Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse - MÕISTED (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
Vasakule Paremale
Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse - MÕISTED #1 Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse - MÕISTED #2 Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse - MÕISTED #3 Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse - MÕISTED #4 Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse - MÕISTED #5 Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse - MÕISTED #6 Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse - MÕISTED #7 Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse - MÕISTED #8 Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse - MÕISTED #9 Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse - MÕISTED #10 Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse - MÕISTED #11 Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse - MÕISTED #12 Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse - MÕISTED #13 Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse - MÕISTED #14 Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse - MÕISTED #15 Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse - MÕISTED #16 Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse - MÕISTED #17 Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse - MÕISTED #18 Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse - MÕISTED #19 Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse - MÕISTED #20 Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse - MÕISTED #21 Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse - MÕISTED #22 Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse - MÕISTED #23 Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse - MÕISTED #24 Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse - MÕISTED #25 Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse - MÕISTED #26 Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse - MÕISTED #27 Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse - MÕISTED #28 Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse - MÕISTED #29 Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse - MÕISTED #30 Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse - MÕISTED #31 Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse - MÕISTED #32 Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse - MÕISTED #33 Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse - MÕISTED #34
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 34 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-12-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 36 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kooliplika1 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
33
doc

Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse

Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse Kordamisküsimused EKSAMIKS · Assimilatsioon: ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid. Sünteesi käigus muudetakse ühendid endale omaseks. Protsessi toimumiseks on vaja energiat. · Dissimilatsioon: ainevahetuse osa, mille käigus keerulisemad ained lagundatakse lihtsamateks ühenditeks. Protsessis eritatakse ja antakse aineid ära. Protsessi käigus vabaneb energiat. · Taime ja looma põhilised erinevused TAIMED (hulkraksed LOOMAD päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ja kes

Eesti taimestik ja selle...
thumbnail
21
pdf

Eeesti taimestik, taimkate ja selle kaitse, 1 KT

Eesti taimestik, ja selle kaitse . Vastused kordamisküsimustele . Ainevahetus ehk metabolism ­ organismis toimuvad omavahel ja keskkonnaga seotud keemiliste reaktsioonide kogum. Organismid vajavad elutegevuses erinevaid orgaanilisi aineid, mida nad saavad kas välikeskkonnast või sünteesivad ise. Neid aineid kasutatakse kehaomaste orgaaniliste ainete sünteesimise lähteaineteks. Sünteesimiseks on vaja energiat, mida saadakse orgaaniliste ühendite lagundamisel või väliskeskkonnast. Metabolism koosneb 2-st vastandlikust osast:

Eesti taimestik ja selle...
thumbnail
50
doc

Botaanika Eksam

) Apomiksis on õistaimedel esinev suguta paljunemine, kus seeme areneb viljastamata õiest. Apomiksise erivormid: A) Partenogenees e. neitsisigimine ­ viljastamata munarakust toimub kromosoomide kahekordistumine. Areneb normaalne järeltulija. Võimalik nii haploidne kui ka diploidne vorm. Loomadest levinud selgrootutel, kaladel, kahepaiksetel, roomajatel. Näiteks: lehetäi, mesilased, kiletiivalistel(mesilased, sipelgad). Võib olla: 1. Obligatoorne - esineb kogu aeg (mesilane) 2. Fakultatiivne - vaheldub normaalse viljastumisega (hõbekoger, lehetäi) Võimalusi: 1. Meioos ei ole täiuslik 2. Munarakk säilitab diploidse kromosoomistiku (arenevad tavaliselt emasloomad)(vesikirp), 3. Munarakk võib ühineda reduktsioonkehaga. B) Appogaamia- esineb taimedel, seeme areneb suvalisest sigimiku rakust. Esineb tsitrulistel kõrvuti sug.paljunemisega. (sugulise paljunemisega???)

Inglise teaduskeel
thumbnail
19
doc

EESTI TAIMESTIK

Kordamisküsimused 1. Assimilatsioon, dissimilatsioon. Assimilatsioon on toitainete omastamine, dissimilatsioon ära andmine. 2. Taime ja looma põhilised erinevused. Autotroofne ja heterotroofne toitumine. Taime- ja loomaraku erinevused. Taimerakul on olemas rakukest, plastiidid, vakuoolid, need loomarakul puuduvad. Ainevahetuselt on taimed autotroofsed ja loomad heterotroofsed. Varukaineks rakkudel tärklis, loomadel rasvad. Taimede kasv piiramatu, loomadel piiratud. Närvisüsteem ja hormonaalsed organid on loomadel olemas, kuid taimedel puuduvad. Taimedel suur välispind, loomadel liigestatud sisepind. Autotroofne- valmistatakse toitaineid süsihappegaasist päikesevalguse kaasabil

Eesti loodusgeograafia
thumbnail
18
odt

Eesti taimestiku eksami kordamisküsimuse vastused

ei tarvitse ühes taimes olla palju (5-6), kuid raku pikkus võib ulatuda viie meetrini. Epidermaalsed näärmed, mis koosnevad üksikutest rakkudest ja meenutavad väliskujult trihhoome, on näärmekarvad. Kui rakke on rohkem ja nääre ei meenuta karvu, siis nimetatakse seda näärmeepiteeliks. Hüdatoodid (veelõhed) eritavad lehe välispinnale vett. Ehituslikult meenutavad need õhulõhesid. 18.Juure ülesanded, tunnused. Liigitamine: pea-, külg-, lisa-, idujuur. Juure vööndid. Ehitus: epibleem, esikoor, kesksilinder. Juhtkimp. Juurestik. Juure muudendid (risoom, sibulad, säilitusjuured jne). Juuremügarad, mükoriisa. Parasiidid, poolparasiidid. Juur on tipmise kasvukuhikuga radiaalsümmeetriline maasisene organ, millel pole kunagi lehti. taime kinnitamine pinnasesse. Ülesanded: # vee ja mineraalainete vastuvõtt ja transport, # mõnede orgaanilisete ainete süntees, # säilitusorgan, paljunemisvahend, hingamisvahend, ronimisvahend

Bioloogia
thumbnail
14
doc

Eesti taimestik

Taimerakul plastiidid ja vakuoolid, aga loomarakul need puuduvad Prosenhüümne rakk - taimerakk, mille pikkus ületab tunduvalt laiuse Parenhüümne rakk ­ rakud, mille läbimõõt on igassuunas enamvähem võrdne Kude - ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude rühm Kudede liigitus ­ algkoed e meristeemid(tipmised, külgmised ja vehemeristeemid) ja püsikoed (kattekude, juhtkude, tugikude, põhikude) Algkude e meristeem ülesanded- kiire paljunemine, võime muutuda teiste kudede rakkudeks ehk diferentseerumisvõime. Paiknemine - tipmised e. apikaalsed kasvukuhikus; külgmised e. lateraalsed - kambium, korgikambium; vahelmised e. interkalaarsed - lehe alusel, varres, sõlmevahes. Initsiaal- e. kiirdrakk - Lihtsaima kasvukuhiku tipus on üks suur piiramatu pooldumisvõimega, kolmetahulisele püramiidile sarnanev kiird- ehk initsiaalrakk, mis jaguneb kordamööda kõikide külgede suunas

Eesti taimestik ja selle...
thumbnail
84
docx

Botaanika eksami konspekt 2017

BOTAANIKA KÜSIMUSED TTÜ 1. Botaanika eri harud ja seosed teiste teadustega. Botaanika eriharud: 1) morfoloogia (ehitus) - anatoomia (koed & organid) - tsütoloogia (rakkude ehituse varieeruvus) - embrüoloogia (looteline areng, seeme) 2) süstemaatika (liikide rühmitamine) - florograafia (liikide käsitlemine regioonides; floorad) 3) taimegeograafia (annab flooradele tähenduse) 4) (taime-) ökoloogia 4 & 5 = ökofüsioloogia 5) taimefüsioloogia 6) paleobotaanika (väljasurnud taimed) Seosed teiste teadustega: - botaanika – meditsiini eriharu, täpsemalt farmaatsia (rohud-ravimid; rohuteadus) - agronoomia (maamajandus ja põlluteadus) - looduskaitse 2. Kes on taim? Biosüstemaatika mõttes taimeriigi esindaja. Primaarsed plastiidid, ühendav tunnus (va pruunvetikatel). Veepõhine fotosünteesiv organism

Aiandus
thumbnail
50
doc

Botaanika Eksam

Seetõttu jäid nad ka vee- fotosünteesi ilmumise järel enam sügavamate veekihtide elanikeks, võimaldades nii vee pinnakihtides laialdaselt levida ja areneda uutel heterotroofsetel organismidel ­ heterotroofsetel eubakteritel. 6) Alles väljakujunenud tuumamembraaniga alg-eukarüootidega (=Archezoa) liitus endosümbioosi tulemusena mitokondri eellane ( -proteobakter). Kuna on välja arvestatud, et see toimus üle 2,2 miljardi aasta tagasi , seega ajal, mil atmosfääris polnud veel hingamiseks piisaval hulgal hapnikku, toetab see ideed, et esimesed mitokondriaalsed eukarüoodid kujunesid stromatoliitide sisemuses kaitstuna ultraviolettkiirguse eest lokaalse kõrgema O2 tingimustes . Siin on veel huvitav märkida, et ilmsed esimesed Maa elustiku dominandid ­ arhebakterid näivad omavat DNA hulga kohta suhteliselt rohkem geene kui eubakterid. Algsetes toitainevaestes ja kiskjavabades elukooslustes oli ilmselt vajalik

Botaanika



Lisainfo

EESTI TAIMKATE

 Mõisted

Taimestik e floora – taimeliikide ajalooliselt kujunenud kogum teataval maa-

alal, liikide loend (arukask, paakspuu jne).

Taimkate e vegetatsioon – mingi ala taimekoosluste jt taimerühmituste

kogum (mets, nõmmemets, männik jne).

Katvus - taimeliigi isendite maapealsete elusate osade pindala protsentuaalselt

prooviruudu pindalast.

Määratakse kas kogemuslikult (visuaalselt) või etalonskaalaga võrreldes,

samuti joon- või nõelameetodil. Taimeliikide katvuste summa üldiselt peaks

olema suurem kui 100%, sest erineva suurusega liigid katavad üksteist.

Ohtrus - ühe liigi isendite suhteline hulk teiste liikidega võrrelduna.

Väljendatakse skaalades nt. 1- 5 ja , kus 5 on üliohter ja 1 üksikisendid.

Geobotaanika – taimkatteteadus, käsitleb taimekooslusi, nende teket, arengut,

koosseisu, ehitust, levikut jne.

Taimekooslus – koos kasvavate taimede kogum. Eristatakse liigilise

koosseisu, rindelisuse, kasvukoha jt tunnuste järgi.

Kasvukohatüüp – erinevates paikades korduv ühesuguste kasvutingimustega

kompleks. Eristatakse peamiselt mulla ja taimekoosluste alusel.

Dominantliik – taimekoosluses katvuse või biomassi järgi ülekaalus olev ja

aineringes kõige tähtsam liik.


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun