Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Eesti talupoja eluolu 19. sajandil (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
Eesti talupoja eluolu 19-sajandil #1 Eesti talupoja eluolu 19-sajandil #2 Eesti talupoja eluolu 19-sajandil #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-04-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor katrin Aibast Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
3
doc

Eesti talupoja eluolu 19. sajandil

Suurima osa elanikkonnast moodustasid talupojad, kes elasid linnadest eemal maal, moodustades väikseid külasid. Küla suurust, nende planeeringut ja paiknemist mõjutasid oluliselt maastiku reljeef, pinnasest tulenevad maaharimise iseärasuses, selle viljakus, metsa asukoht ja väga suure tähtsusega oli joogivee kättesaamise võimalus. Paljud talud ja nende õued ehitatigi selle järgi, et vesi oleks ligidal ning kergesti kättesaadav. Kuna aga Eesti pind ja reljeef on erinevates paikades isesugused, siis niimoodi võis selgesti eristada mitmeid erinevaid külade tüüpe. Külavormidest olid eriti Põhja- ja Lääne-Eestile ning saartele iseloomulikud tiheda korrapäratu kobarana paiknevatest taludest koosnevad sumbkülad. Loode-Eestis esines tuumikkülasid, mille tiheda keskuse - sumbküla ümber oli veel arvukalt hajatalusid. Kesk- Eesti vooremaal, veekogude kallastel ja rannikul kujunesid valdavaks rida- ja ahelkülad, kus

Ajalugu
thumbnail
5
doc

Eesti talupoja eluolu 19. sajandil

Jakob Westholmi Gümnaasium EESTI TALUPOJA ELUOLU 19. SAJANDIL Referaat Õpilane: Õpetaja: Tallinn 2012 19. sajandil hakkas muutuma kogu Eesti asustuse ilme. See muutus hajusamaks ning muutus ka külade sisu. Uute külavormide tekkimisel mängis suurt rolli maastik. Arvestati joogivee olemasolu, pinnareljeefi ja mulla viljakust. Väheviljakatele maadele tekkisid hajusad külad ehk hajakülad ­ taluõued paiknesid maastikul laialipillutult ja korrapäratult ning nende vahel laiusid metsad, karjamaad ja põllud. Hajakülad olid eriti laialt levinud Lõuna- Eestis, kuid neid võis leida üle kogu Eesti

ajalugu
thumbnail
10
doc

Eesti talurahva eluolu 19.sajandil

pane mulle leivakotti, hobusele kaerakotti ­ siis mina tien nied teopäevad , aitan abivaimupäevad, peastan ka korranädala. *** Head olid härjad, suured härjad, lähvad kiiludes külasse, vagu aades vainiulle. Head olid härjad , suured härjad, veel enam härjad vedasid: sada sülda sangaleppa, tuhat sülda turdapuida. *** ELAMUD Eesti talurahvas elas palkidest ehitatud rehielamutes, mis koosnesid kahest suuremast osast: rahetoast ja rehealusest. Katused olid valmistatud roost või õlgedest, laastukatused tulid hiljem. Vanimatel rehielamutel polnud aknaid ega korstnaid. Suure reheahju kütmisel oli tuba paksult suitsu täis. See lasti rehetoast välja ukse või väikese suitsuaugu kaudu. Rehetoa seinad olid paksult nõgised ja tahmased. Reheahjus küpsetas perenaine leiba ja lahtisel koldetulel keedeti toitu.

Ajalugu
thumbnail
6
doc

Eesti talurahva eluolu XIX sajandil

sarnane suveköök, laut ning saun. Taluõuel asus kindlasti ka kooguga kaev. XIX sajandil muutus ka taluelamu. Ilmusid esimesed klaasitud aknad ja korsten, mis eluruumid suitsust vabaks tegi. Need uuendused olid esialgu kättesaadavad vaid jõukatele talupoegadele. Vaesem rahvas elas veel kaua pimedas suitsutares. Majas olid kahhelahi, akendel olid heegeldatud kardinad, pika pendliga seinakell, vändaga kohviveski ja roosidega serviisid, eesti aegsed toolid ja nelja sahtliga kummutid. Tänapäeval leiab selliseid asju vaid muuseumides. Ka tol ajal olid muuseumid olemas. Peamiselt oli seal palju loomi ja väike osa asjadest on muuseumis väljas. Ülejäänud asjad on hoidlates. TALUPOJA TOIDULAUD Lauanõud olid taludes enamasti puust ja savist. Laua keskel asuvast suurest kausist võttis igaüks kordamööda lusikaga toitu. Söömise ajal oli igal pereliikmel laua ääres istudes kindel koht

Ajalugu
thumbnail
6
doc

Eesti talupoja kultuur 19.saj

Sinu kool .... klass Sinu nimi EESTI TALUPOJA KULTUUR 19 SAJ. Referaat elukoht 2008 Talurava talutööd Talutööde alustamisel ja lõpetamisel jälgiti hoolega rahvakalendri tähtpäevi ja loodusmärke. Kevadtöödega hakati tavaliselt pihta aprillis. Peamisteks põllutöödeks oli kündmine, äestamine ja külvamine. Künti puust adraga, mille küljes olid rauast sahaterad. Seda vedasid kas härjad või hobused. Pärast kündmist põld äestati. Äestati äkkega, et muld oleks kobedam. Seda vedasid kas hobused või härjad. Peale äestamist külvati seemneid. Seda tehti käsitsi. Kasvatati rukist, otra, kaera ja nisu. XIX sajandi teisel poolel levis ka linakasvatus ja suurele näljahädale tehti lõpp, sest hakati laialdasemalt kasvatama kartulit. Kevadel veeti ka laudad sõnnikust puhtaks. Sõnnik pandi väetiseks kesapõllule, mis künti üles ja kuhu külvati järgmisel aastal seemneid. Pärast jaanipäeva, kui

Ajalugu
thumbnail
40
pptx

Talurahva eluolu 19. sajandil

Talurahva eluolu 19. sajandil 5. klass Talurahva igapäevaelu Kohustus mõisas + oma talutöö Tööd jagus aastaringselt Loodusmärgid ja rahvakalendritähtpäevad Talu naispere: - kodu korrashoidmine - meeste aitamine põllutöödel - loomade talitamine - toidu valmistamine - laste kasvatamine Lapsi oli taluperes rohkesti, tavaliselt 4-5 või rohkemgi Juba varakult õppisid lapsed tööd tegema ja vanemaid abistama TALGUD – mõne kiireloomulise töö puhul ei tulnud talupere ise toime, siis korraldati talgud - metsavedu - heinategu - rukkilõikus - hoonete ehitamine Kevadtööd Kündmine - puust ader, millel oli rauast sahk - vedasid härjad, aga ka hobused Äestamine - äke Külvamine - käsitsi ja väga hoolikalt - kasvatati: rukis, oder, nisu, kaer * Lõuna-Eestis linakasvatus * Alles 19. sajandi II poolel (!) hakkas levima ka kartulikasvatus --- aitas kaasa näljahädadele l

Ajalugu
thumbnail
5
odt

Eesti talupere 19.saj

Keila kool "Eesti talupere 19.sajandil." Referaat 16.05.2009 Sisukord 1. Sissejuhatus. 2. Eesti talurahva elu-olu. 3. Taluhooned, nende ruumid ja kasutamine. 4. Talupere suurus ja nende toidulaud. 5. Talupere tööd. 6. Kokkuvõte. 7. Lisad. 1.Sissejuhatus. 19.sajandi alguseni etendas talurahva igapäevaelu korraldamisel peamist osa mõis.Kuni 19.sajandi alguseni oli eesti talurahvas pärisorjuse käes.1801.aastal uueks keisriks saanud Aleksander I,samuti ka keisri lähikondlased mõistes pärisorjuse halba mõju ühiskonnale,kavatses kogu oma impeeriumis,seega ka Eestimaal,põhjalikke ümberkorraldusi teha.Eesti taluperede igapäevaelu muutus aga sajanditega vähe.Talus elati endistviisi edasi, kus peremeheks oli ikka peremees ise.Ka toidulaud oli üsna kesine. 2.Eesti talurahva elu-olu. Kuni 19.sajandini oli talurahvas pärisorjuse all

Ajalugu
thumbnail
24
docx

Eesti ajalugu muinasajast 19. sajandini

kogunesid), kujunes kauplemine→ vajadus vara kaitsta→ kindlustatud asulad. Rauaaeg. Põlluharimine + karjakasvatus → paikne eluviis, rahva arvukuse kasv→ asustuse tihenemine, kasutusele mandri sisealad→ talude kujunemine (sh ka mõisad). Kaubandussidemed. Eestlaste esivanemate kujunemine. On olemas 2 teooriat: vana teooria (saabusid ca 5000 a tagasi- seos kammkeraamika hõimuga) ja uus teooria (3 hõimu segunemisel). Esimesi inimesi, kes Eesti aladele jõudsid nim Kunda kultuuri esindajateks (ca 10 000 a tagasi, leiud Pullist)→ täpne päritolu teadmata, elanikke mitte üle tuhande. Kammkeraamika kultuuri esindajad (ida poolt, ca 5000 a tagasi), nende vaasidel eriline kammiga tehtud muster; mongoliidne välimus. Eestlased said keele! Venekirves ehk nöörkeraamikakultuuri esindajad (neil olid paadi- ehk venekujulised kirved); algelised põlluharijad- karjakasvatajad; inimesed tulid lõuna poolt→ nendelt europiidne välimus!

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun