Eesti teatri ajalugu II (5)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida kujutas endast sotsialistlik realism teatris ?
  • Milles seisnes teooria ja tegelikkuse vastuolu ?
  • Mille poolest erineb olustikurealism sotsialistlikust realismist ?
  • Mida kujutab endast psühholoogiline realism teatris ?
  • Kuidas toimus ja milles seisnes murrang teatris aastal 1969 ?
  • Kui "hüpe modernismi" ?
  • Mis on 1970. aastate noor rezissuur ?
  • Miks võib Merle Karusoo teatrit nimetada mäluteatriks ?
  • Millised uued jooned ilmuvad teatriesteetikasse 1990.-2000. aastail ?
 
Säutsu twitteris

Eesti teatri ajalugu, 2008/2009 kevadsemester

Eksamiküsimused
  • Mida kujutas endast sotsialistlik realism teatris? Milles seisnes teooria ja tegelikkuse vastuolu?
    Põhiideeks oli kujutada tegelikkust, väljendada kunstliku reaalsust. Tähtis on ka kommunikatiivsust ja tegelikkuse kujutamist publikuni viia. Teos pidi mõjuma usutavalt. Võtmesõbadeks olid sarnasus, eluvastavus, tõepärasus. Lavastused olid allutatud ideele ning sümbolistlikud, lavategevus ja kõne hoogsad, näitleja on aktiivses olekus.See aga jätis kunstlikult konstrueeritud mulje. Sots realism nõuab kunstlikult võltsimatut ajaloolis -konkreetset tõe kujutamist selle revolutsioonilises arengus. Seejuures pidi kunstliku kujutamise tõepärasus ja ajalooline konkreetsus pidid ühtima ülesandega kujutada ja kasvatada töötavat rahvast ideeliselt ümber sotisolistlikus vaimus . Siin aga tuli vastuolu: kogu olustik oli silmanähtavalt tehtud vinüürist, kunstlikult loodud. Dekoratsioonid olid küll maalitud realistlikult, kuid oli näha, et nad on loodud kunstiliselt. Ruum oli puhtalt keskkond, ta ei iseloomustanud tegelast. Ei olnud ka aktiivset ruumi kasutamist. Sellele oli allutatud ka Stansilavski süsteem ( seda tõlgiti sotsist lähtudes).
  • Mille poolest erineb olustikurealism sotsialistlikust realismist ? Tooge näiteid olustikurealistlikust teatrist .
    Olustikurealism tõuseb esile sula ajal. Nagu sots realismiski on teater allutatud kirjandusele. Kuid erinevalt sots-realismist taotles olmerealism näitlejamängus lihtsust ja loomulikkust, läbielamist eelistati ekspressionismile. Näitleja olek sots –realistkikus lavastuses oli aktiivne, võitlev. Kui sots-realismis oli oluliseks ideelisus, sümboolika, siis olmerealismis elutarkus ja mõõdukus. Kui olmerealistlikud lavastused olid staatilised, olustikult täpsed, suur osatähtsus oli pisiasjadel, siis sots-realistlikud lavastused olid hoopis lavategevuselt ja kõnelt hoogsad ja kirglikud. Samas mõlemais realismis oli tähtis ajalooline ja olustikuline tõepärasus. Taotleti paikade tegelikust täpset repredutseerimist nii lavakujunduses kui ka kostüümides. Siin aga tuli vastuolu: kogu olustik oli silmanähtavalt tehtud vineerist, kunstlikult loodud. Dekoratsioonid olid küll maalitud realistlikult, kuid oli näha, et nad on loodud kunstiliselt. Ruum oli puhtalt keskkond, ta ei iseloomustanud tegelast. Ei olnud ka aktiivset ruumi kasutamist.
  • Võrrelge Ilmar Tammuri ja Kaarel Irdi lavastajakäekirja.
    Kaarel Ird oli jõuline teatrijuht. Paljud tema põhimõtted lavastaja ja t- juhina pärinesid Menningult. Menningule sarnaselt hindas lavastaja Ird harmoonilist ansamblimängu ja realistlikku teatriesteetikat. Tema jaoks oli oluline teatri õpetav roll ja töö publikuga. Ird pidas oluliseks kaasaegsete eesti autorite ergutamist uute näidendite kirjutamisele. Tema omapäraks on aga see, et ta tegi nii sõna- kui muusikalavastusi, mida tingis tema juhitud teatri mitmežanrilisus. Ta tõi sageli lavale rahvalike, sageli muusikaga seotuid algupärandeid. Just tema ajal jõudis Vanemuises algupärandite osakaal kogurepertuaarist, võrreldes teiste teatritega, 35%-ni. Ta pooldas heal kirjandusel rajanevat realistliku teatrit ning toetus realismi esteetikale.
  • Mida kujutab endast psühholoogiline realism teatris? Nimetage kaks lavastajat, kelle režii on psühholoogilis-realistlik. Põhjendage.
    Fookuses on hingeelu , inimestevahelised suhted, vaimuelu. Lood inimestest püüdes taotleda tõepära. Teatri kui kunsti eesmärk on tegeleda inimestega. Inimene on kordumatu isiksus, kuid temas on ka nö igavene inimene – see, mis on inimloomuses. Inimese ülistamine, kuna ta on põnev ja vastuoluline . Taustaks on humanistlik mõtelaad. Teater on inimese uurimine . Inimene avaldub oma mõtetes. Räägitakse mõtlevast näitlejast, kes on suuteline oma tegevust mõtestama. Mõte aga väljendub sõnades. PANSO .
  • Voldemar Panso režii peajooned. Panso ja psühholoogiline realism, lähemalt kaks lavastust.
    Eesti teatris etendas Panso Stansilavski põhimõtteid: teater, mis baseerub näitleja ümberkehastumisel, läbielamiskunstil ning püüdleb alateadvuse äratamiseni. Läbivaks jooneks oli Panso teatritöös oma lavastustes autori süvamõtte avamine .
    Ta kasutas Stanislavski tegevusliku analüüsi meetodit näitlejatega töötades. Näitleja pidi ümberkehastuma, tema tegevus laval pidi olema mõtestatud. Ta viis läbi nö intiimproove, kus ta tegeles rollide analüüsiga paari näitlejaga korraga. Olulised olid tegelaste sisetegevus, tegutsemismotiivid ja omavahelised suhted. Ta arvas , et lavastaja peab tundma ja valdama näitlejatöö elemente. Ta tõlgendas klassikat kaasaja vaimus. Lavastas erinevates žanrites lavastusi. Tegi lavastusi ka nö leitud ruumides.
  • Voldemar Panso suhtumine kirjandusse. Panso eesti kirjanduse lavastajana, lähemalt kaks lavastust.
    Panso jaoks oli väga tähtis autori süvamõtte avamine. Ta respekteeris kirjaniku poolt loodud väga. Juba algaja lavastajana oli näha tema nõudlikus lavastuse algmaterjali suhtes. Samuti kujunesid välja tema püsiautorid: Juhan Smuul, A.H. Tammsaare . Panso oli pea kõigi Smuuli näidendite esmalavastaja. Tammsaare „Tõe ja õiguse“ dramatiseeringuid tegi ta 4 korral. Sageli tegi ta oma lavastuste tarvis ka ise dramatiseeringuid, valdavalt eesti autorite teostest. Neis dram . peitus ka originaalsest lähtuvate kindlate ideeliinide väljatoomine. Oma teksti loomisel olid tal kindlad eetilised põhimõtted.
    Panso varasemate lavastuste hulgas on eriti märkimisväärne 62 aasta esietendunud „Inimene ja jumal“, mis põhineb Tammsaare „Tõe a õiguse“ II osal ja on tugevalt keskendunud tõeotsingutele ja filosoofilistele arutlustele. Kogu lavastus on üles ehitatud filmiliku kiirusega, vahelduvatele lühistseenidele, mida liitvaks tegelaseks oli Indrek. Lavastuse visuaalne (Helge Uuetoa) oli omas ajas vägagi funktsionaalne ja tinglik . Lisaks üllatavale vormile torkas lavastus silma ka ohtra tegelaskonna üksikute karakterite väga detailitäpse ja iseloomustatud esituslaadiga, mis andis märku süvitsiminevast lavastajatööst.
    Mats Traadi „Tantsu aurukatla ümber“ loomine toimus autori ja lavastaja koostöös. Mitmetasandiline mäng inimeste identiteediga, milles lavastaja ja kunstnik taotlesid eheda keskkonna loomist (lavale toodi mitmeid esemeid päriselust), mis oli ühendatud märksa keerukama kujundlikkusega. Tühjas lavaruumis domineeris 3 suurt detaili: suur aurukatel , naeltest kõrrepõld ja horisondil hiiglaslik punutud Peko . Rohmakust ja talupoeglikkust lisasid kostüümid, mis olid tehtud kaltsuvaipadest ja vildist. Tegelased, kes olid nimeta, näota ja individualiseerimata karakteriga, kandsid maske. Naid hakkasid kandma ka sõtta läinud ja seeläbi justkui oma nime ja näo
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Eesti teatri ajalugu II #1 Eesti teatri ajalugu II #2 Eesti teatri ajalugu II #3 Eesti teatri ajalugu II #4 Eesti teatri ajalugu II #5 Eesti teatri ajalugu II #6 Eesti teatri ajalugu II #7 Eesti teatri ajalugu II #8
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-01-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 150 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Darku Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Luule Epneri oma (kevadsemester)
    kaarel ird , ilmar tammur , psühholoogiline realism teateris

    Mõisted

    Sisukord

    • Eesti teatri ajalugu, 2008/2009 kevadsemester
    • Eksamiküsimused

    Kommentaarid (5)

    Rosalie profiilipilt
    Rosalie: Aitas õppimisel väga. Oli hea ja kokkuvõtlik materjal. Natuke puudulik kuid siiski hea.
    14:59 23-05-2011
    aier27 profiilipilt
    m t: Materjal on ülevaatlik, aga aitab kaasa aine omandamisele
    02:44 05-05-2011
    liisa1000 profiilipilt
    liisa1000: Hea, üpris põhjalik
    22:29 13-01-2010


    Sarnased materjalid

    37
    doc
    Eesti teatri ajalugu 1940-aastast tänapäevani
    12
    docx
    Eesti teatri ajalugu
    10
    doc
    Eesti teatri ajalugu 1 osa-kuni 1940
    35
    doc
    Üldine Teatriajalugu II
    38
    doc
    Üldine Teatriajalugu I
    14
    doc
    Eesti teatri ajaloo kevadsemestri eksamiküsimuste vastused
    24
    doc
    Üldine teatriajalugu I sügis
    180
    doc
    Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !