Eesti talurahva eluolu XIX sajandil (2)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

34

xlsx

Informaatika I kontrolltöö nr. 2

Kaup Ühik Comarket Kaubamaja Keskturg Banaan kg 1.02 € 1.28 € 0.38 € Apelsinid kg 0.95 € 1.41 € 0.77 € Kartul kg 0.21 € 0.34 € 0.19 € Sibul kg 0.31 € 0.32 € 0.32 € Kurk kg 3.19 € 2.11 € 0.77 € Tomat kg 1.46 € 1.60 € 1.15 € Piim TERE 2,5% 1L 0.35 € 0.99 € 0.44 € Piim 2,5% muu 1L 0.73 € 0.46 € 0.48 € Keefir TERE 1L 0.43 € 0.99 € 0.70 € Keefir GEFILUS 1L 0.76 € 0.86 € 0.89 € Hapukoor TERE 20% 400g pakk 0.50 € 0.61 € 0.63 € Hapukoor 20% muu 500g pakk

Informaatika I

314

xls

Hüdroloogia 2.praktikum

Pärnu jõe Äravoolu arvutamine 1948 Näitaja 1 2 3 4 5 Keskmine vooluhulk, m3/s 8.22 17.53 14.73 93.32 27.57 Suurim vooluhulk, m3/s 11.80 51.00 66.40 248.00 71.00 Väikseim vooluhulk, m3/s 6.29 4.45 4.46 22.20 13.70 Äravool, mln m3 22.02 43.93 39.45 241.88 73.84 Äravoolumoodul, l/s*km2 1.59 3.40 2.86 18.11 5.35 Äravoolukiht, mm 4.27 8.52 7.65 46.93 14.33 Sademed, mm 44.00 13.00 21.00 28.00 32.00 Äravoolutegur 0.10 0.66 0.36 1.68 0.45 Auramine, mm 39.73 4.48 13.35 -18.93 17.67 Auramistegur 0.90 0.34 0.64 -0.68 0.55 Mari Kirss, KKT III  6 7 8 9 10 11 12 Aasta 9.35 16.92 53.11 27.5

Hüdrosfäär

54

xlsx

Hüdroloogia 3.praktikum

Alajõgi-004 Nüld Näitaja 1992 1993 Aasta äravool, mln m3 43.81 37.75 Aasta äravoolumoodul, l/s/km2 9.90 8.55 Aastakeskmine kontsentratsioon, mg/l 5.96 2.39 Aasta ainehulk, t 260.94 90.23 Aasta aine ärakanne, kg/km2 1863.9 644.5 Lävend Valgla, km2 Kasari017 2641 Vihterpalu002 474 Keila019 635 Väike Emajõgi035 1054 Õhne036 269 Pedja046 776 Kääpa013 266 Avijõgi005

Inimgeograafia

50

xls

Praktikumi lahendused Rahanduse alused

Juku vanus 18 Pensioniiga 65 Marlboro hind 3.8 deposiidi intressimäär 3% Aktsiaturu tootlus 12% Deposiidil iga aasta lõpus 1,407.96 € Aktsiaportfelli väärtus 65ndaks eluaastaks 2,401,809.07 € inflatsioon 2% maksumäär 20% Aktsiaportfelli soetusmaksumus 66,173.93 € Maksude-järgne nominaalrikkus 1,934,682.04 € Maksudejärgne reaalrikkus 762,783.92 € YTM 29.24% Kuupäev laekuv rahavood Ostukuupäev 2/1/2012 2/1/2012 0 Nimiväärtus 1,000.00 € 9/5/2012 60.00 € Lunastusku

Rahanduse alused

40

pptx

Talurahva eluolu 19. sajandil

Talurahva eluolu 19. sajandil 5. klass Talurahva igapäevaelu Kohustus mõisas + oma talutöö Tööd jagus aastaringselt Loodusmärgid ja rahvakalendritähtpäevad Talu naispere: - kodu korrashoidmine - meeste aitamine põllutöödel - loomade talitamine - toidu valmistamine - laste kasvatamine Lapsi oli taluperes rohkesti, tavaliselt 4-5 või rohkemgi Juba varakult õppisid lapsed tööd tegema ja vanemaid abistama TALGUD – mõne kiireloomulise töö puhul ei tulnud talupere ise toime, siis korraldati talgud - metsavedu - heinategu - rukkilõikus - hoonete ehitamine Kevadtööd Kündmine - puust ader, millel oli rauast sahk - vedasid härjad, aga ka hobused Äestamine - äke Külvamine - käsitsi ja väga hoolikalt - kasvatati: rukis, oder, nisu, kaer * Lõuna-Eestis linakasvatus * Alles 19. sajandi II poolel (!) hakkas levima ka kartulikasvatus --- aitas kaasa näljahädadele l

Ajalugu

37

xlsx

Harjutus04

21-25 21-25 34.78% 26-30 26-30 üle 30 üle 30 21-25 21-25 üle 30 üle 30 26-30 26-30 {=INDEX(Grupp,MATCH(Vanus,Min,1))} {=VLOOKUP(Vanus,v_tabel,2,1)}  Min Grupp Mitu 0 20 ja nooremad 0 21 21-25 5 2. Eesti jalgpallimeeskonna koos 26 26-30 8 1/koosseis): 31 üle 30 10 Kokku 23 Nimi Sünniaeg Matvei Igonen 2.10.1996 Sergei Lepmets 5.04.1987 Mihkel Aksalu 7.11.1984 pallurid Karol Mets 16.05.1993

Kategoriseerimata

2

odt

Eeste talutoit

Eesti talutoit Sissejuhatuseks tutvustan lähemalt leiba, leivakõrvast, jooke, lauanõusid, kombeid, tööjaotust, uusi toite ja toidukordade jaotust. 1. Leib Eesti talurahva peamine toit esimese aastatuhande esimestest sajanditest peale oli teraviljast. Kõige tähtsamaks kujuneski pärast talirukki levikut teise aastatuhande algul rukkileib. Leiba ei jätkunud alati mitte igaks päevaks. Sageli tuli leivaviljale lisada aganaid, ikaldusaastatel isegi tammetõrusid, sammalt või kanarbikku. Kevadel muutus ka niisugune leib haruldaseks. Leiba peeti pühaks. Seda tunnistab vanasõna "Austa leiba, leib on vanem kui meie". Leivaga ei tohtinud mängida ega

Eesti keel

4

docx

Muistsed eestlased

Muistsed eestlased RIIETUS Tänapäevast erinev oli ka talurahva riietus. Meile on see tuntud rahvar õivaste ni me all. Igal Eesti kihelkonnal olid o ma rõivad. Meestel oli suviseks tööriietuseks linasest riidest valge särk ja püksid. Naised kandsid suvel pikka valget särki, mis oli kivivöö ga kinni tõm matud. Jalas kanti õhukesest nahast pastlaid, aga ka palju nahast või niinekoest punutud viiske. Saapad ja kingi hakati rohke m kand ma alles m ö ödunud sajandil. T ö öriie pidi ole ma puhas

Kirjandus

Kommentaarid (2)