Eesti taimkate- (0)

5 Hindamata

Esitatud küsimused

  • Millest oleneb floora liigirikkus ?
 
Säutsu twitteris
Põhimõisted
Taimestik  e. floora
taimeliikide ajalooliselt kujunenud kogum mingil alal või ajajärgul. 
Uuriv teadus  floristika . Traditsiooniliselt kuuluvad floora mõistesse 
sõnajalgtaimedpaljasseemnetaimed  ja  katteseemnetaimed
Floorasse kuuluvad kõik aja jooksul looduslikult levinud liigid 
(spontaanne floora) ja inimese vahendusel loodusesse sattunud 
(adventiivfloora) või avamaal kultuuris kasvavad liigid 
(kultuurfloora).
Taimkate  e. 
mingi ala taimekoosluste ja muude taimerühmitiste kogum. Uuriv 
vegetatsioon
teadus geobotaanika.
Taimekooslus  e. 
taimeliikide seaduspärane  rühmitus , mis kujuneb teatavates 
fütotsönoos
keskkonnatingimustes, vastavalt liikide omavahelistele suhetele ja 
nõudlustele keskkonna suhtes. Uurivad teadused : fütotsönoloogia, 
geobotaanika,  taimeökoloogia
Taimekooslust iseloomustab:
• kindel  liigiline  koosseis
• struktuur, st. liikide kindel ressursiline  paigutus  
vastavalt nende suurusele ja nõuetele
• aasta-ajaliste muutuste käik
• pikaajalised muutused ( suktsessioon )
• ökotüüp e. kasvukoht
Kõrgemad 
Samblad  
taimed:
(brüofloora)
Sõnajalgtaimed 
( sõnajalad , kollad
osjad
Paljasseemnetaimed 
      soontaimed
( kuusk , mänd
kadakas )
Katteseemnetaimed 
Alamad 
vetikad  (algofloora)
taimed:
samblikud  (lihhenofloora)
- - - - - - - - - - - - - - - - - - 
seened (mükofloora) seda enam ei tehta 
Ülevaade Eesti taimkatte uurimise ajaloost
Esimesed andmed Eesti taimestikust
Keskaegsest   taimeteadusest   Eesti   alal   on   vähe   andmeid,   seda   eelkõige   kirjalike   allikate 
vähesuse tõttu. Sel ajal kasvatati kloostriaedades enamasti  ravim - ja ilutaimi ning tegeleti 
kultuurtaimede   introduktsiooniga.   On   teada,   et   13.   sajandil   kuulus   dominiiklastele 
ladinakeelne   meditsiinilis-botaaniline    käsikiri    "Herbarius-Codex",   mis   sisaldas   taimede 
kirjeldusi ning juhatusi ravimtaimede kasutamiseks. Eelmise sajandi algul läks see käsikiri 
Tallinna linnaarhiivist kaduma. 1452. aastast on teateid Tallinna raeapteegi aia olemasolust.
1645.   aastal   asutati   Narva   apteegi   aed,   kus   1677.   aastal   kasvatati   ligikaudu   150   liiki 
ravimtaimi. 1632. aastal asutati Tartus Academia Gustaviana, mis kujunes lisaks kõrgkoolile 
veel   ka   akadeemiliseks   teadusasutuseks.   Tõenäoliselt   ei   tegeletud   seal   aga   ei 
taimesüstemaatikaga   ega   –geograafiaga.   Eelnimetatud   teadustest   saab   nüüdisaja   mõistes 
rääkida alles pärast Karl Linné teose "Species plantarum" 1753 ilmumist.
Eesti taimestiku teaduslik  uurimine  algab 18. sajandi esimesel poolel.  1727 . aastal saadeti 
Peterburi Teaduste akadeemia poolt   "Narvasse, Tallinna ja teistesse  Liivimaa  kohtadesse" 
kohalikke taimi korjama ja uurima õpetlane Johann (Ivan) Christian Buxbaum. 
Esimene põhjalikum Eestis kasvavate soontaimede nimistu leidub  August Wilhelm Hupeli 
teose "Topographische Nachrichten von Lief- und  Estland " 2. köites  1777. Selles loetletakse 
alfabeetiliselt Eesti- ja Liivimaa  kultuurtaimed  ning siit leitud looduslikud liigid. Viimaseid 
on   märgitud   ligikaudu   310   nimetust,   neist   260   liiki   loetakse   tänapäeva   loodusliku   ja 
poolloodusliku   floora   koosseisu.   Tõenäoliselt   kasutas   Hupel   oma   raamatu   kirjutamisel 
Kopenhaageni ülikooli kasvandiku Jakob Benjamin Fischeri koostatud Liivimaa soontaimede 
nimekirja, lisades sinna oma kommentaarid ja taimede eestikeelsed nimetused.
J.B. Fischeri tähtsamad tööd on „Liivimaa looduslooline kirjeldus” 1778, selle lisaköide 1784 
ning   täiendatud   kordustrükk.   Need   raamatud   sisaldavad   Liivimaalt   leitud   taimede 
tähestikulise loendi koos taime lühikirjeldusega ja üksikute leiukohtade mainimisega. Kuna 
neis raamatutes ei ole aga eristatud Liivi-, Eesti- ja Kuramaad, pole alati võimalik üheselt 
otsustada kas liigi leiukoht jääb Eesti praegustesse piiridesse või mitte. Teose esimeses trükis 
käsitletakse   388   soontaime,   1784.   aastal   ilmunud   väljaandes   lisandub   veel   131   liiki, 
täiendatud kordustrükis on kirjeldatud juba 681 liiki soontaimi.
1797. aastal ilmus Otto  Friedrich  von Pistohlkorsi koostatud  nimekiri Liivimaal looduslikult 
kasvavatest puuliikidest. Tõenäoliselt pärinevad andmed eelkõige autori kodukoha ümbrusest, 
Rutikvere mõisast Põltsamaa lähedal.
 Eesti floora uurimine Tartu keiserliku ülikooli perioodil
Aastad 1802-1852 (asjaarmastajate e. botanofiilide periood)
1802.   aastal   taasavati   Tartu   Ülikool.   Esimeseks    loodusloo    professoriks   ja   botaanikaaia 
juhatajaks oli  Gottfried  Albrecht Germann, kes oli selles ametis aastatel 1802-1809. Germanni 
suurtööks   oli   botaanikaaia   rajamine   1803.   aastal.   1807.   aastal   avaldas   ta   ka  botaanikaaia 
taimede     loendi,   milles   on   eraldi   tähistatud   Tartu   ümbruses   ja   Eestimaa    kubermangus  
looduslikult kasvavad liigid. 
2
Botaanikaaia   taimede   loendi   täiendatud   trüki   avaldas   1810.   aastal   aia   õpetatud   aednik 
Johannes Anton Weinmann.  Loend  sisaldab 4360 nimetust soontaimi, millest 509 kasvavad 
Tartu ümbruses ka looduslikult.
Germanni järel sai botaanikaaia juhatajaks ja TÜ loodusteaduste professoriks Carl Christian 
Friedrich   von   Ledebour,   kes   oli   selles   ametis   aastail   1811-1836.   Ta   viis   botaanikaaia 
maailmatasemele 1827. aastal kasvas seal 10 449 liiki taimi. Tartu perioodil ilmus Ledebouri 
sulest   4   köiteline   " Flora    Altaica"   (1829-1833).   Täieliku   ülevaate   Vene   impeeriumi 
taimestikust annab "Flora Rossica" (4 köidet, ilmus  1841 -1853 Stuttgardis), kus  on kirjas, et 
Eestis kasvab 1037 liiki soontaimi.
Perioodi   lõpul   avaldati   mitmeid   lühemaid   botaanilisi   kirjutisi   Riia   Looduseuurijate   Seltsi 
väljaannetes,   eriti   seltsi   aastaraamatus.   Üheks   viljakamaks   autoriks   oli   Tartus   botaanikat 
õppinud Friedrich  Alexander  Buhse, kelle ulatuslikumaks tööks oli „Baltikumi taimeteaduslik 
bibliograafia ”. 
Sajandi esimesel poolele on iseloomulik Eesti taimestiku põgus uurimine. Suuremad teened 
Eesti   taimestiku   uurimisel   on   sellel   perioodil   botanofiilidel.   1845.   aastal   asutati   Riias 
Loodusuurijate Selts (LUS).
Aastad 1852-1919 (eriteadlaste periood)
Aastatel   1855-1865   algas   Eestis   intensiivne   lokaalfloorade   kirjeldamine.   Uurimistöös 
etendasid juhtivat osa ülikooli õppejõud ja üliõpilased- Bunge,  SchmidtRussowGlehn  jt. 
Uurimustöö koondub Tartusse, eriti pärast Loodusuurijate Seltsi asutamist 1853. aastal.
Perioodi   alguses   ilmus   botanofiilide,   keeleteadlase   Ferdinand    Johann   Wiedemanni  ja 
kooliõpetaja  Franz    Eduard     Weberi   koostatud   taimemääraja   "Beschreibung   der 
phanerogamischen Gewächse Esth-, Liv- und Curlands" 1852, mida võib pidada                 19. 
sajandi   üheks   paremaks   Eesti   taimestiku   käsiraamatuks.   Teoses   käsitletakse   1050   liiki 
soontaimi.   Taksonite   kirjeldused   on   varasematest   üksikasjalikumad,   samuti   mainitakse 
enamikul liikidel ka leiukohti. Põhjalikumalt on käsitletud Eestimaa kubermangu taimestikku, 
Liivi- ja  Kuramaa  osa põhineb rohkem kirjandusallikatel.
Ledebouri järglaseks TÜ-s ja botaanikaaias sai tema õpilane Alexander  Georg von Bunge , 
kes oli ühtlasi ülikooli esimene botaanikaprofessor, varasemad olid loodusloo professorid. Ta 
oli   ka   botaanikaia   juhataja   1836-1867.   Bunge   õhutusel   hakkasid   botaanikaga   tegelema 
mitmed tema õpilased (Fr. Schmidt, Ed. Russow, P. von Glehn, G. Pahnsch), arstiteadlased 
(Ed.   Lehmann),   pastorid   (Schmidt,   Gebhardt,   Bruhns)   jt.   Mitmed   Bunge   õpilased   asusid 
hiljem tööle Peterburi botaanikaaeda. 1849. aastast andis Bunge välja Balti kubermangude 
taimede eksikaatkogu "Flora Exsiccata Liv-, Est- und Kurlands", mida ilmus 10 sajalehelist 
mappi. Eksikaatkogum on herbaariumitaoline kogum. 
Friedrich Karl Schmidt  saavutas rahvusvahelise tuntuse geoloogi ja paleontoloogina. Eesti 
taimegeograafiale on olulised tema kandidaaditöö „ Muhu  saare taimestikust” ja magistritöö 
„Eesti  siluri  ala floorast” 1855. Tema töödest selgub Lääne-Eesti floora liigiline erakordsus.
Edmund   August   Friedrich   Russowi  tähtsamad   uurimisvaldkonnad   olid   turbasammalde 
(Sphagnum)    süstemaatika    ja   taimeanatoomia.   Praegu   on   Eestis   kindlaks   tehtud   44   liiki 
turbasammalt. 
3
Pärast   Bunget   valiti   botaanikaprofessoriks  Heinrich   Moritz   Willkomm,   kes   töötas   selles 
ametis   1874.   aastani   ja   oli   ka   botaanikaaia   juhataja.   Peamiseks   teeneks   tuleb   pidada 
botaanikaaia edendamist, samüti fütofenoloogiliste vaatlustealustamist ja juhendamist. 1873. 
aastal   avaldas   Willkomm   üksikasjalise   botaanikaaia   kirjelduse,   millele   eelnes   kõigi 
72% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Eesti taimkate- #1 Eesti taimkate- #2 Eesti taimkate- #3 Eesti taimkate- #4 Eesti taimkate- #5 Eesti taimkate- #6 Eesti taimkate- #7 Eesti taimkate- #8 Eesti taimkate- #9 Eesti taimkate- #10 Eesti taimkate- #11 Eesti taimkate- #12 Eesti taimkate- #13 Eesti taimkate- #14 Eesti taimkate- #15 Eesti taimkate- #16 Eesti taimkate- #17 Eesti taimkate- #18 Eesti taimkate- #19 Eesti taimkate- #20 Eesti taimkate- #21
50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2011-12-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
31 laadimist Kokku alla laetud
0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Liz90 Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted

Sisukord

  • Põhimõisted
  • Taimestik e. floora
  • Taimkate e
  • Taimekooslus e
  • Taimekooslust iseloomustab
  • Kõrgemad
  • Alamad
  • Ülevaade Eesti taimkatte uurimise ajaloost
  • Esimesed andmed Eesti taimestikust
  • Aastad 1802-1852 (asjaarmastajate e. botanofiilide periood)
  • Aastad 1852-1919 (eriteadlaste periood)
  • Eesti floora uurimine Tartu Eesti ülikooli perioodil
  • Aastad 1919-1947 (TÜ botaanika instituudi periood)
  • Taimestiku uurimine alates1947. aastast (ZBI (zooloogia – botaanika instituut )periood)
  • Floora liigid ja –elemendid
  • Millest oleneb floora liigirikkus?
  • Floora süstemaatiline struktuur, liigirikkad sugukonnad
  • Liigirikkad
  • Floora jaotus flooraelementid
  • Arktiline ja arktomontaanne FE
  • Tsirkumpolaarne FE
  • Euraasia FE
  • Eurosiberi FE
  • Euroopa FE
  • Aasia FE
  • Ameerika FE
  • Endeemne FE
  • Inimmõju floorale
  • Loodusliku floora võib jaotada vastavalt inimmõju taluvusele
  • Eesti taimkatte kujunemine
  • Jääaja eelne periood
  • Kambriumi
  • Lihvini jäävaheaeg
  • Mikuulini jäävaheaeg
  • Hilisjääaeg
  • Arktilisel kliimaperioodil
  • Subarktilises kliimastaadiumis
  • Boreaalsel kliimaperioodil
  • Atlantilisel kliimaperioodil
  • Subboreaalne kliimaperiood
  • Subatlantiline periood
  • Floora
  • Floora mitmekesisuse põhjused
  • Taimekooslused jagatakse kahte suurde taimkonda
  • Maismaataimkonda kuuluvad
  • Veetaimkonda kuuluvad
  • Metsatüpoloogia areng Eestis
  • Klassifikatsiooniüksused metsatüpoloogias
  • KLASS
  • Arumetsad
  • Soometsad
  • Metsatüüp
  • Arumetsade klass
  • Soometsade klass
  • Raie mõju metsale
  • Loometsades
  • Nõmmemetsades
  • Palumetsades
  • Laanemetsades
  • Salumetsade
  • Põlemine
  • Soostunud rohumaade tüübirühm
  • Rannaniitude kkt
  • Allikaliste mererannikute kkt
  • Adruga väetatud randade kkt
  • Liivarandade kkt
  • Veeriseliste ja kaljuste randade kkt
  • Eestis on spetsiifilisi kooslusi väga vähe
  • Kaljude ja paljandite kooslused
  • Veetaimkond

Teemad

  • vegetatsioon
  • fütotsönoos
  • Taimekooslust iseloomustab
  • taimed
  • soontaimed
  • Herbarius-Codex
  • Academia Gustaviana
  • Species plantarum
  • Eesti floora uurimine Tartu keiserliku ülikooli perioodil
  • Flora Altaica
  • Flora Rossica
  • Sphagnum
  • Orchidaceae
  • fütofenoloogiline vaatlus - taimede aastaajaliste muutuste jälgimine
  • Floora süstemaatiline struktuur, liigirikkad sugukonnad
  • korvõielised
  • kõrrelised
  • perekonnad
  • hunditubakas
  • lõikheinalised
  • roosõielised
  • võilill
  • penikeel
  • E) järgi
  • Koldjas selaginell
  • Kadakas, vaevakask, harilik orashein
  • Järvkaised
  • Harilik kuusk, valge karikakar, harilik näsiniin
  • Kollane ülane, harilik palderjan, sinine
  • käoking
  • Aedtulp
  • Harilik elupuu
  • flooraelemendid- liikide rühm, millesse kuuluvate liikide areaal e. levila geograafiliselt enam-vähem
  • kattub
  • Eesti
  • soojumikas, saaremaa robirohi
  • Loodusliku floora võib jaotada vastavalt inimmõju taluvusele
  • Kaunis
  • kuldking, lõhnav käoraamat, lehitu
  • apofüüdid
  • Paiseleht, harilik puju
  • hemeradiafoorid
  • Kuremõõk, siberi võhumõõk
  • antropofüüdid
  • Väikeseõieline lemmalts
  • hemerofiilsete
  • Vendotaenia
  • aniqua
  • Ordoviitsiumist
  • Devoni
  • psilofüüdid (
  • Tori põrgu liivakivist
  • Devonijärgsel perioodil
  • puudulikud
  • Mikuulini jäävaheaeg
  • koldjas selaginell
  • arktiline kliimaperiood
  • vaevakask
  • selaginell, kask (34 – 80%),lepp (42%) haab, mänd (6 – 40%), kuusk (2 – 17%)
  • rabamurakas, arktilised pajuliigid
  • harukaske
  • kserofiilid
  • halofiilid
  • angervaks, ojamõõl, tulikalised
  • ängelhein, nelgilised, ristõielised, korvõielised, sarikõielised
  • turbasammalde spoore
  • preboreaalne kliimaperiood
  • Floora mitmekesisuse põhjused
  • Taimekooslused jagatakse kahte suurde taimkonda
  • Maismaataimkonda kuuluvad
  • Veetaimkonda kuuluvad
  • Metsatüpoloogia areng Eestis
  • Klassifikatsiooniüksused metsatüpoloogias
  • tüübirühm
  • Metsatüüp
  • Arumetsade klass
  • Loometsade tüübirühm
  • kserofiilsei
  • mesofüütsei
  • leesikaloo kkt
  • kastikuloo kkt
  • lubikaloo kkt
  • gleistumin
  • Nõmmemetsade tüübirühm
  • leedemuldade
  • sambliku kkt
  • kanarbiku kkt
  • Palumetsade tüübirühm
  • pohla kkt
  • kserofiilne- kuivalembene
  • mesofüüdid- kõrgemad taimed, mis kasvavad humiidsetel aladel, kus temperatuur on mõõdukas ja
  • mullaniiskus piisav, aga mitte liiga suur
  • gleistumine- liigniiskes hapnikuvaeses keskkonnas kulgev mullatekkeprotsess. Mullamikroobide toimel
  • moodustuvate ferroühendite reageerides mulla mineraalosaga tekivad sinakad või rohekad
  • gleimineraalid
  • leedemuld- okasmetsade happeline muld, millel ei ole huumushorisonti
  • mustika kkt
  • Laanemetsade tüübirühm
  • jänesekapsa kkt
  • sinilille kkt
  • kaltsifiilsei
  • Salumetsade tüübirühm
  • naadi kkt
  • sõnajala kkt
  • Soovikumetsade tüübirühm
  • osja kkt
  • mosaiiksus
  • tarna kkt
  • angervaksa kkt
  • kaltsifiilne- lubjalembene
  • Rabastuvate metsade tüübirühm
  • sinika kkt
  • karusambla kkt
  • Soometsade klass
  • Rohusoometsade tüübirühm
  • lodu kkt
  • madalsoo kkt
  • Samblasoometsade tüübirühm
  • siirdesoo kkt
  • raba kkt
  • Kõdusoometsade tüübirühm
  • mustikakõdusoo kkt
  • jänesekapsa-kõdusoo kkt
  • kuivemates, pohla kkt
  • Mustika kkt.-s
  • sürjamets
  • Arurohumaade klass
  • sürjametsad- õhukestel lubjarohketel kuivadel muldadel kasvavad keskmise tootlikkusega metsad, milles
  • kõige sagedamini on enamuses mänd
  • Loorohumaade tüübirühm
  • Kuiva loorohumaa kkt
  • Niiske loorohumaa kkt
  • Sürjarohumaade tüübirühm
  • puisniid
  • Pärisarurohumaade tüübirühm
  • kuiva pärisarurohumaa kkt
  • niiske pärisarurohumaa kkt
  • Nõmmerohumaade tüübirühm
  • kuiva nõmmerohumaa kkt
  • niiske nõmmerohumaa kkt
  • Palurohumaade tüübirühm
  • kuiva palurohumaa kkt
  • niiske palurohumaa kkt
  • Soostunud rohumaade klass
  • Soostunud rohumaade tüübirühm
  • Liigivaese soostunud rohumaa kkt
  • puisniit- hõreda puurindega (liituvus alla 0,3) niit
  • Liigirikka soostunud rohumaa kkt
  • Allikalise soostunud rohumaa kkt
  • Madalsoorohumaade klass
  • Liigirikka madalsoorohumaa kkt
  • Liigivaese madalsoorohumaa kkt
  • Allikasoorohumaa kkt
  • Õõtsiksoorohumaa kkt
  • Siirdesoorohumaad
  • Roht-siirdesoorohumaa kkt
  • Päris-siirdesoorohumaa kkt
  • Nõlvarohumaade klass
  • Erodeeritud rohumaa kkt
  • Deluviaalse rohumaa kkt
  • Allikalise nõlvarohumaa kkt
  • Lammirohumaade klass
  • Kuivade lammirohumaade tüübirühm
  • Liigirikka kuiva lammirohumaa kkt
  • Liigivaese kuiva lammirohumaa kkt
  • Aasarohumaade tüübirühm
  • Kuiva aasarohumaa kkt
  • Märja aasarohumaa kkt
  • Suurkõrreliste (märjad) lammirohumaad
  • Suurtarna lammirohumaad
  • Lammisoorohumaad
  • Jõe- ja järveroostikud
  • Rannarohumaad
  • Rannaniitude kkt
  • Allikaliste mererannikute kkt
  • Adruga väetatud randade kkt
  • Liivarandade kkt
  • Veeriseliste ja kaljuste randade kkt
  • Eestis on spetsiifilisi kooslusi väga vähe
  • oligotroofne e. vähetoiteline kkt
  • semidüstroofne e. poolhuumusetoiteline kkt
  • düstroofne e. huumusetoiteline kkt
  • düü
  • eutroofne e. rohketoiteline kkt

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

14
doc
14
doc
82
doc
48
docx
34
pdf
5
doc
528
doc
33
doc





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto