste paranemine
* ametiühingute lubamine
* ülikoolidele antakse autonoomia
* emakeelsete erakoolide lubamine
* algkoolis emakeele lubamine
* 1. põhiseadus
* riigiduuma kokkukutsumine
* haridusseltsid
* eestlased näitavad ennast aktiivse poliitilise jõuna

Muutused (näidetega ) rahvuskultuuri arengus pärast 1905.a.
* rahvuskultuuri hüppeline areng (seltside loomine, emakeelse hariduse laienemine, ülikoolide autonoomia..)
* kultuuriruum kahestub
* hakati nõudma kolme keelt (eesti, vene, saksa) -˃ keeleuuenduslikud suunad -˃ sõnavara rikastamine (nt anti välja sõnaraamat)
* rännuhuvi
* kutselise teatri sünd Eestis

1917

1917. a. olulisemaid sündmusi:
* veebruar 1917 – Veebruarirevolutsioon (-˃ ajutine valitsus)
- Venemaad üritatakse teha demokraatlikuks riigiks (üldine valimisõigus, poliitvangide vabastamine, poliitpõgenikud kutsutakse koju..)
* 7. märts 1917 – Kroonlinna mäss (tööliste mäss)
* 26. märts 1917 – eestlaste meeleavaldus Petrogradis (osales 40 000 inimest k.a täisrelvastuses sõjaväelased)
* 30. märts 1917 – võetakse vastu autonoomiaseadus
- tehakse haldusreform (Eestimaa- ja Liivimaa kubermang ühendatakse ühtseks Eesti kubermanguks )(välja jäävad Narva, Läti ja Setumaa)
-˃ ühtne Eesti ala
- riigi etteotsa valitakse maapäev
- 1. Eesti valitsus – Eesti Maavalitsus (esimees K. Päts)
* august 1917 – saksalsed vallutavad Riia
* oktoober 1917 – Venemaal tulevad võimule kommunistid ( Lenin ) – oktoobrirevolutsioon Venemaal
* 18. november 1017 – Maanõukogu viimane istung -˃ võetakse vastu otsus, et nemad on kuni asutava kogu valimiseni kõrgema võimu kandjateks
* 1917ndate lõpp – sakslased
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Eesti teel iseseisvusele-I Eesti Vabariik #1 Eesti teel iseseisvusele-I Eesti Vabariik #2 Eesti teel iseseisvusele-I Eesti Vabariik #3 Eesti teel iseseisvusele-I Eesti Vabariik #4 Eesti teel iseseisvusele-I Eesti Vabariik #5 Eesti teel iseseisvusele-I Eesti Vabariik #6 Eesti teel iseseisvusele-I Eesti Vabariik #7 Eesti teel iseseisvusele-I Eesti Vabariik #8 Eesti teel iseseisvusele-I Eesti Vabariik #9 Eesti teel iseseisvusele-I Eesti Vabariik #10 Eesti teel iseseisvusele-I Eesti Vabariik #11 Eesti teel iseseisvusele-I Eesti Vabariik #12 Eesti teel iseseisvusele-I Eesti Vabariik #13 Eesti teel iseseisvusele-I Eesti Vabariik #14 Eesti teel iseseisvusele-I Eesti Vabariik #15
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-04-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 27 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor s6stramari Õppematerjali autor

Lisainfo

Tartu liberaalid e vasakpoolsed:
Juht: Jaan Tõnisson
Vaated:
* rahvusliku eneseteadvuse edendamine
* venestamise ja saksastamise vastasus
* lõpp baltisakslaste ülemvõimule ja kadakasakslusele
* vene impeeriumi poliitiline korraldus aegunud ning piiramatu isevalitsus tuleb asendada konstitutsioonilis-parlamentaarse monarhiaga
* eestlaste õiguslik võrdsustamine baltisakslastega
* põhjalikud maa- ja haldusreformid
...

tartu liberaalid , tallinna radikaalid , sotsiaaldemokraadid , ajalehtede tähtsus 20 , sajandi alguse ühiskondlikus elus , 1905 , aasta revolutsioon , iseseisvuse sünd , eesti vabariik 1920 , vabadussõda , sisepoliitika , majandus , välispoliitika

Mõisted

Sisukord

  • Eesti teel iseseisvusele. Eesti Vabariik
  • Kordamisküsimused
  • Vaated
  • Ajaleht
  • Toetajad
  • Vaated
  • aasta revolutsioon
  • Iseseisvuse sünd
  • Maavalitsus
  • Vabadussõda
  • Vajadused
  • Tulemus
  • Valimised
  • Toimumiskoht
  • Sisepoliitika
  • Majandus
  • Leo Sepp
  • Välispoliitika
  • ALATES 1930
  • ALATES 1918
  • Ülesanded
  • Õnnestumised
  • Millega on läinud Eesti Vabariigi ajalukku järgmised isikud

Teemad

  • Tartu liberaalid e vasakpoolsed
  • Tallinna radikaalid e parempoolsed
  • Sotsiaaldemokraadid
  • Ajalehtede tähtsus 20. saj. alguse ühiskondlikus elus
  • aasta revolutsioon
  • a. tähtsamad sündmused Eestis
  • rahvakoosolek Tallinna Uuel turul
  • manifest
  • rahvaasemike koosolek
  • a. revolutsiooni põhjused
  • Verine Pühapäev
  • a. revolutsiooni tulemused
  • Muutused (näidetega ) rahvuskultuuri arengus pärast 1905.a
  • a. olulisemaid sündmusi
  • autonoomiaseadus
  • Autonoomiaseadus
  • Autonoomia saamise järel toimunud muutused Eestis
  • ühtne Eesti ala
  • Eesti Maavalitsus
  • Ajutine Maanõukogu
  • Maapäev
  • Maanõukogu vanematekogu tegevus iseseisvuse väljakuulutamisel
  • Eesti sõjalise ebaedu põhjused
  • Murrang
  • vabatahtlike
  • välisabi
  • J. Laidoner
  • vastupealetung
  • Landeswehr’i sõda
  • Võnnu lahing
  • Kurss rahule
  • rahuläbirääkimisi
  • Tatu rahukonverents
  • Tartu rahu
  • Maaseadus
  • põhjused
  • a. põhiseadus
  • Eesti Töörahva Kommuun
  • Asutav Kogu
  • Landeswehr´i sõda
  • a. 1.dets riigipöördekatse
  • a. 12. märtsi riigipööre
  • a. põhiseadus
  • Milles seisnes 1930. aastate sisepoliitiline kriis
  • Vabadussõjalased
  • Millised muutused toimusid vaikival ajastul kodanikuõiguste osas
  • Millised muutused toimusid vaikival ajastul riigi seadusandliku võimu
  • teostamisel
  • Millised muutused toimusid vaikival ajastul majanduse alal
  • majandusliku rahvuslusega
  • plaanimajandusele
  • tööstusel
  • Milline on Teie isiklik hinnang vaikivale ajastule? Põhjendage oma
  • hinnangut
  • Mõiste – vaikiv ajastu
  • Eesti 1920. aastate majanduselu
  • rahasüsteemi korradus
  • maareform
  • majandustõus
  • suur majanduskriis
  • Otto Strandmann
  • uus majanduspoliitika
  • Lääne-Euroopa turule
  • põllumajandusele
  • rahareform
  • Rahvasteliidu
  • Peamised ülesanded ja õnnestumised
  • Balti Antandi
  • võimalusi Saksamaale lähenemiseks
  • Jaan Tõnisson
  • Konstantin Päts
  • Johan Laidoner
  • Artur Sirk
  • Jaan Poska

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

204
pdf
Eesti uusima aja ajalugu
147
docx
Eesti XX sajandi algul
4
doc
Eesti teel iseseisvusele
10
doc
Eesti teel iseseisvusele
3
doc
AJALUGU - Eesti teel iseseisvusele
83
doc
Eesti ajalugu
2
doc
Eesti teel iseseisvusele
51
doc
Eesti ajalugu - konspekt





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !